Biolagunev ja komposteeruv – kas kõige suurem rohepesu üldse?

Kõik me teame, et Eestis on pakendiprügiga üks suur jama ja kunagi ei tea, kas meie hoolikalt sorteeritud prügi tegelikult ka õigesse kohta jõuab? Kui aga ühe projekti käigus tekkis mulle koju sadu ühekordseid toidukarpe, otsutasin sõita ise Jõelähtme prügilasse kohale. Tahtsin näha, kuhu minu sorteeritud prügi jõuab ja kogeda seda kainestavat kogemust, mida prügimäe nägemine pidavat tekitama.

Kahjuks tuleb välja, et tänapäeval prügimäge näha ei saagi.

“Prügimäge me ei näita. See ei ole hea reklaam Eesti riigile,” on Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse esinaine Kertu Tiitso konkreetne. See peene nimega asutus ei ole tegelikult midagi muud kui rahva seas tuntud Jõelähtme prügila.

Saan oma karbid küll ära anda, kuid miskit pildistada või filmida mul ei lubata. Jõelähtmel kohapeal olles on reeglid väga karmid. Täpselt näidatakse ette kuhu autoga sõita võib ja kuhu mitte. Kui proovime mõned meetrid prügimäele lähemale sõita, saame karmi hoiatuse: sinna ei tohi minna!

Põhjus: see ei ole meile turvaline…Või siis oli see ikkagi pigem vabandus?

Vahtplast: kõige kurja juur?

Kaasas olnud toidukarbid kästi meil visata ehitusjäätmete hulka. See on ootamatu, sest mitmelt poolt on meile alati kinnitatud, et pakendid tuleb eraldi sorteerida.

Ka Liina-Jaanika Seisler Keskkonnaministeeriumist kinnitab meile: “Tootest tühi pakend tuleb igal juhul viia pakendikonteinerisse, sest pakendijäätmete käitlemise kulud peavad kandma pakendiettevõtjad.”

Okei, mul on õigus kõik pakendid visata pakendiprügisse ja seeläbi neist tasuta vabaneda. Probleemi nagu polekski?

Tegelikult on probleeme väga palju.

Esiteks: väga paljud restoranid kasutavad vahtplastist toidukarpe, mida ei ole võimalik uuesti ringlusse saata.  Seega, jah, sa käitud igati seaduskuulekalt, kui vahtplastist toidukarbi pakendiprügisse viskad, kuid jäätmejaamas sorteeritakse see sealt ilusti välja ja saadetakse ahju. See on ka põhjus, miks prügifirma toob oma juhendis eraldi välja, et vahtplastist toidukarp pakendiprügisse ei kuulu.

Vahtplast on küll plast, aga plasti hulka ta ei sobi.

Lisaks sisaldab vahtplast meie tervisele väga ohtlikke aineid, näiteks hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate. Vahtpolüstüreeni tootmisprotsessis kasutatakse tuntud kantserogeeni benseeni. Balti Keskkonnafoorumi eksperti Kai Kleini sõnul võivad ohtlikud ained karbist toitu kanduda. Eriti kehtib see kuuma, rasvase või happelise toidu puhul. Nii et üks kuum, rasvane ja tomatine karri on kõige halvem variant üldse vahtplastist karbist söömiseks.

Euroopa Liidu ühekorraplasti direktiivi raames on küll alates 3. juulist uute vahtpolüstüreen toidupakendite turule laskmine keelatud, kuid juba laos olevad karbid võib ära müüa. Ehk vahtplastist vabanemine toimub järkjärgult ja loodetavasti ei ole toidukohad oma ladusid enne 3. juulit odavat vahtplasti pungil täis ostnud.

Biolagunev ja komposteeruv – kas veel hullem kui vahtplast?

Biolagunev pakend on paljude meelest keskkonnasõbralik alternatiiv plastpakendile. Inimesed on helgema tuleviku nimel isegi nõus biolaguneva pakendi eest rohkem maksma. Ja ka korralik toidukoht müüb oma toitu kaasa vahtplasti asemel biolagunevas karbis.

“Need biolagunevad topsid maksavad oluliselt rohkem kui vahtplastkarbid, mille puhul toidule jääb maitse ka juurde. Need nõud on rahaliselt väga suur väljaminek meile,” sõnab restorani Riis perenaine Kadri Tran.

Kaudselt maksame me tarbijatena selle kallima pakendi muidugi ise kinni.

Olgu öeldud, et biolagunev ei pruugi alati tähendada komposteerumist, aga isegi kui ta seda tähendaks on väga küsitav, kas selline pakend ikkagi on keskkonnasõbralik lahendus.

Eesti Maaülikooli jäätekäitlusprofessori Mait Kriipsalu sõnul on väga vale arusaam, et üks pakend peab muutuma biolagunevaks. Kordades keskkonnasõbralikum on pakendid pärast kasutamist kokku korjata ja kuidagi uuesti kasutada. Miks seda aga siis ei tehta? See maksab raha.

“Kui me bioplastkotis kogume õunu-ja pirnisüdameid, siis see on väga hea. Kui meil on aga kõik pakendid biolagunevad, siis kes sellist komposti tahab,” küsib Kriipsalu.

“On vale arusaam, et prügistamise vähendamiseks võtame kasutusele biolagunevad tooted,” kinnitab ka Tiitso.

Mida siis woldi-boldi karbiga teha?

Kui prügisorteerimise juhendeid uurida, siis biolagunevate ega ka komposteeruvate pakendite kohta ei ole mitte midagi öeldud. Kui seaduse järgi tegutseda, siis võiks ju ka biolaguneva pakendi segapakendi konteinerisse visata. Samas on igati loogiline visata biolagunev karp biokonteinerisse. See on ju ometi biolagunev!

Ragn-Sells kirjutab aga oma uudiskirjas, et seda teha ei tohiks. Pigem tuleb igasugune ühekordne toidukarp, k.a biolagunev visata olmeprügisse, kust see jõuab põletusse. Seega ei ole lõpptulemuses mitte mingit vahet, kas restoran müüb toidu kaasa kallimas “biolagunev” kirjaga pakis või mõnes muus ühekordses anumas. Nad mõlemad lõpetavad täpselt ühes ja samas kohas: ahjus.

Kust ma tean, kas karp on biolagunev või komposteeruv?

Väga tihti ei teagi, sest karbil ei ole mitte kui midagi kirjas. Lisaks ei pruugi alati paika pidada tootja enese väide, et pakend on biolagunev või kompostitav. Komposteeruv pakend on selline biolagunev pakend, mis vastavalt EL standardile EN 13432 laguneb kompostiks kindlates tööstuslikes tingimustes maksimaalselt 12 nädalaga. Tööstuslikus kompostris on mikroobid, niiskus ja soojus ideaalses tasakaalus. Samuti tõuseb temperatuur kompostris 70 kraadini.

Selline pakend laguneb ainult tööstuslikul komposteerimisel. Eestis vastav võimekus puudub. Vegware’i karp viska olmeprügisse.

Seega, kodukomposti biolagunevat karpi väga mõtet visata ei ole. Aianurgas ei ole kuidagi võimalik kompostihunnikust 70 kraadi välja meelitada. Toojad lubavad, et juhul, kui leiate karbilt sertifikaadi OK Compost Home, siis võib ka kodusesse kompostikasti visata.

Eestis ei ole võimalust biolagunevaid karpe ümbertöödelda

“Kui biolagunev pakend on bioprügisse visatud, siis ta jõuab küll bioplatsile, aga esimese sõelumisega sõelutakse see välja ja suunatakse jätkuvalt energiasse, aga siis juba bioprügiga määrdununa,” selgitab Tiitso.

Rainer Pesti RagnSellsist kinnitab, et biolagunev pakend sorteeritakse kompostist välja ja suunatakse energiasse, sest Eestis toodetakse jäätmejaamades tööstuslik kompost valmis 30 päevaga ja biolaguneva toidukarbiga ei juhtu selle lühikese aja jooksul mitte kui midagi. See lihtsalt ei lagune.

Komposteeritavate lauanõude tootja Vegware edasimüüja Mixpacki juhatuse liige Sergei Mjasnõh sõnul on probleem selles, et Eestil ei ole võimekust nende karpide ümbertöötlemiseks.

“Kui me oleksime praegu Itaalias, siis oleks kõik väga lihtne. Viskad Vegware completely compostable karbi biojäätmete hulka ja sellest tehakse kompost. Kahjuks ei ole Eestis tööstuslikku kompostrit, mida biolagunevate karpide komposteerimiseks vaja on. Seega, tuleb kõik meie pakendid Eestis visata olmeprügisse,” sõnab Mjasnõh.

Ehk kui kohtad karpi kirjaga compostable industrially where accepted või ka lihtsalt completely compostable, siis tea, et sellised karbid lagunevad vaid tööstuslikes tingimustes, kus temperatuur peab jõudma vähemalt 70 kraadini.

Kas suudame komposteerida? Jah, ainult ühe korra eksperimendi korras

2019. aastal komposteeriti eksperimendi korras Viljandi Folgi biolagunevad nõud (needsamad ülalmainitud Mixpacki tooted) edukalt Väätsa prügilas. Väätsal on Eesti ainuke tööstuslik komposter, kus biolagunevaid nõusid komposteerida saab.  2 aastat hiljem on Eestil endisel täpselt selline võimekus: eksperimenti võib teha, aga probleemi ei lahenda. Vaata, mis tulemuseni Väätsal jõuti lähemalt Laseri toonasest saatest siit.

“Pärast seda ekperimenti ei ole Väätsale komposteeruvaid pakendeid enam toodud ning ega teiste omavalitsuste prügi ei ole mõistlik ka meile Järvamaale transportida,” kommenteerib Väätsa prügila keskkonnajuht Merilyn Valdmaa.

Biolagunevatest karpidest, mis mul paluti ehitusjäätmete konteinerisse visata, tehakse Jõelähtmel koos teiste hästi põlevate jäätmetega jäätmekütust, mida müüakse Lätti.

Kui uurisin Jõelähtme prügila platsil toimetava meesterahva käest, kas komposteeruvad karbid siis ei komposteerugi, sain selge vastuse:”Не сомпост!” Asi selge!

Lahendus? Jätan end lõunal nälga?

Biolaguenvad pakendid ei lahenda prügiprobleemi. Ühekordse pakendi jalajälg on igal juhul väga suur. Ei ole vahet, millest ta tehtud on. Sõnum, et tarbige palju tahate, aga peaasi, et pärast prügi õigesse konteinerisse viskate, ei päde juba ammu. Me peame hakkama prügiteket vähendama ja seepärast tuleb inimestele probleemist ausalt rääkida ja sealhulgas ka prügi näidata!

“Miljard inimest on näljas, aga meie teeme maisist nõusid,” on Pesti kriitiline.

Ainus lahendus on korduskasutus. Kui tahad toidu kaasa osta prügivabalt, siis mine toidule järele oma karbiga. Ausõna, tänapäeval, kus ökondus on väga moes, ei ole selles enam midagi imelikku. Tuleb lihtsalt meeles pidada oma karp kaasa võtta. Noh sama on ju ka oma poekotiga. Paar korda unustad, aga lõpuks saab harjumuseks.

Minul juhtus aga pidevalt, et toidu kaasaostmise soov tekkis ootamatult või ununes karp lihtsalt koju. Kuna Eestis toimivaid lahendusi toidu kaasaostmiseks prügivabalt ei olnud, siis tuli midagi ette võtta. Nii sündiski RingKarp!

RingKarbiga saad restoranist toitu ja jooki kaasa osta korduskasutatavas toidukarbis ja joogitopsis.

Eestis piloteerivad korduskasutatavate toidupakendite süsteemi veel ka Bringpack ja Ringo. Ka kohvikukett Pokebowl on kasutusse võtnud enda korduskasutatavad toidukarbid. Tore, et aina enam ettevõtteid prügi probleemi juurpõhjustega tegelevad ja prügitekke vähendamiseks lahendusi otsivad! Kui sul on häid nippe, kuidas vähem prügi tekitada, siis kirjuta meile laser@laser.ee või pane oma idee teele meie Facebookis.

Loe lisaks:

Kas biolagunevad nõud võib lõkkesse visata?

Kuidas sorteerida prügi, kui kohe üldse ei viitsi?