Ettevaatust, Rohe juustu rohepesu!

„Rohe juust on tänapäevane toode, mille valmistamisel on oluline loomade heaolu, taastuvenergia kasutamine, keskkonnaga arvestamine ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.”

Nii reklaamib Eesti piimatööstus Epiim toodet “Rohe juust”. Teised tooted on neil täiesti tavalised, aga “Rohe juustu” pakendil on sildid “roheline energia”, “värvaine- ja säilitusaine vaba”, “hooliv farm” ning “75% vähem plastikut”.

Kõlab lausa ideaalselt! Pistan poes kohe mitu pakki korvi, sest rohelist juustu saab ainult väikeses, 150-grammises pakis. Suures ostutuhinas jääb mul esialgu aga täiesti märkamata, et ühte olulist silti, mis “rohelistel” toodetel peaks olema, sellel tootel pole. Puudub mahemärk. Kas tegemist on siis üldse keskkonnasõbraliku tootega või langesin just rohepesu ohvriks?

Võtame väljareklaamitud sildid järjest ette:

Silt 1: “Roheline energia”

Rohelise energia tootmine ja tarbimine on kahtlemata oluline samm planeedi päästmiseks ja inimeste tervise säästmiseks. Kui aga teemasse pisut rohkem süüvida, tekib küsimus, millist rohelist energiat kasutatakse? 19. oktoobri “Laseris” rääkisime, kuidas suur osa Eestis müüdavast rohelisest energiast tuleb puidu põletamisest. Jah, ahju ei aeta 100-aastaseid kuuski, mis kuluvad mujal puidutööstuses ära, küll aetakse selliseid ilusaid puutüvesid, mida Jüri Ratas on harjunud õlal kandma. Ajal, mil on täiesti ilmselge, et ainult päriselt taastuvate energiaallikate (tuul ja päike) kasutamine päästab meid kliimakatastroofist, ei tee rohelise energiapaketi ostmine toodet automaatselt roheliseks.

Silt 2: “Värvaine- ja säilitusaine vaba”

See, et võileivajuustu ei värvita, peaks olema tänapäeval iseenesest mõistetav. Loomulikult ma tahan tarbijana, et tootja ei pane tootesse ebavajalikke lisaaineid. Nii sellesse ühte “rohelisse” kui ka kõikidesse teistesse.

Silt 3: “Hooliv farm”

Juustupakendil on väga armas pilt, kuidas hooliv farmer oma lehma süles kiigutab. Kas see on ka päriselus nii? Olen ise kunagi aastaid tagasi käsitisi lehma lüpsnud ja pai ka teinud talle. Kas sellist hoolivust näidatakse ka tänastes suurfarmides üles?

Uurisime eksperdilt, mida võiks selline sõnapaar tähendada. Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu töötab loomaarstina, tema uurimisvaldkond Maaülikoolis on just lehmade heaolu ja seega on ta Eesti farmides toimuvaga väga hästi kursis. Viidu sõnul on väga raske välja tuua, mida Epiim hooliva farmi all mõtleb, sest tema nägi kodulehel ainult väga ümmargust juttu.

“Epiimal on farme seinast seina ja loomade heaolu on üpris ümmargune termin, sest pole mõõdikuid. Eestis mõõdetakse küll loomade suremust ja haigestumist, aga pole midagi, mis ütleks, et see on nüüd hooliv farm. Kindlaid regulatsioone ju ei ole,” selgitab Viidu.

Silt 4: “75% vähem plastikut”

75% vähem kõlab ju väga uhkelt, aga millega võrreldes? Epiima kodulehelt selgub, et võrreldes nende teiste toodetega. Teised sarnased juustuviilud on ikka vanas, rohkelt plastikut sisaldavas pakendis. Kas aga seda uut pakendit ka ümber saab töödelda või koosneb see mitmest materjalist ja rändab lihtsalt ahju? Seda pakilt paraku ei selgu.

“0-tolerants antibiootikumide jääkide suhtes”

Lisaks juustupakendil olevatele ilusatele sõnadele leiab häid sõnu ka tootja kodulehe Jätkusuutlikkuse sektsioonist. Viimane on kusjuures samuti kaunilt roheliseks värvitud ja ka siin näeme tuttavat joonistust süles kiikuvast lehmast. Sealt leiame ka lubaduse, et Epiim oma toodetes antibiootikumide jääkidega piima ei kasuta.

“See kehtib kõikide farmide kohta, see ei ole mingi näitaja,” sõnab teadur Viidu. Tööstuslikule piimatootmisele kehtivad kogu Euroopa Liidus karmid standardid, mis ei luba ravimijääkidega piima isegi tööstusesse sisse võtta. “Peale antibiootikumide kasutamist on ju piimal keeluaeg ja alati tehastes võetakse proov kui piim saabub,” selgitab Viidu.

Kuidas tegelikult rohelist toodet ära tunda?

On tore, et paljud ettevõtted on asunud end rohelisemaks pöörama. Nagu mujal maailmas paarkümmend aastat tagasi, on see nüüd meil aga toonud kaasa ka rohepesu suurenemise. Toidutootjal on tegelikult lihtne end tarbijale päriselt rohelisena näidata. Euroopa Liidus ja Eestis on olemas ökomärgised, mis kehtestavad tootjale kindlad reeglid, mille järgimist kontrollitakse. Kui märgised välja teenitud, võib ju ka pakendi roheliseks värvida, vastupidi aga asi ei tööta.

Euroopa Liidu mahemärk

Pakendatud mahetoidu müümisel tuleb kasutada sellist Euroopa Liidu mahetoote logo.

 

Mida ütleb tootja?

Võtsime nädala alguses ühendust ka Epiima arendusjuhi Liis Tuuriga, et sel teemal vestelda. Meie saadetud küsimustele lubas Tuur vastata neljapäeval, kuid reede ennelõunaks on allolevad küsimused ikka veel vastuseta.

Teil on vähendatud plastikust pakis ainult üks toode kogu sortimendis? Miks nii?
Kas see pakend on toodetud ühte tüüpi plastikust või on kasutatud mitut materjali?
Miks ei saa osta keskkonnasõbralikult toodetud juustu suuremas  kui 150-grammises pakendis, mis oleks keskkonnasõbralikum?
Mida tähedavad pakendil “taastuv soojusenergia” ja “roheline energia”. Mis on nende mõistete taga?
Mida tähendab sõnapaar “hooliv farm”? Teistel toodetel selline sõnapaar puudub – kas rohejuustu jaoks tuleb piim eraldi farmist?