Just nii mitu korda pead oma karbiga salati tööle kaasa võtma, et veidikenegi roheline olla

Loogika ütleb, et korduvkasutatav toidupakend on igal juhul keskkonnasõbralikum variant võrreldes ühekordse pakendiga. Hiljutised uuringud aga näitavad, et olenevalt taaskasutatava pakendi kasutuskordadest võib see siiski olla keskkonnale kahjulikum kui ühekordne toidupakend.

Korduvkasutatavad pakendid peavad olema vastupidavamad ning tugevamad, samuti peab neid ka peale igat kasutuskorda pesema. Seetõttu kulub korduvkasutatava pakendi tarbeks rohkem materjali ja energiat ning süsiniku jalajälg suureneb.

Mullu teadlaste avaldatud uuringus vaadeldi, mitu korda tuleks korduvkasutatavat toidupakendit kasutada, et selle ökoloogiline jalajälg oleks keskkonnasõbralikum kui ühekordse pakendi oma.

Uuringus testiti kolme maailmas enim kasutuses olevat ühekordset pakendit ning kõige tavalisemat korduvkasutatavat plastist toidunõud:

  • Alumiiniumpakend.
  • Polüpropüleen ja ekstrudeeritud polüstüreen ehk vahtpolüstüreen. Sama materjali kasutab Selver näiteks liha ja kala pakendamisel. Katsudes meenutab vahvlilaadset materjali.
  • Polüpropüleenist(PP) korduvkasutatav pakend ehk kõige tavalisem ühekordne salatikarp.

Ühekordne pakend on keskkonnasõbralikum?

Uuringud näitasid, et ühekordsete pakendite seas on kõige keskkonnasõbralikum valik ekstrudeeritud polüstüreeni ühekordne pakend (vahvlilaadne karp). Selle tegemiseks kulub 7,8 grammi materjali. Salatikarbi valmistamiseks kulub materjali lausa 31,8 grammi.

Võrreldes vahtpakendit alumiiniumpakendiga, siis kulub esimese valmistamiseks ka vähem elektrit.

Uuringus vaadeldi toidupakendite elutsükli mõju 12-le keskkonda mõjutavale tegurile, näiteks globaalsele soojenemisele, happevihmade tekkimisele, selle toksilisust inimesele ja looduslikule ökosüsteemile ning selle mõju osoonikihile.

Kõiki neid faktoreid arvesse võttes peaksime korduvkasutatavat pakendit kasutama vähemalt 16 korda, et tõrjuda ühekordse kasutusega pakendi kasutamise mõju õhusaastele. Arvestame, et ühes kuus on 20 tööpäeva, siis peaksid sa peaaegu kuu aega oma lõunasöögi sama pakendiga kaasa võtma.

Et neutraliseerida ressursside tarbimise mõju keskkonnale, peaksid seda aga kasutama kuni 208 korda, ehk võtma toitu sama pakendiga tööle kaasa vähemalt 10 kuud.

Kui rääkida maastike ohustamisest, siis olenemata kasutuskordadest on korduvkasutatav toidunõu alati kehvem variant – nende pesemiseks kuluva vee soojendamiseks vajamineva elektri tõttu. See on tingitud raskemetallide eraldumisest elektri tootmisel ning need on mürgised paljudele maismaal elavatele organismidele.

Sarnane tulemus on saadud ka näiteks kohvitopsidega. Uuringust selgub, et korduvkasutatavat kohvitopsi peaks kasutama vähemalt 20 kuni 100 korda, et kompenseerida selle valmistamiseks õhku paiskuvaid kasvuhoonegaase. Eeldusel, et jood kodust väljaspool ühe topsitäie kohvi, tähendab see vähemalt kuu aja jagu sama korduvkasutatava kohvitopsi kasutamist.

Kui vaadata suuremat pilti

Kahjuks jõuavad enamus ühekordseid toidunõusid siiski merre, saastades veekogusid üle maailma. Ookeanides leiduvast prügist pea poole moodustavad just ühekordsed toidunõud.

Korduvkasutatava pakendi kasutamine ei mõju tingimata planeedile säästlikumalt, vaid pigem peaksime olema realistlikud ning otsa vaatama numbritele – kui palju korduskasutusi on vaja selle keskkonnasõbralikuks muutmiseks.

Allikad: The Conversation