Just nii saad viie minutiga teha endale tasuta vermikomposteri!

Üks lihtsamaid asju, mida maailma päästmiseks teha saab, on sorteerida jäätmeid. Eriti oluline on eraldi koguda toidujäätmeid. Kui elad oma majas, on väga lihtne aianurka komposter püsti panna. Linnakorteris on asjad veidi keerulisemad. Isegi kui ühistu on tellinud eraldi konteineri, siis tihtipeale on see valet prügi täis ja nii rändab sinu sorteeritud korralik kraam tegelikult ahju.

Siin tuleb appi vermikomposter. Mis see on, ja kuidas see täpselt töötab, sellest rääkisime “Laseris” mõni nädal tagasi. (Vaata siit!) Selline komposter, nagu oli meie loos Katariinal, maksab pea 200 eurot. Nii suurt kulutust aga tegema ei pea ja töötava kompostri saab kodus peaaegu tasuta ise valmis teha.

VAJA LÄHEB:

  • 2-3 ühesugust plastämbrit + 1 kaas
  • akutrell + puurid
  • jämedam liivapaber
  • toidujäätmed
  • vana ajaleht, hein või kuivanud lehed
  • kompostiussid

Võta kaks ühesugust ämbrit ja tee need puhtaks. Väga hästi sobivad näiteks vanad pahtliämbrid, aga need tuleb pahtlijääkidest puhtaks küürida. Meie kasutasime vanu kriisiabi toiduämbreid.

Puuri kaane sisse ussidele õhuaugud. Näiteks kaheksase puuriga. Aukude arv on ka kaheksa. Auguääred käi liivapaberiga üle, siis ei kraabi pärast kätt puruks.

Nüüd puuri augud ühe ämbri põhja. Kohe hästi palju väikesi auke. Piisavalt suured, et tekkiv kompostivedelik saaks aukudest läbi tilkuda, aga mitte nii suured, et kompost läbi vajuks. 2-3 mm puur on täitsa sobiv.

Nüüd aseta ämbrid üksteise sisse, aukudega ämber käib pealepoole. Pealmisse ämbrisse saad hakata koguma biojäätmeid, alumisse tilgub kompostivesi. Kui leidub veel üks lisaämber, siis tee ka selle põhja augud ja pane see keskele. Kui pealmine ämber saab nüüd täis, vaheta lihtsalt keskmine ja pealmine omavahel ära.

Nüüd ussid ja väheke bioprügi sisse ja valmis ongi. Usside ja toidujäätmete segu on hea katta ajalehe, põhu või kuivanud puulehtedega. Ussidele meeldib rahu ja vaikus.

Millised on parimad ussid?

Parimad liigid vermikompostimise alustamiseks on Eisenia foetida, Dendrobaena rubida, Dendrobaena veneta, Lumbricus rubellus ja Eisenia andrei. Eesti looduses kohtab neid sõnnikuussi liike näiteks kõdunevas puidus ja põhus, turbas, loomasõnniku hunnikutes ja mõnikord ka viljakates tavalistes muldades.

Kuskohast neid õigeid usse saada?

Ega neid eriti ei müüda kuskil. Need on nagu leivajuuretis või kombucha-seen. Tuleb mõnelt sõbralt küsida. Kui sul vermikomposteriga sõpra pole, saab neid raha eest osta ka siit. Usse müüakse ka Amazonis, kuid elusaid vingerdajaid Eestisse ei saadeta.

Mida ussid söövad?

Vermikompostrisse sobib enamus taimseid jääke. Köögiviljakoored, toidujäägid, kätepaber, kohvipuru ja muu selline. Suuremad asjad tasub väiksemaks teha, siis on ussidel lihtsam. Üks suur lemmik on ussidel ananassikoored. Neid järavad nad suurima hea meelega.

Oluline on jälgida ka, et ei läheks liialt palju rohelist ja värsket: hakkab roiskuma. Peab hoidma rohelist ja pruuni tasakaalus. Roheline on kõik värske. See on see, mis tekitab lämmastikku. Pruun on näiteks paber ja põhk või munakarbid. Need tekitavad süsinikku.

Mida ei tohi ussidele panna?

Lihatooteid, konte ja luid ei ole mõtet ussidele panna, nendega nad ei saa hakkama. Halvasti mõjuvad ka tsitruselised, piimatooted ja toored munad. Ka hallitama läinud juurikad tasub esialgu ussidest eemal hoida.

PS. Kui oled nagu Marii, kes kardab, et ussid panevad plehku, kata augud sääsevõrguga. Tegelikult pole vihmauss angerjas. Ei pea kartma neid. Nad on rahulikult oma kastis ja ei roni kuskile. Olge aga valmis, et esimene kuu võib asi natuke halvasti lõhnata. Ussid pole veel ära harjunud uue koduga. Ja neid ei tohi rohke prügiga kohe ära lämmatada.