Kas tõesti 5 aasta pärast ühekorrapakenditest priiks?

Euroopa Liidu tasandil on vastuvõetud ühekordse plasti direktiiv, millega soovitakse vähendada osade plasttoodete keskkonnamõju. Sellega seoses on Euroopa Liidus alates selle aasta 3. juulist keelatud turule lasta muuhulgas ka ühekordseid vahtplastist kohvitopse ja toidukarpe. Kuigi keeld on kestnud juba paar nädalat, siis nimetatud pakendid ei ole kuskile kadunud. Põhjus on selles, et Eesti riik ei ole suutnud direktiivi veel Eesti õigusesse üle võtta. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse peaspetsialist Kertu Sapelkov loodab, et keeld rakendub Eestis sügisel, siis kui jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seadus Riigikogus vastu võetaks. Täpset aega ei osata aga öelda, sest palju sõltub sellest, kui kiirelt Riigikogu eelnõud menetleb. Seega hetkel ei ole seadusega tegelikult veel keelatud ei plastist söögiriistad, vatitikud ega ka vahtplastist toidukarbid ja joogitopsid.

Võime vahtplasti restoranist saada ka pärast keeldu

Kui lõpuks Eestis keeld rakendub, siis tohib tooted, mis on juba turule lastud, ladudest ära müüa. Ehk, kui restoran on endale kõvasti vahtplasti varunud, siis ta võib selle ära müüa ja kui pakendikeskus on seda varunud, siis võib restoran seda omakorda sealt juurde osta. Tuletame meelde, et vahtplast sisaldab hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid ja eriti hästi kanduvad nad meie toitu, kui paneme vahtplasti kuuma, rasvast, happelist toitu. Lisaks ei ole võimalik vahtplasti ümbertöödelda. Kõik jõuab ahju või prügimäele ladestamisele.

Probleem ei ole materjalis, vaid selles, et kasutame tooteid ühe korra

Ühekorrapakend mistahes materjalist ei lahenda prügiprobleemi. Hea näide on moodsad biolagunevad pakendid, millega ei ole muud teha, kui need koos muu prügiga ära põletada. Seda, et need kuskil metsa all või kodukompostis ära laguneksid, ei tasu loota. Laser on sel teemal ka varasemalt kirjutanud siin.

Ka ühekorraplasti direktiivi eesmärgiks ei ole ühekordselt kasutatavaid plasttooteid asendada mõnest muust materjalist ühekordsete toodetega, vaid astuda samm edasi ringmajanduse suunas ning edendada korduskasutuslahendusi.

Toidu kaasa ostmine läheb vägagi kulukaks!

Eesti riik plaanib ühekordsete toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamiseks mitmeid meetmeid. Alates 3.  juulist 2022 peab valmistoidu ja -joogi müüja täitma mitmeid nõudeid:

1) Ühekordselt kasutatavatele pakenditele, millega toitu või jooki kaasa müüakse, peab toidukoht kehtestama müügihinna, mis ei ole väiksem kui 0,50 eurot. Ehk kui järgmisel suvel tellid restoranist kaasa 2 praadi ja 2 kohvi ühekordsetes pakendites, siis maksad lisaks toidule pakendite eest kokku 2€.

2) Tagama, et ühekordselt kasutatava toidupakendi ja joogitopsi hind on tarbijale nähtavas kohas ja selgesti arusaadav. Ehk pakendihind ei tohi olla toidu sisse peidetud nagu see praegu enamikes toidukohtades on.

Selliste nõuetega soovitakse inimestes tekitada arusaama, et ühekorrapakendil on samuti hind. Kui hind on “tuntav”, siis ehk hakkavad inimesed ka rohkem kasutama korduskasutatavaid lahendusi.

Tekib aga küsimus, et kui toidukoht ostab hulgilaost ühekordse pakendi väiksema hinna eest kui 50 senti, siis on ühekordsete toidukarpide kasutamine lausa kasumlik ja toidukoht nende kasutamisest nii kergesti loobuda ei soovi.

Kuidas motiveerida toidukohti ühekorrapakenditest loobuma?

Muudetavas seaduseelnõus on ka mõeldud sellele, kuidas ikkagi toidukohti motiveerida korduskasutuslahendusi kasutusele võtma. Eestis peab näiteks toidukoht alates 3. juulist 2022 kliendile aktiivselt tutvustama selliseid alternatiive. Hea oleks muidugi teada, kuidas mõõta või hinnata, milline see aktiivne tutvustamine on.

Lisaks peab toidukoht oma kliendile tutvustama, millistel tingimustel on ta nõus toitu kaasa müüma kliendi oma karpi. Praegusel hetkel kardavad mitmed toidukohad ristsaastumist ja inimese enda pakendisse toitu kaasa tihti ei müü.

Kertu Sapelkov selgitab veel üht meedet, mis peaks toidukohti ühekorrapakenditest loobuma panema. Praegu on pakendiettevõte, kes laseb turule vähem kui 100 kg plastpakendeid ja 200 kg muust materjalist pakendeid aastas, vabastatud taaskasutus sihtmäärade täitmisest ja sellega kaasnevate kulude kandmisest. Ühekordseplasti direktiivi nõuete kehtestamisel on eelnõuga plaanis see vabastus kaotada, et kõik ettevõtted peaksid võrdsetel alustel pakendireostuse vähendamisesse panustama.

Kertu Sapelkov:”Korduskasutuspakendite kasutamine võiks olla ettevõtetele motiveeriv, sest kui näiteks ettevõte kasutab 1000 tk ühekorrapakendeid, siis taaskasutamise sihtarv, mida ettevõte täitma peab arvutakse kogu turule lastud kogusest, kuid korduskasutuspakendi osas üksnes sellelt koguselt, mis käibelt kõrvaldati (st muutus jäätmeteks ega kasutata enam korduvalt).”

Näiteks RingKarbi toidukarpi saab kasutada vähemalt 200 korda.

Parem hiljem kui mitte kunagi

Vaadates, mis seisus meie keskkond on, peaks ühekorrapakendid juba ammu olema keelatud! Need koormavad meie keskkonda ja on meid nii arulagedalt mugavaks teinud. Kui esimesel paaril korral kohvitops koju ununeb ja kohvi seepärast ei saa, siis küll kolmandal, neljandal korral meeles püsib! Ja küll siis toidukohad ka kiiresti mõtlema hakkavad, kuidas nendele klientidele ilma ühekordse kohvitopsita prügivabalt kohvi kaasa müüa! Praegu ei muretseta isegi vahtplasti ärakeelamise pärast, sest restoranide sõnul on juba turul veidi teise koostisega uus “vahtplast”, mis keelu alt kenast läbi pääseb. Üritasime ka välja selgitada, mis “ime”materjaliga täpsemalt tegu on, aga kahjuks ei osanud selle kohta vastuseid anda ei keskkonnaministeerium ega ka Pakendikeskus. Keskkonna mõttes muidugi uus “vahtplast” vaevalt mingisugune lahendus on!

Seaduseelnõu kohaselt on toidukohtadel aega 2024. aastani endale sobivaid korduskasutuslahendusi otsida. Kahjuks ei pea veel ka siis 100% ühekorrapakenditest loobuma, vaid toidukohad peavad ostjale omalt poolt pakkuma võimalust toitu kaasa osta korduskasutatavas pakendis.

2026. aastaks ühekordsetest toidukarpidest ja joogitopsidest priiks!

Seaduseelnõu kohaselt võib alates 2026. aastast toidukoht valmistoitu ja jooki kaasa müüa ainult korduskasutatavate pakenditega. Et see nii ka läheks on vaja, et Riigikogu nüüd millalgi sügisel jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse vastu võtaks.

Jääme ootele! Seniks aga hääletagem kõik oma igapäevaste valikutega korduvkasutuse poolt.