Kuidas sorteerida prügi, kui kohe üldse ei viitsi

Oleme ausad – Eestis on suur prügiprobleem. Meil ei ole jätkusuutlikku süsteemi, mis tagaks, et prügi sorteerimisest kasu oleks. Erinevaid konteinereid on vähe, nad asuvad ebamugavates kohtades ja üldjuhul on nad ka ääreni täis. Kui aga tahta puhta südametunnistusega magama minna, siis midagi tuleks ju sorteerida? Tahaks ju ikkagi lastele jätta veidi parema maailma.

Siin väike ülevaade, kuidas ja mida sorteerida, et sellest ka kasu oleks.

Alusta biojäätmetest!

Kõige rohkem visatakse Eesti kodudes ära toitu. Nii tekib igal aastal Eestis 120-130 tonni biojäätmeid, millest ainult 30% läheb ringlusesse. Ülejäänud 70% läheb prügilasse või põletamisele. Biojäätmete sorteerimine on oluline keskkonnasõbralik tegu, sest korralikult sorteeritud bioprügist valmib kvaliteetne ja rikas muld.

Kui sul on oma aiamaa, saad kompostikastist väärt materjali porgandi kasvatamiseks. Kui aga ei ole, saad olla tänulik, et sinu toidujäätmetest tekkinud muld annab aluse uuele rohelisele elule mõnes teises Eestimaa nurgas.

Kuidas biojäätmeid sorteerida?

Kui sul oma (vermi)kompostrit veel pole, siis kalla biojäätmed lahtiselt biokonteinerisse. Kilekott viska olmejäätmetesse. Kasutada võib ka biolagunevaid või paberist kotte, aga biolaguneva puhul jälgi, et need oleksid 100% taimsest toormest. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus mustas prügikotis, sest prügivedajal võib arvata, et tegu on olmejäätmetega. Kellelgi pole aega iga kahtlase koti sisse piiluda ja nii rändavad su hoolikalt kogutud biojäätmed kindlalt ahju.

Biolagunevad toidukarbid on rohepesu ja tegelikult looduses ei lagune. Need viska olmeprügisse. Või veel parem: väldi neid täielikult ja telli toitu korduvkasutavaid nõusid kasutatavatest söögikohtadest (vaata siit!).

Papp ja paber = makulatuur

Postkastidesse saabuv reklaamlehtede hunnik on nii meeletu, et just vanapaber on Eesti kodudes tekkiv prügi nr 2. Õnneks on olemas üks lihtne viis see prügiteke nulli viia: täida Omniva lehel reklaamist loobumise vorm.  Ja kui tellitud ajalehed läbiloetud, siis vii need vanapaberikonteinerisse. Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit

Paberikonteinerisse sobivad lisaks vanadele seitungitele ka paberist või papist pakendid, pappkastid ja karbid.

Aga pakendid?

Erinevaid plastkarpe ja kotikesi on nii meeletult palju, et keegi sorteerimisliinil neil kõigil silma peal hoida ei suuda. Kui sina suudad eraldi koguda klaasi ja metalli, oled teinud juba päris palju ja võid endale aitäh öelda. Just toidujäätmed, vanapaber, klaas ja metall moodustavad 60% kodus tekkivast prügist.

Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid. Plekkpurkidest tehakse uusi purke, autoosi, ehitusdetaile, kruve ja mutreid, torusid, konteinereid, aedu ja tööriistu.

Pakendiprügi vähendamiseks tasub proovida pakendivaba elu. “Laseris” tegime esimesel hooajal eksperimendi läbi ning seda, mis juhtub kui paluda poes piim või hakkliha klaaspurki kaasa panna, näed siit. Häid nippe ja kogemusi leidub ka Facebooki grupis “Pakendivaba poodlemine”