Kust tulevad maailma parimad tomatid? Peldiku-Peep teab saladust!

Soome teadlaste sõnul tasub käimlates tekkivaid vedelikke võimalust mööda ära kasutada ja suunata neis leiduvad väärtuslikud toitained tagasi looduse ringkäiku. Jah, te lugesite õigesti. Mida see inimkeeli siis tähendab? Kas tuleb tõesti hakata uriiniga oma aimaad väetama?

“Ma olen seda juba 25 aastat rääkinud. Mu teine nimi ongi juba Peldiku-Peep,” naerab ökotehnoloogiate ekspert Peep Tobreluts.

Tobrelutsu jaoks ongi tegemist juba maailmavaatelise küsimusega. Ta ei mõista, miks me raiskame puhast vett ja seda koos uriiniga potist alla kanalisatsiooni viime, kui seda saaks lihtsa vaevaga palju keskkonnasõbralikumalt teha.

“Ei, tegemist ei ole peldikuga. Tehnoloogilised lahendused on tegelikult olemas, aga miskipärast neist ei räägita. Räägime küll CO2 säästmisest ja muust, aga puhast vett kanalisatsiooni kallata liitrite kaupa tundub kõigile normaalne. Ei ole ju,” sõnab Tobreluts.

Kulbitäies kuldses vedelikus peaksid olema kõik ained, mida üks taim vähegi vajab. Foto: Maja Dumat

“Põhimõte on selles, et kõik toitained, mida inimene tarvitab, võiks ringiga tagasi anda loodusesse,” sõnab Tobreluts.

Füüsiliselt terve inimese uriinis leidub ohtralt kõikvõimalikke toitaineid, nagu kaalium, fosfaat ja lämmastik. Need on kõik ained, mida taimed normaalseks elutööks vajavad. Kuni piss ei ole kokku puutunud tahkete väljaheidetega, on see enamasti prii ka mikroorganismidest.

“Kui inimene ei ole haige ja teab, mida näost sisse ajab, siis uriin on suhteliselt steriilne vedelik. See on paras väetisekontsentraat. Kui vihm sajab peale, siis ei pea isegi lahjendama. Mõte on selles, et ei kulutaks lisa vett, eriti puhastatud tsentraalvett,” kirjeldab Tobreluts.

Algaja lahjendab, ekspert teab ise, mis teeb

Koduaias võib uriini väetiseks piserdada kastekannuga kas lahjendamata või lahjendatult. Samas on toitainete sisaldus lahjendamata uriinis nii suur, et see mõjub neile hoopis kahjustavalt või surmavalt. Taimed kõrbevad toiteainete rohkuse tõttu ära.

“Eks olete isegi näinud, et kus keegi on põit pannud, seal on taimed ära põlenud. Üks koer käib puu najal, siis pole midagi, aga kui kolm koera järjest, siis on juba jama,” hoiatab Tobreluts üleväetamise ohu eest.

Algajatel soovitab mees uriini lahjendada veega vahekorras 1:8. Kõige mõistlikum on selleks kasutada eelnevalt kogutud vihmavett.

“Mina ise vihmaeelsel ajal käin kannuga üle, küll see taevas kastab. Või panen kastmisveega vihmuti tööle ja pesen lehtede pealt ära, et see ei jääks kõrvetama. Kastmisega lahjendab ja viib mulda sügavamale. Siis ei muutu uriin ka ammoniaagiks ja ei hakka haisema,” kirjeldab Tobreluts.

Parimad tomatid sirguvad… kust?

Soome teadlased leidsid juba 2008. aastal (uuringut saab lugeda siit!), et laagerdatud uriini ja puutuha seguga väetatud taimed andsid 4 korda rohkem saaki kui ilma selle erilise väetiseta taimed. Vähe sellest, et taimed rohkem saaki andsid, olid ka tomatid paremad. Uriiniga väetatud tomateis oli rohkem beetakaroteeni kui kontrollrühma viljades ning rohkem valke kui traditsiooniliste meetoditega väetatud taimede puhul.

Soomlased on välja töötanud ka vastava seadeldise: 80 euro eest saad osta pissipott-kastekannu.

Mida arvab botaanik?

“Ma olen ikka väga skeptiline. Rääkisin ka taimekaitsespetsialistega, kes ka on väga skeptilised. Loomade väljaheiteid ei panda ka ju kunagi taimede juurde värskelt. Värske virts kõrvetab ja tapab ära taime. Kuigi nii räägitakse, siis isegi vanad eestlased ei käinud tegelikult peenral hädal. Kartulid ei kasvanud junnide vahel,” sõnab Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Marit Mäesaar.

“Samas ma näen, et inimesed on vaeva näinud ja isegi vastava toote teinud. Hind on ka selline, et kuku pikali! Ju siis mingi tagapõhi võib seal olla. Iluaednikuna olen ma aga väga skepitiline. See on ju teada, et isased koerad ja iluaed ei käi kokku. Nii et oma kallitele lilledele ei julgeks küll panna uriini väetiseks ja toidule veel vähem.”

Marit Mäesaar pooldab küll väga elurikkust, aga oma taimedest hoiaks ta uriiniväetise eemale.

Ei midagi uut siin päikese all

Uriini on tegelikult väetisena kasutatud juba aastasadu. Ilmselt isegi kauem. Tänapäeval kasutatakse seda mõistetavatel põhjustel suhteliselt harva: keemilised ja mineraalväetised on leiutatud ja iseenda uriiniga tomatite kastmine kõlab veidi ebameeldivalt. Kuid talunike ja aiapidajate jaoks, kes soovivad toitu kasvatada võimalikult jätkusuutlikult ja orgaaniliselt, võib see olla just hea ja jätkusuutlik valik.

 

PS. Loe siit, miks Hollandi tomat ei maitse nii nagu tomat ja milliseid sorte soovitavad Jõgeva sordiaretajad koduaias kasvatada.