Loll pakend: kilest kohupiimatoru

Vähe sellest, et see kolmest eri materjalist tehtud pakend ei tundu eriti keskkonnasõbralik pakend, on teda ka väga ebamugav käsitseda. Kas keegi teist on saanud siit kohupiima nii kätte, et pool kööki täis ei pritsi? Kui aga õnnestubki kreem kätte saada, mis siis selle tühja pakiga teha? Kas õnnestub uuesti ringlusse saata?

Esimene nipp: Aga mis paki peal kirjas?

Teadliku tarbijana uurin pakendit igast nurgast, aga ühtegi märki või viidet, kuidas ma peaksin tühja pakendiga käituma, ma sealt ei leia. Samamoodi ei leia ma ka märki selle kohta, millest täpselt pakend tehtud on.

Heas usun viskan puhtaks jäänud ümbrise pakendikasti ja määrdunud kiletoru olmesse. Metalljubinate kokkukorjamine ja kiletoru pesemine tundub natuke ajuvaba.

Säilitan aga lootuse, et värviliste kirjadega ümbris jõuab läbi pakendipürgi taaskasutusse.

Karm reaalsus on aga see, et tegelikult saavad nii kiletoru kui ka värviline ümbris hiljem taas kokku. Ahjus.

Aga miks nii?

Probleem on selles, mis saab pakenditest pärast seda kui prügiauto nad peale on korjanud. Nad viiakse sorteerimisjaama, kus ühele liinile kallatakse kogu segapakendikast ja sealt tuleb siis paremad palad välja noppida. Seda tööd teevad inimesed. Ei ole võimalik, et nad jõuaks kõikide pudelite, juustupakendite, kanakarpide ja šaslõkiämbrite vahelt neid krabisevaid kiletükke välja noppida. Nad haaravad suuremad karbid, pudelid ja võib-olla ka kilekotid, aga üksikud ümbrispaberid lähevad kõik liinimööda edasi ahju.

Piimatoodete pakendid on mustad ja keegi ei hakka neid puhastama. Kodus pakendite ohjeldamatu loputamine ja pesemine ei ole keskkonnamõju vähendamise seisukohast väga mõttekas tegevus. Ei ole olnud ka majanduslikku huvi neid tehnoloogiaid arendada.

Kui rääkida konkreetselt sellest kohupiimatorust, siis see võib isegi teoreetiselt olla ringlusse võetavast materjalist. Samuti on siin kasutatud võimalikult vähe materjali. Selles pole küsimus. See lihtsalt on halb pakend, sest see on tehtud nii, et ta lõpetab ahjus.

Mis oleks lahendus?

Pakendidisain võiks olla hulga parem. Selliseid näiteid on palju. Ei lähe uuesti kasutusele tetrapakend ja ei lähe ka see kohupiimakreemipakk. Mõlemad lõpetavad põletamises.

Piimatoodetel on heaks pakendiks plastpudel. Seda on väga hea ringlusse võtta ning loputada on ka lihtsam. Häda ainult, et kohupiimakreemi pudelisse ei topi.

Korralikust plastist pudel on piimapakendina väga hea, aga kohupiimakreemi puhul läheks väga palju väärt kraami raisku.

Kõige parem lahendus oleks õige suurusega ja ühest materjalist tehtud kaanega tops, millest saab lusikaga kogu kreemi välja kraapida. Nii ei pea raiskama pakendi pesuks puhast vett ning topsi saab uuesti ringlusse saata.