Teadus on rääkinud: sa ei ole hull, kui oma maheporgandi eest rohkem maksad!

Mahetoidu kasulikkust hindame enamasti selle järgi, et seal on vähem organismile mürgiste ainete jääke. Kuid kas mahetoidus on ka rohkem kasulikke aineid?

Järjest enam uuringuid näitab, et see on nii. Kus on erinevus kõige suurem?

Jah, maheköögiviljades on rohkem antioksüdante

Näiteks on maheköögiviljas rohkem C-vitamiini ja polüfenoole (antioksüdandid). Need on taime ainevahetuse kõrvalsaadused, mida taim sünteesib ise kahjurite tõrjeks. Kui me kasutame pestitsiide, siis taim ei pea ise neid aineid sünteesima ning ka inimestele kasulike ainete hulk jääb väiksemaks.

Taime ainevahetus on aktiivsem ka siis, kui taim ei saa oma jõu mitte sünteetilistelt väetistelt, vaid mahemullas vohavatelt mikroorganismidelt.

On vitamiinidega kuidas on, kasvult mahedad suvikõrvitsad tavapõllul kasvanud zucchinile alla.

2017. aastal tehtud ülevaateuuring näitab, et erinevate antioksüdantide (ennekõike polüfenoolide) sisaldus maheköögiviljas võib olla kuni 69% kõrgem tavasaadustest.

Meedikute poolt tehtud uuringud näitavad seejuures, et taimedes sisalduvad fenoolid aitavad vähendada kroonilisi tervisehädasid, neuroloogilisi haigusi (nt Parkinsoni tõbi), kasvajaid ning need aitavad kaitsta südant.

Mahepiimas ja -lihas on rohkem kasulikke rasvhappeid

Mahepiimas ja mahelihas on tavatoodetega võrreldes rohkem organismile vajalikke omega-3 rasvhappeid, mida me üldiselt saame toidust liiga vähe. Kui aga rasvhapete tasakaal on paigast ära, siis tekivad organismis kergesti põletikud.

Ühe uuringu järgi on mahelihas tavalihaga võrreldes isegi kuni 47% rohkem omega-3 rasvhappeid.

Piima ja liha puhul tuleb heita pilk ka taimekasvatusse, kus loomade söödataimede kasvatamisel on lubatud kasutada enam kui tuhandet erinevat kemikaali. Mahelehmad söövad ka ise mahetoitu.

Teiseks pole mahepiima tootjatel lubatud anda loomadele antibiootikume ning sünteetilisi hormoone, mis on tavaviljeluses üldlevinud praktika. Seega on maheliha ja mahepiima tarbijatel potentsiaalselt vähem kokkupuuteid ka antibiootikumide ning nende suhtes resistentseks muutunud bakteritega.

Oluline on ikkagi ka see, mida mahetoodetes EI OLE

Tavasaadused sisaldavad neli korda rohkem taimekaitsevahendite jääke ning näiteks ka mõõdetavalt suuremas koguses organismile mürgist raskemetalli kaadmiumi, mis jõuab toitu ja selle kaudu inimese organismi fosfor-väetistest.

Teraviljatoodete puhul ongi üheks kõige olulisemaks erinevuseks see, kui palju sa oma helvestest või jahust lisaks kasulikele ainetele toksilist kaadmiumi lisaks saab.

Uuringud on näidanud, et isegi Maailma Tervishoiu Organisatsiooni lubatud nädalane norm (7g kaadmiumi 1 kg kehakaalu kohta) võib tekitada probleeme viljakusega ja suurendada halvaloomuliste kasvajate riski. Veelgi enam, on tõendeid, et pestitsiidide, kaadmiumi ja/või antioksüdantide koostoime võib tekitada mürgistust, mõjutada hormoontasakaalu ja immuunsüsteemi tööd.

Mõõdetud mõju tervisele

Uuringud, kus jälgitakse dieedi mõju inimese tervisele pikema aja jooksul, on näidanud, et mahetoitu söövatel inimestel oli vähem probleeme tervisega, kehakaaluga, viljakusega, nende lastel oli vähem kaasa sündinud tervisehädasid, neil oli vähem allergiaid ning vähenes ka vähirisk.

Ka loomadega tehtud uuringud näitavad, et mahetoidu mõju nende tervisele oli märkimisväärne.

Teadlaste kokkuvõte on, et mahetoidu mõju ühiskonna tervisele on selgelt positiive, isegi kui alati ei ole selge, millega see täpselt on seotud.

Köögi- ja puuviljade “räpane tosin”

USA keskkonnaorganisatsioon Environmental Working Group on spetsialiseerunud mürgiste kemikaalide uurimisele inimese toidus ja igapäevatarvetes. Nad panevad igal aastal kokku edetabeli köögi- ja puuviljadest, mis sisaldavad enim taimekaitsevahendite ja sünteetiliste väetiste jääke. See nimekiri on tuntud ka kui “räpane tosin” (inglise keeles The Dirty Dozen).

Üldlevinud toitumissoovitused ütlevad, et päevas tuleks süüa vähemalt viis portsjonit ehk viis peotäit puu- ja köögivilju. Sellesse nimekirja kuuluvate puu- ja köögiviljade puhul tasub ehk kaaluda orgaaniliste saaduste eelistamist.

2021 “räpane tosin” (EWG)

  1. Maasikad
  2. Spinat
  3. Lehtkapsas
  4. Nektariinid
  5. Õunad
  6. Viinamarjad
  7. Kirsid
  8. Virsikud
  9. Pirnid
  10. Paprikad ja tšillid
  11. Seller
  12. Tomat

Olgu öeldud, et 13. kohal on ka eestlase toidulaual nii olulisel kohal olev kartul.

Tomat on maailmas enim kasutatud köögivili, EWG tabelis aga 12. kohal.
Avokaado on aga aastaid EWG tabelis kuulunud kõige vähem saastatud saaduste sekka.

2021 “puhas viisteist” (EWG)

Need saadused sisaldavad EWG andmetel kõige vähem erinevaid taimekaitsevahendite jääke. Igaüks saab siiski ise otsustada, kas eelistada siiski orgaanilist, pidades silmas ka mõju keskkonnale ja kohati suuremat vitamiinide ja mineraalide sisaldust.

  1. Avokaado
  2. Magus mais
  3. Ananass
  4. Sibul
  5. Papaia
  6. Magusad herned
  7. Baklažaan
  8. Spargel
  9. Brokkoli
  10. Kapsas
  11. Kiivi
  12. Lillkapsas
  13. Seened
  14. Honeydew melon
  15. Kantaloop

Kui hästi tunneme kemikaale eestlase toidulaual?

Taimekaitsevahendite jääkide vastavust normidele kontrollib Põllumajandus- ja toiduamet.

2019. aastal avaldatud Riigikontrolli toiduohtuse raport sedastas, et üldiselt on Eesti puu- ja köögiviljades kaks kuni kolm korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. (See aga ei tähenda, et Eestis kasvanud oleks siiski automaatselt “mahe”: põllumajandusteadlased on mitmeid kordi tähelepanu juhtinud, et ka Eestis on glüfosaadi kasutamine võrredles 2000ndate algusega neljakordistunud.)

Pigem aga jälgibki PTA vaid kohalikke tootjaid ning Eestisse sisse toodud saadustes kontrollitakse mürkide sisaldust pisteliselt.

Selline lähenemine võib aga jätta kemikaalidest meie toidulaual vildakalt positiivse mulje, sest tegelikkuses on ostukorvis 75% puuviljadest, 45% köögviljadest ja 64% makaronitoodetest mujalt sisse toodud.

Pildil on kolm õuna. Prantsuse mitte-mahe õun, Prantsusmaalt pärit maheõun ja Eestis kasvanud maheõun. Kõigis on rohkelt kiudaineid ja vitamiine. Üheski pole rasvu ja kolesterooli. Milline valida?

“Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje,” ütleb Riigikontroll.

Seejuures monitooritakse ka vaid seda, kas normi piiresse jäävad üksikud ühendeid. Viljad sisaldavad tihti aga 4-5-15 ja isegi enam kui 20 erineva ühendi jääke, kuid selliste “kokteilide” koosmõju organismile ei analüüsita ega hinnata üldse.

Riigikontroll avastas ka, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul on ohtlike ainete tuvastamise ja asjaosaliste teavitamise protsess nii aeglane, et ohtlikud saadused müüakse ja süüakse ära enne, kui need jõuatakse müügilt korjata.

Aastas võetakse toidusaadustest üldse umbes 350 laboriproovi taimekaitsevahendite jääkide kontrollimiseks. Kokkuvõtva raporti avaldab PTA kord aastas ka oma kodulehel. 2020. aasta raporti leiad siit.

Jõulude paiku söövad lapsed sisse kilode kaupa mandariine. Minu lapsed söövad jõulude ajal sellise kausi tühjaks tavaliselt umbes päevaga. Selgub, et nad tohtinuks kumbki süüa ühe sellise pisikese punni nagu pildilt näha. Seda siis Riigikontrolli arvutuste järgi juhul, kui mandariin sisaldanuks maksimaalse lubatud koguse taimekaitsevahendite jääki nimega kloorpürifoss. Maaeluministeeriumi arvutuse järgi võiks nad aga teisegi kausi tühjaks süüa. Mine võta kinni.

Ja kas ongi siis seda välismaist mandariini vaja? Kui võtaks õige Eestis kasvanud maheõuna?