Mida teeb rohenäpp siis kui poed on kõik kinni?

Korraks külas käinud kevad ajas nii mõnegi rohenäpu sõrmed sügelema. Värvilised seemnepakid nii aianduskeskustes kui toidupoodides muutusid ühtäkki eriti veetlevaks ja lausa nõudsid koju toomist. Toataimede lavatsid ja kõik muud vabad augud poodides täideti välismaal paljundatud taimedega. Ole hea ja ainult osta.

Aiandus on ikkagi äri ja igasugune majandustegevus võiks olla kasumlik. Sageli maksavad lihtsasti paljundatavad taimed hingehinda ja tasuta pole ka seemnepakid. Kuid raha pole ainus probleem. Tihti võib poest lisaks taimele ka mõne kutsumata külalise koju tuua. Seda nii putukate kui haiguste näol, sest tahes tahtmata suurtootmistes juhtub asju. Ja praegu lihtsalt ei saa minna aianduspoodi ilusamat ja tervemat taime endale valima.

Rohelisejanus aiandushuviline saab oma kodu roheliseks muuta aga palju põnevamalt ja teadlikumalt. Ja seda täiesti tasuta!

Taimedest on tegelikult päriselt ka kasu.

Tänapäeval peetakse toataimi enamasti ilu ja lõbu pärast. Ennemuistsel ajal teenisid siseruumides kasvatatud taimed aga puhtalt kasu. Keiser Nero aegses Roomas ajatati damaskuse roose tulu saamiseks, väljaspool hooaega õitsev roos oli ju tõeline ime! Juba Vana-Hiinas, Vana-Kreekas ja Vana-Roomas sai potis peetud tarbetaimedest abi köögis. Maitsetaimedest eralduvad aromaatsed ühendid olid kõrgelt hinnas ka teistes valdkondades. Loorberi-, mürri-, viirukipuu, rosmariin ja lavendel ei vaja vist pikemat tutvustamist. Maadeavastuse reisidelt kaasa toodud eksootilisi tsitruselisi said endale lubada vaid kõige rikkamad ja võimsamad ühiskonnategelased. Õnneks ei pea tänapäeval rahakott puuga seljas olema, et omada mõnda eelpool väljatoodud taime. Vastupidi, olles nutikas ja hoolas, on võimalik luua oma isiklik oranžerii  (prantsuse keelest orange, ‘apelsin’, apelsinikasvuhoone -toim.) väga keskkonnasäästlikult. Seemnete- ja pistikutega paljundamine on lihtne nipp saamaks korraga palju uusi taimi. Tõepoolest võtab kogu see protsess rohkelt aega, aga seda suurem on rõõm oma isiklikust suureks kasvatatud taimest.

Variant 1: mango põske, seeme mulda.

Söö vili ära, pane seeme mulda ning oota.

Nii mõnegi seemne saab toidulaualt või hoopis oma ema või naabritädi käest. Sõpradega tehtud rohevahetuse või Facebooki grupi kaudu saab hankida igasugust huvitavat paljundusmaterjali. Suurtest või väikestest potitaimedest rääkimata. Ole ainult hakkaja, õpihimuline ning loov!

Aga kui kontakte luua ei taha, siis tasub minna hoopis kööki. Välismaiste puuviljade seest võib seemned välja kookida ja mulda pista. Mõne puhul tuleb seeme eelnevalt kuivatada, mõnda tuleb pabersalvräti sees niisutada. Vali puuvili välja ja googelda.

Mõned viljad, mida tasub katsetada:

  • tsitruselised – sidrun, laim, apelsin
  • avokaado
  • dattel
  • mango
  • papaia
  • annoona  (jah, selline vili on poes müügil meil)
  • hurmaa
  • viigimari
  • litši
  • granadill
  • granaatõun
  • jne

Variant 2: taimetükile juured alla!

Mõni lill juurdub vees, mõni mullas. Pildil olev kuld-nõelköis võtab imekergelt juured alla vees.

Pistikutega (need on emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosad, mis sisaldavad kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid ehk teisisõnu – võimelised endale lehed külge ja juured alla kasvatada.)  on võimalik paljundada näiteks loorberipuud ja suhkrulehte ning söödavate õitega fuksiat, pelargooni.

Ka ananassi lehetutile juurte alla saamine kvalifitseerub pistikuga paljundamise alla. Rosmariini, lavendli, tomati, paprika, vürtspaprika ehk tšilli saab ka seemnest ja neid püsikuid on tõepoolest võimalik toas kasvatada. Viimased võib sügisel potiga ka tuppa tuua. Taoline talvitamine sobib paljudele külmaõrnadele püsikutele, kes tavaliselt sügisel kas kaetakse või visatakse lihtsalt minema.

Kodune oranžerii olgu valgusküllane, soe ja pigem kõrgema õhuniiskusega. Paljud ülaltoodud vajavad heaks eluks ka lisavalgust taimelambi näol. Kindlasti ära unusta oma hoolealustelt ka seemet võtta!

Variant 3: teise vana on sinu uus!

Prügikastist päästetud kuuking elab oma “kasvuhoones” uut ja täisväärtuslikku elu.

Koduse iluaia loomine võib aga olla hoopis päästeoperatsioon. Nimelt kipuvad taimed kasvama ja paljunema. Sageli ei mahu hiiglaslikud toataimed enam koju ära või pole nende jaoks uues elupaigas ruumi eraldatud. Või ei saa koduloomad ning taimed omavahel läbi, paljud aednikud on aga lihtsalt väsinud ning annavad oma hoolealused hea meelega edasi. Ehk taimed otsivad kodu ja kehtib reegel “küsi ja sulle antakse”.

Tänapäeva sotsiaalmeedia on võimas relv, mida saab edukalt ka oma rohekire rahuldamiseks kasutada. Oma kodukandi Facebooki grupist sain väga palju toredaid sõnumeid ja taimepakkumisi, peale lihtsa palve esitamist. Pakuti nii suuri puid kui väikeseid taimekesi, kaktusebeebisid, seemnetest saadud pisikesi ja isegi pistikuid.

Mida jagatakse?

Paljud aednikud jagavad lahkelt tükikesi oma taimedest. Pistikutega on lihtsasti võimalik paljundada rippuva iseloomuga tradeskantsiaid, vahalilli, nõelköisi, toataimemoe kuumi taimi Woodi laternlille ja helmes-ristirohtu.

 

Laseri toimetust rõõmustav suursugune sulgvõhk on pärit Facebookist. Täitsa tasuta.

Samuti jagatakse imeliste õitega rooshibiske, säntpooliaid, lehtdekoratiivseid begooniaid, peperoomiaid ja hetkel väga moes olevaid monsteraid. Sukulendid ja kaktused võtavad juured hästi alla, kui nad peale emataimest eemaldamist mõneks ajaks nö kuivale jätta. Sedasi läheb paljunemisinstinkt tööle ja taimehakatis näitab peagi pisikesi juurekesi. Lehtliiliad, diifenbahhiad, havisabad kasvavad kähku.

Sibulatega kliivia, kriinum, ambõis, ämbliklill tekitavad palju tütarsibulaid. Mõni taim teeb aga enda külge tittesid, et neid oleks rohenäpul hea jagada. Näiteks ääristab daigermonti kalanhoe lehti rida pisikesi taimekesi, ka nefroleepide, tups-rohtliilia, kruvipuu ja osade orhideede külge tekivad uued taimed.

Rohevahetus on väga tänuväärt ettevõtmine, taaskord saab abi erinevatest aiandus- ja toalillesõprade gruppidest. Sõna otseses mõttes taimede päästmine võib toimuda ka uuskasutuskeskustes või suisa prügikasti kõrval. Olen ise uuele elule aidanud nii kuukingi kui viigipuid, kes linnas prügimaja kõrval uut kodu ootasid. Samuti tean teisigi entusiaste, kes on sedasi talitlenud.

Muide, aianduspoodides on kohe eraldi koht SOS-seisus taimedele. Tihti on need lihtsalt õisdekoratiivsed isendid, kes enam õisi ei oma. Toidupoodide õnnetute hingede osas oleksin siiski ettevaatlik…

Looga taimel on suurem väärtus

Lahkunud vanaisalt päranduseks saadud stapeelial on rääkida oma lugu.

Mulle meeldib taimedele uus elu anda, samuti on pistikutega paljundamine ütlemata paeluv. Väärtuslikum kõige selle puhul on lugu. Eriti tähtsad taimed on vanaemade, emade, teiste sugulaste käest saadud. Kallite sõprade ja töökaaslaste poolt kingitud pistikutest sirgunud toataimed on kordades erilisemad, kui ükskõik millised aianduspoest saadud potitaim.

Käest kätte liikuvad lilled on sageli tervemad ja kindlamad kui poest tulnud, sest nende puhul on juba tehtud selektsioon – vaid tugevad paljunevad. Seemnetega jändamine on tore ettevõtmine kõigile rohenäppudest pereliikmetele, pistikutega mängimine võib olla alguses hirmutav, ent julge hundi rind on rasvane ja keskkonnasõbralik.

Vaeva tasub pisut näha, sest lillede ise paljundamine on põnev väljakutse, päästmine annab taimele aga unustamatu loo, mida kunagi külalistele rääkida.


Autor: Marit Mäesaar, Tallinna Botaanikaaia vanemaednik ja OÜ Pisirohe omanik, aednik ning roheline hing.

Lõpetuseks tunne oma taime ja seemet ehk lugemissoovitused:

Jaan Mettik “Suur toalilleraamat”
Virve Roost “Toalilled”
Jaan Kivistik “Taim ja aednik”
Riho Teras “Seemnest suureks”

Facebooki grupid:

Toataimed

Toataimede sõpruskond

Toalilled

Vaata ka Laseri lugu sellest, kuidas elada 250 taimega ühes korteris ja kuidas söödud mangost sünnib taim.