Pakendisorteerimise ABC: mida tähendab pakendil olev taaskasutusmärgis ja mida selle teadmisega peale hakata?

Viimases Laseri saates (23. novembril) rääkisime, miks tasub ikkagi oma pakendeid sorteerida:

  • sinu pakendiga peavad tegelema pakendikäitlejad.
  • kui paned pakendi olmeprügisse, maksad pakendi käitlemise kinni sina.
  • kui pesed pakendi puhtaks, maksa pakendi käitlemise kinni sina.

Pakendikonteinerisse tuleks panna kõik pakendid, sest vastutus nendega tegeleda on tootjal, kes need turule tõi, ütles intervjuus Laserile Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Pakendil olevad märgised aitavad sul orienteeruda, mis materjalist pakend on tehtud ning kas see on mõeldud ka taaskasutuseks.

Mis on pakendil olevate numbrite taga?

1 – PET ehk polüetüleentereftalaat on enimlevinud toiduplastik, millest on tehtud vee- ja karastusjoogi pudelid, joogiveetünnid, õlletaara, õli, kastmete, ketšupite jm plastist pudelid.

2 – HDPE ehk kõrge tihedusega polüetüleen, millest on enamasti tehtud kodukeemia ja vannitoatarvete plastist pudelid, toidukarbid ja ka mänguasjad.

3 – PVC ehk polüvinüülkloriid on vastupidav ja ilmastikukindel plastik, millest tehakse näiteks pesuainete pudeleid, kuid see ei sobi toiduainete pakendiks.

4 – LDPE ehk madala tihedusega polüetüleen, millest tehakse kilekotte, kilepakendeid, tuube.

5 – PP ehk polüpropüleen on hea kuumataluvusega plastik, millest on enamasti tehtud valged topsid, toidukarbid, lihatoodete pakendid, säilituskarbid, ravimipakendid.

6 – PS ehk polüstüreen on vahtplast, millest tehakse ühekordseid sööginõusid, termokarpe ja -topse, lihaaluseid, munakarpe jm. Sisaldab hulganisti toksilisi ning kantserogeenseid aineid ning võimalusel tuleks selle kasutamist vältida.

7 – muud plastikud ehk polükarbonaadid. Siia alla kuuluvad hästi erinevad plastikutüübid, sh biolagunevad plastikud (PLA).

Pakendi taaskasutuse teeb keeruliseks see, et juustualusel või viinerikarbil on üks number ja selle peale tõmmatud kilel teine. Selleks, et pakendeid taaskasutada, tuleb erinevad materjalid üksteisest eraldada.

Number kolmnurga sees annab teada, mis materjaliga on tegemist.

Täna selliseid juhiseid pakendil ei ole, sorteerimisliinil seda ei jõua teha ning plastide miks jõuabki ahju. Panime siia mõned näpunäited, millega taaskasutusele hoogu anda.

Kas ma siis ikka võin oma hapukoore- ja piimapaki pakendisse panna?

Jah võid. Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Nele Jõemaa abiga saime teada, et (vähemalt nende) piima- ja hapukoorekile on madala tihedusega polüetüleenist, mis sobib ümber töötlemiseks väga hästi.

Pakendi loputamine on väga hea (natuke ehk ka sinu koduse pakendikonteineri hügieeni silmas pidades), kuid sa ei pea pakendit otseselt pesema – selle nagu ka muud käitlemise kulud peaksid ikka katma tootjad tootjavastutusorganisatsioonide kaudu.

Ja kommi- ja jäätisepaberid?

Jah, pakend on pakend ja tootja ülesanne on sellega tegeleda, ka siis kui esialgu ei teha sellega muud kui saadetakse põletamisele.

Paberümbrisega jogurtitopsi?

Tegelikult on see väga hea pakend, sest paber hoiab topsi koos ja nii peab plasti vähem kulutama. Paber ja plast on mõlemad eraldi ka taaskasutatavad.

Lühidalt:

  • Võta paber ümbert ära ja pane vanapaberisse.
  • Plasttops pane pakendisse.
  • Fooliumkaas pista mõne plekist konservipurgi sisse. Üksikut fooliumkaant sorteerimisliini magnetis välja ei sorteeri, plekkpurgi sees aga küll.

Tsellofaanaknaga pirukakoti?

Lihtne pirukakott on keeruline pakend, aga toidutootjad toovad seda kasutades ettekäändeks tarbija ootused.

Marii Karell kutsus saates Fazer pagarite uut juhti Anne Meret võistlema, kumb saab tsellofaani kiiremini paberi küljest lahti saab.

36 sekundit ja samm parema tuleviku poole sai tehtud. 

Paremaks taaskasutuseks:

  • eemalda tsellofaan ja pane pakendikonteinerisse
  • paberosa läheb vanapaberisse.

Liha- ja juustupaki?

Lihapakid lõpetavad tihti olmeprügis, kuid paksust plastist karbist saab väga edukalt toota plastgraanuleid ja sellest uusi tooteid.

Probleem on aga pealmine kile ja selle eemaldamine. Esmalt on see muidugi tootja probleem, et ta on valinud segamaterjalist pakendi. Kuid kui tahad teha väikese sammu parema maailma suunas, siis võta karbilt õhuke kile pealt ära ja pane need pakendisse eraldi.

Kokkuvõtteks:

  • sorteeri oma pakendid olmeprügist välja ja lase tootjal nendega tegeleda.
  • orienteeru märgistes.
  • võimalusel vali monomaterjalist pakendis toode.
  • võimalusel vali pakend, mille eri osad saab eraldi sorteerida.
  • nõua tootjalt pakendi taaskasutamise juhiseid.

Vaata pikemat lugu pakenditest 23. novembri Laseri saatest.

Loe ka:

Lihtne viis, kuidas prügiveo eest neli korda vähem maksta.

Kui sa pakendit ei sorteeri, maksad suurte ettevõtete „ahjumaksu“ omast taskust kinni.