Sorteerimise ABC: just sellepärast lähevad puhtaks pestud tetrapakid ahju

On ju nii, et peale vaadates tundub tetra piimapakina palju keskkonnasõbralikum kui kilepakend. Kile on juba eos väga paha ja tetra kohe tundub kuidagi keskkonnasõbralikum, sest ta koosneb suuresti ju kartongist. Isegi Saaremaa mahepiim on kaunis mahedavärvilises tetrapakis.

Selle pealtnäha kauni pealispinna all on aga üks kiusu täis pakend. Tetras on tõesti 75% kartongi, kuid selles on ka mitu erinevat kihti plaste. Kokku umbes 14% kogu tetrapakendi massist. Lisaks on viimasel ajal kõikidele tetrapakkidele lisandunud plastkork, mis tõstab plasti mahtu veel 6% võrra.

Paberile ja kahte eri tüüpi plastile (kork on ju loomulikult hoopis teisest plastist kui pakis olev polüetuleen) lisaks on tetrapakis aga ka alumiiniumikiht. Kokku on tetra pakis seega vähemalt 4 materjali koos ja see muudab selle ümbertöötlemise väga keeruliseks.

Muide, viimasel ajal on tekkinud tooteid, kus korgile on tekkinud kiri “I am bio-based!”. Maakeelde ümberpandult tähendab see põhimõtteliselt ühte: Ma olen rohepesu! Siit saad lugeda, miks.

Viskasin tetrapaki konteinerisse, mis tast nüüd saab?

Tetrapakkidest jõuab ringlusse umbes kolmandik. Miks nii vähe? Väga suur osa tetrapakkidest rändab tavajäätmete seas lihtsalt põletusse. Mina pean küll siinkohal tunnistama, et jogurtipakist ma kõike alati välja ei pigista ja kuidagi veider tundub seda pakki puhta veega pesema hakata ka. Nii viskangi paki lihtsalt olmesse.

Tunnen seda tehes muidugi süümekaid, aga kahjuks pole ka teisiti käitudes 100% garantiid, et puhtaks pestud ja pakendikonteinerisse pandud tetra kindlasti ringlusse jõuab. Loomulikult on asi jälle rahas. Tetra kui komposiitmaterjali ümbertöötlemine on väga kallis. Eestis tetrapakkidel kihte eraldada ei ole võimalik. Lähim võimalus seda teha asub Soomes.

Soome suunatud tetrapakkide ümbertöötlemisele tuleb prügifirmal peale maksta umbes 125 eurot iga tonni kohta. Alternatiiv on need suunata Eestis põletamisele. Selle hinnaks tuleb 50 eurot tonn. Laevapileti hinda Soome ma ei hakka siia isegi juurde arvutama. Igaüks võib teha ise peast kiire tehte ja mõelda: milline käitumine on ühele firmale majanduslikus mõttes kasulikum?

Kõige väärtuslikum komponent tetrapakis on kartong. Kuigi tetrapaki üks miinus on see, et tugevuse saavutamiseks kasutatakse alati uut toorainet, siis samas on see ka omaette pluss. Tetrapakist kätte saadud kartongi kiud on väga tugevad ja seda taaskasutatakse näiteks kipsplaatide ümbrispaberina, kus samuti paberi tugevus on oluline. Ülejäänud tetrapakendist pärit materjale täna siiski veel eraldada ei suudeta ja nii läheb ka plastiga kaetud alumiinium raisku. Tulevikus on ehk võimalik seda keemiliselt üksteisest võimalik eemaldada.

Mida nüüd siis poes teha?

Loomulikult on keskkonnale kõige sõbralikum kui igasugune tarbminine ära jätta. Kui aga panna pakendid ökoloogilise jalajälje seisukohalt ritta, siis võiks see järjekord olla järgmine:

  1. kilepiim
  2. tetrapakis piim
  3. plastpudelis piim

Neile kõigele kolmele paneb muidugi pika puuga ära pakendivaba piim. Poes lahtist piima küll müügis ei ole, aga tasub otsida üles oma kohalik lehmapidaja. Näiteks Upruse talu piimabuss on Tartus igal teisipäeval ja reedel ja Kalamatsi meierei teeb piimaringe mitmel pool Eestis. Tasub vaid uurida ja küsida. Meie avastasime niimoodi mitu suve tagasi Kassaris suvitades, et sealt kus näha lehmi, saab ka piima. Tuleb vaid pudeli ja rahaga õhtul lauda ukse taha minna ja küsida.

Aga veganid?

Taimseid piimasid praegu tõepoolest mujale kui tetrapakki ei saagi. Küll on aga klaaspudeli plaan tulevikus Jane Kaerajoogil (loe siit rohkem!) ja põhimõtteliselt saab lihtsa vaevaga mandli-, riisi- ja kaerapiima ka kodus teha. Meie tegime ja üks neist maitses isegi hästi.