Bioplast või biolagunev plast? Õige keskkonnasõber valib neist ainult ühe

Paar suve tagasi rõõmustas meid uudis, et laulu- ja tantsupeol kasutati kümnete tuhandete lauljate ja tantsijate toitlustamisel vaid ühekordseid biolagunevaid nõusid, et vähendada ürituse ökoloogilist jalajälge. Vähe aga räägitakse sellest, et kõik need kokku kogutud biolagunevad nõud viidi ümbertöötlemiseks Soome, sest Eestis puudub nii ulatuslik tööstusliku kompostimise võimekus.

“Kompostimisel igasugune plast aeglustab protsessi. Bioplastid ja kompostitavad plastid on vaja eelnevalt lõhkuda, hakkida ja sõeluda (omakorda energiamahukas), et ta piisavalt kiirelt laguneks. Kompostijad pigem sõeluvad plastid üldse kompostist välja, nii on lihtsam,” kirjeldab Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu Eesti praktikat.

Kas siis bioplast ei lagunegi aia nurgas mullaks?

Mõiste “bioplast” tekitab segadust, sest bioplastikut saab toota fossiilkütustest, nagu toornafta, aga ka taastuvatest toorainetest nagu mais. Lisaks on olemas ka segatüüpi plaste (plastisegud, mis koosnevad osaliselt biopõhistest plastidest nt maisist, ja osaliselt tavapärastest plastidest nt toornaftast). Ja kõige tipuks võivad mõlemad bioplastide tüübid olla biolagunevad või mittelagunevad. Tähtis on aga meelde jätta, et enamik biolagunevast prügist koduaias kompostimiseks ei sobi.

Kui sul aianurgas sellist kompostrit pole, siis tasub biolagunevad nõud poodi jätta.

Põhjus lihtne: koduaias ei teki kompostihunnikus vajalikke tingimusi. Kriipsalu sõnul on kompostimisel kõige suurem väljakutse õigete tingimuste loomine – õige temperatuur, niiskus, O2 ja pH.

Biolagunev + plast = bioplast?

Alustame laialt levinud väärarusaamast, et bioplast on sama, mis biolagunev plastik. Isegi meie siin Laseri toimetuses ei saa tihti aru, et kummast me nüüd räägime. Biolagunev plast on nii lohisev, miks ma siis ei tohi tema kohta öelda bioplast?

Esiteks: naftast valmistatud biolagunevate plastide puhul on täielik lagunemine võimalik ainult teatud tööstuslikes tingimustes. Nagu öeldud: Eestis selliseid tingimusi pole ja ja “roheline taldrik” korjatakse bioprügist töömeeste poolt prügilas välja. Loe siit, kuidas meie toimetaja Katarina käis prügilas ja tema bionõude peale talle pidevalt “ne kompost!” hüüti.

Sama kehtib ka suuremale osale taastuvatest toorainetest toodetud bioplastidele nt PLA (polüaktaathape), mis on tavaliselt valmistatud maisitärklises, maniokis või suhkruroos sisalduvatest suhkrutest, kuid on biolagunev ainult tööstuslikus kompostimisettevõttes.

Selleks, et biolagunevaid nõusid oleks võimalik eraldi  komposteerida, peaks need eraldi kokku koguma. Eestis on seda tehtud vaid ühe korra: 2019. aasta Viljandi Folgil. Siis õnnestus Väätsa prügilas nõud spetsiaalses masinas mullaks hautada. Peale seda pole sellist asja enam juhtunud.

Laguneb küll, aga mis asjadeks?

Maisist ja suhkruroost taldrikute lagunemisprotsess kulgeb väga aeglaselt ja väärtuslikke komposti koostisosi, nagu toitained, mineraalid või mulda parandav huumus, ei eraldu, mis tähendab, et mulda ei teki. Lühidalt öeldes, kui viskad bioplastikust topsi oma kompostihunnikusse on tagajärg sama, kui viskaksid sinna tavaplastist topsi – ka mitu aastat hiljem on see jätkuvalt hunnikus ja heal juhul lagunenud väiksemateks plastikutükkideks.

Seetõttu paljudes riikides, sh ka Eestis kõrvaldatakse bioplastist tooted kompostimisjaamades saasteainetena ja põletatakse. Nii on prügifirmadele lihtsalt kõige odavam. Ei mingit eraldi kogumist, ei mingit spetsiaalset kompostimismasinat. Lihtsalt kalla kraam veoauto kasti ja sõiduta Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama.

Meil on ainult maisist taldrikud!

Bioplasti reklaamitakse sageli kui keskkonnasõbralikumat alternatiivi traditsioonilisele plastile, kuid kui arvesse võtta ka materjalide elutsüklit, ei pruugi see alati tõsi olla. Ühekordne taldrik, mille pärast söömist ära viskad, on ikkagi prügi. Mingit keskkonnahoidu selle arvelt ei toimu.

Bioplastide tootmine tekitab väetiste, pestitsiidide ja põllumajandusmasinate ning vee tarbimise kaudu keskkonnale täiendavat survet. Maa kasutamine monokultuuride (nagu mais, sukhruroog jms) kasvatamiseks konkureerib toidutootmisega ja välistada ei saa ka geneetiliselt muundatud taimede kasutamist.

Kui inimtoiduks mineva toidu pritsimine on veel kontrollitud, siis taldrikute jaoks mineval maisil pritsipiiri pole.

Taimede kasvatamine ja töötlemine bioplastide tootmiseks põhjustab muldade hapestumist ja veekogude eutrofeerumist ehk rohketoitelisust. Liiga palju toitaineid järvesilmas toob kaasa taimede vohamise,  hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise. Teisisõnu me hävitame kalade ja teiste veeloomade loomuliku elukeskkonna.

Lisaks nõuab orgaanilise materjali keemiline töötlemine plastiks ohtlikumate lisandite kasutamist ning mõnede selliste ainete mõju keskkonnale ja tervisele ei ole täiesti selge.

Mida siis teha?

Nagu ikka, ei ole sellise keerulise probleemi jaoks nagu plastikpakendid lihtsat ja ühest lahendust. Enne bioplastist toote kompostihunnikusse viskamist veendu, et pakend oleks kodukompostitav (mitte vaid biolagunev) ja tee ka pisut taustauuringut.

Kui tootja väidab, et tegemist on rohelise tootega, sest see on tehtud vaid suhkruroost, siis tasub jääda pisut skeptiliseks. Ükski ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode ei saa kunagi olla keskkonnasõbralik.

Mere plastireostusest umbes 36% moodustavad toidupakendid. Kas see ei ole siis piisav põhjus vähendada plastitarbimist ja vältida (potentsiaalselt) mürgiste esemete kasutamist igapäevaelus?

Alustuseks tasub poodi jätta rohkes plastpakendis tooted ja võtta kaasa hoopis mitmekordselt kasutatavad pakendid. Juustutüki ümber saab mässida mesilasvahapaberi ja singiviilud saad kulinaarialetist küsida klaaspurki. Õppust tasub võtta ka  eelmisel laulu- ja tantsupeol toimunud vahvast algatusest, millega julgustati peolisi supisöömiseks kaasa võtma oma lusikas. Kui iga peoline võtaks järgmisele peole kaasa oma lusika, säästetaks sellega ca 45 000 plastiklusikat – olgu see siis bioplast või mitte, ressursside kokkuhoid on see igaljuhul!

 

Artikli valmimist toetas Balti Keskkonnafoorum.