Vanemad segaduses: kas sina saadad oma lapse esmaspäeval kooli?

Mitmed vanemad kahtlevad, kas julgevad esmaspäevast oma algkoolilapsed kontaktõppele saata. Reisidelt saabuvad pered ja olematu ventilatsioon koolis tekitavad viiruse hirmu.

“Me jätame veel vähemalt nädalaks lapse koju, et koolivaheaja reisidest oleks kindlasti kaks nädalat möödas,” on üks Tallinna eliitkooli lapse vanem juba täna otsustanud. “Varem on reisil käinud laste kaudu viirus levinud ja me ei taha riskida.”

Ta viitab ka sel nädalal Eesti Ekspressis ilmunud artiklile.  Sagenenud on juhud, kus LAV viiruse tüvi on sisse toodud Tansaaniast või Soomest. Neil nädalatel on viirust toodud kõige enam veel Venemaalt, Türgist ja Hispaaniast.

Lapsevanem Maris Hellrand kirjeldab Facebookis olukorda lennujaamas. Perede kaupa saabuvad hästipäevitunud inimesed Eestisse. See annab kinnitust, et uuest nädalast kontaktõppele minek ei ole hea mõte.

Marise lapsed lähevad 9. ja 12. klassi abiturientidena mõlemad esmaspäevast kooli. “Meil on üks laps juba nakatunud olnud, teisel on väike klass. Lõpuklassides lihtsalt ei saa koju jääda. Aga mingit kirja koolist selle kohta, et kes tuli reisilt, see võiks jääda veel nädalaks koju, pole tulnud. Inimesed ei pea ise isolatsioonist kinni, kool saaks siin vastava reegli kehtestada.”

Kas hübriidõpe on võimalik?

Maris kirjutas mõni aeg tagasi loo sellest, et Jüri koolis oli juba sügisest hübriidõppevõimekus. Kes kooli ei saanud/julenud/tahtnud tulla, see sai läbi veebikaamera tundi jälgida. Õpetaja oli klassi ees ja seletas. Veebikaamera oli sisse lülitatud, nii et tundi said jälgida ka need, kes kodus olid.

Sama edumeelselt on toimetatud ka Tartu Kivilinna Koolis ja seda tänu Tartu linna haridusosakonnale. “Meil on lapsi, kes novembrist saadik pole käinud kohapeal. Paljudel on riskirühmas inimesed kodus, täitsa arusaadav, et nad on kodus,” ütleb direktor Karin Lukk. “Mitmed vanemad on meile sel nädalal teatanud, et nad ei tule. Ei taheta riski võtta. Oleme kõigile andnud teada, et nad saavad jätkata hübriidis.”

Õppeaasta alguses varustas Tartu linn kõik koolid korralike lainurkkaameraga, hinnaga 200 eurot tükk. See seisab statiivil laua peal ja õpetaja suunab, kuhu vaja. “Meil on 60 õpetajat, ilma linna abita oleks see läinud väga kalliks ja me poleks ilmselt kaameratega varustamist ette võtnud,” lisab direktor Lukk.

Kivilinna kool paistab üldse silma selle poolest, et koroona-aegne töökorraldus on hästi läbi mõeldud. “Õppeaasta algusest toimub õppetöö 70-minutiste tundidena ja päeva keskel on pikem 60-minutine paus,” selgitab Lukk.

“Õpilastel on varasemate 6–8-tunniste päevade asemel ainult 3–4 õppeainet, mis distantsõppe puhul tähendab vähem ümberlülitamist ka digikeskkondade vahel. Ühe ainega saab pikemalt ning rahulikumalt tegeleda. Samuti annab pikem paus päeva keskel võimaluse puhata, süüa lõunat ja käia jalutamas. Selline õppekorraldus sobib ühtviisi nii kontakt- kui distantsõppeks. Nii ei ole me distantsõppele jäämisel pidanud õppekorralduses eraldi muutusi tegema,” lisab ta.

Tallinn on ostnud igale munitsipaalkoolile 10 veebikaamerat, lisaks ühe suure konverentskaamera. Kõigile sobivate lahenduste leidmine on aga raske. Ilmselt on erandeid sel aastal tehtud palju. Näiteks sai üks lapsevanem oma kooliga eraldi kokkuleppele, et laps käib kord nädalas koolis vastamas ja ülejäänud aja õpib kodus.

Mida soovitab riik?

Nelja lapse vanem Karin Paulus ütleb, et koolide lahtitegemine on okei mõte, aga reisimine peaks olema piiratud. Ta toob näite eilsest, mil tema lapse välitrenni saabus päevitunud poiss. “Selgus, et oli täna Türgist tulnud.”

Valitsus on soovitanud algklassid, 9. klassid ja 12. klassid esmaspäevast kooli saata. Reisipiiranguid ei ole kehtestatud. Hoolimata sellest, et Indias on ulatuslik koroonakriis, pole Eesti ka Indiast saabumist piiranud.

Kriis.ee lehelt näeme, et hetkel on Eesti “punases” ehk kõige kõrgemas neljandas kriisiastmes. “Punase” astme juures on märge: “Tööta ja õpi kodus.” Samas on kirjas riigi käitumissuunised, kus seisab, et riik piirab “kõiki välditavaid tubaseid tegevusi, et viirus ei liiguks ühest leibkonnast teise.”

Lapsevanem Zuzu Izmailova kaalus samuti, kas lapsi kooli saata, kuivõrd aga nii tema kui ka abikaasa on vaktsineerimata, siis otsustas ta lapsed koju jätta. “Riskide maandamine on hetkel prioriteet. Võimalus lapsed vanematest ilma jätta vs neli nädalat koolikülastust, pole nii keeruline ülesanne. Küsimusi on aga endiselt palju, eriti mis puudutavad koolide ventilatsioonisüsteeme ja vaktsineerimist.”

Õhus ripuvad ventilatsiooniküsimused

“Laser” juhtis 13. aprillil tähelepanu õhukvaliteedi probleemile koolides – 80% Eesti koolidest puudub korralik ventilatsioon. Kuivõrd koroona levib nii aerosool- kui ka piisknakkusena, aitab ruumide tuulutamine ja korralik ventilatsioon viiruse levikut tõkestada.

“Oluliselt rohkem võiks olla õuetunde, aga mingit infot koolidest selle kohta tulnud pole,” ütleb lapsevanem Karin.

Reaalkooli hoolekogu esimees lapsevanem Madis Päts on samuti kehva õhu pärast mures. “Nüüd on siis koolid üsna ootamatult ja ministeeriumi poolt nendega eelnevalt läbi rääkimata järgmisest nädalast avatud, kuigi pandeemia olukord püsib ju endiselt pingelisena. Kindlasti on ka lapsevanemaid, kes otsustavad 3. mail lapsi mitte kooli saata ja nõuavad koolidelt paralleelselt kontaktõppega ka distantsõppe jätkamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tuleks kõik need probleemid “lahendada” koolides ja äärmiselt lühikese ettehoiatamisega ning ilma täiendavate vahenditeta. Kuidas seda kõike koolid korraldama peaksid, ei tea keegi ja koolidel ei ole eriti kelleltki ka küsida.”

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Henrik Salum ütleb, et põimõpe on õpetajale kõige keerulisem. “Oleme terve aasta jooksul aktsepteerinud lapsevanema avaldust koduõppeks, aga tingimusel, et lapsevanem vastutab sel ajal õppimise eest.”

Kogu aasta jooksul on GAGis olnud koduõppel olevaid lapsi. “Uues õppehoones on meil parem ventilatsioon, vanas nõuab süsteem timmimist. See on aastast 1998 ja juba vana. Tuleb üle vaadata.”

Laseri ülevaate sellest, kas Sinu lapse kooli ventilatsiooni otsustab omavalitsus korda teha, leiate siit. Kahjuks mingit ülevaadet selle kohta, kuidas esmaspäeval oleks ohutu kooli minna ja milliseid ohutusreegleid peaksid jälgima koolid ning kõik lapsevanemad, riigi tasandil tehtud pole. Ilmselt tuleb meil igaühel endal need reeglid välja töötada.

Kuidas mujal käitutakse?

Eestis ei ole hetkel leitud, et reisimise piiramine oleks põhjendatud. Vaadates teiste riikide kogemusi, siis praeguseks on näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia ja USA keelanud sissereisid Indiast. Ühendkuningriigis on keelatud mitte ainult valitud võõrriigi kodanike sisenemine, vaid ka oma kodanikele puhkusereisidele minek.

Briti reisikeelud

Pühadeks riigist välja reisimine on keelatud, ütleb Ühendkuningriigi valitsuse veebileht väga üheselt.

USA välisministeeriumi koduleht ütleb konkreetselt: “Do not travel to Turkey due to COVID-19” – koroona tõttu ärge reisige Türki. Sama kehtib Egiptuse kohta. Hetkel karme reegleid kehtestav Prantsusmaa on sätestanud, et Argentiinast, Brasiiliast, Tšiilist, Indiast ja Lõuna-Aafrikast saab riiki siseneda ainult äärmisel vajadusel.

Loe ka kõrvallugu sellest, millised lahendused üldse on vanemale lubatud: Koroonapeavalu: kas vanem võib lapse lihtsalt koolist koju jätta?