Kuidas distantsõppel mitte hulluks minna?

Inimene ei ole projekteeritud nii, et ta kogu aeg istub või lamab. Evolutsioonis on inimene disainitud eelkõige kahe jala peal liikuma. Kaasaegne elukeskkond, kooli- ja töökohustused ning tehnoloogilised mugavused on igapäevast loomulikku liikumist aga jõudsalt vähendanud. Nii oleme jõudnud olukorda, kus veedame lõviosa päevast mugavalt istudes, kuid meie kehad ei tule sellega toime.

Eriti hulluks on läinud olukord viimase aasta jooksul, mil vahelduva eduga on suletud olnud nii koolid, mänguväljakud, spordiklubid kui treeninglaagrid. Ja kui nüüd alanud koolivaheajal on veel kuskil natuke lund, et lumesõda pidadada ja paaristõukeid teha, siis järgmisel nädal algav distantsõpe võtab lastelt taas igasugu liikumisvõimaluse.

“75% lastest ei liigu isegi tundi aega päevas,” sõnas projekti “Liikuma Kutsuv Kool” esindaja Marko Uibu “Laserile” veel ajal, mil aktiivne vahetund koos kõigi lastega koos oli koolides täitsa tavapärane. Olles nüüd täna ise terve päev kodukontoris istunud, usun täitsa, et see aeg, mil lapsed liiguvad on kahanenud praktiliselt nulli.

Õnneks on Marko Uibul mõned nipid, kuidas uuel nädalal algav pingeline distantsõpe kehaliselt taas aktiivseks muuta. Ja

VAHETA ÕPPIMISKOHTI JA ASENDEID

• Õpi laua või köögi tööpinna juures püsti seistes

• Õpi põrandal istudes

• Õpi vahel ka pikutades, peaasi, et vahetad aeg-ajalt asendeid.

HEAD PAUSID ÕPPIMISEST:

• Viska õppimise vahel (pehme) palliga märki – kasti või ämbri sisse. Mõtle ise välja turvalisi märkiviskamise mänge.

• Võta appi Just Dance’i videod või lihtsalt meeldiv muusika ja tee aeg-ajalt tantsupause. (NB! Proovi näiteks neid tantsunippe!)

• Hüppa hüpitsaga või koha peal 50 korda, käi tiir läbi kodu, tee kätekõverdusi või planku jne – vastavalt vanusele ja oskustele. Seejärel õpi edasi.

ARUTA KOOLIASJU TEISTMOODI

• Kui õppides vajab mõni uus õppetükk või teema pikemat selgitust, minge koos vanemaga/õe-vennaga õue jalutama ja rääkige see läbi “kõnnikoosoleku” vormis

TUBASED TEGEVUSED, MIS HOIAVAD AKTIIVSENA, ARENDAVAD KEHALIST KIRJAOSKUST JA ON NIISAMA LÕBUSAD

• Raja tubane takistusriba või terviserada toolidest, paeltest, teibiribadest

• Harjuta tasakaalu – mõtle välja järjest keerulisemaid harjutusi. Otsi näidiseid ka internetist.

• Kui kodus on tubane trepp – hüppa üles ühel jalal ja tule koosjalu hüpates tagasi õppima.

• Kui sul on ruumi hüpitsaga hüpata, harjuta hüppamist ja mitmesuguseid vigurhüppeid, kuid arvesta ka naabritega.

• Korralda pere teiste lastega koos tantsuvõistlus, mõtle välja uusi tantse.

• Kodus tuleb ilmselt olla mitu nädalat. Harjuta iga päev veidi aega painduvust ja tee jõuharjutusi, mida on koolis või trennis õpetatud – näed peagi, kuidas iga päevaga edasi arened.

• Kui sul on koer – mängi temaga, õpeta talle näiteks mõni uus käsklus

• Kui sul on näiteks veloergomeeter, sõida selle peal nahk palavaks

• Kasuta treeningunäidiseid internetist, eriti kui päris trenni ei saa

MINE IKKA ÕUE KA!

• Õues käimine ja värske õhk pole keelatud, isegi soovitatud nii tervise kui liikumisaktiivsuse hüvanguks, lihtsalt hoia eemale rahvarohketest kohtadest ja ära mine õue, kui tunned end tõbisena.

• Rattasõit, jooks, liikumismängud, matkamine on väga head, eriti kui elad maal, linnaservas, väikeses kohas.

• Oma pere lapsed saavad õues mängida pallimänge ja muid jooksumänge, jaluta vanematega, koeraga.

• Peaasi, et väldid liigseid kontakte.