Marii Karell: Kriisi varjatud pool on ahistamised ja ärakasutamised põgenike hulgas

Eesti majutuskeskustesse on pühapäevase seisuga paigutatud 806 Ukraina sõja eest pakku tulnud inimest – naised ja lapsed Euroopa ühest vaesemast riigist. Rahvusvahelisel naistepäeval hoiatavad humanitaarorganisatsioonid (viites ÜRO pressiteade) naiste ja tüdrukute ärakasutamise eest, mida alati suurte kriiside puhul on kahjuks juhtunud.

Mida vaesem on riik, seda ebavõrdsemalt on peres tasustamata tööd jaotatud. Koormus naiste vaimsele tervisele oli juba enne väga suur, seda enam on Vene agressiooni eest Eestisse pääsenud Ukraina naised haavatavas seisus. Nad on pidanud maha jätma oma mehed, pojad ja partnerid.

Ukraina naised olid juba enne sõda oma kodumaal ülekoormatud ja alamakstud. Sarnaselt Eestile jaotus kodutööde hulk ka Ukrainas peamiselt naiste õlule: nende asi oli laste eest hoolitseda, süüa teha, kodu korras hoida, marraskil põlvi siduda ja poes käia, koolikiusuga tegelega ja vanemaid sugulasi hooldada.

Sellele lisandus koroonaviiruse tõttu tekkinud olukord, kus naistel tuli lisaks kodutöödele hakata ka õpetajaks. Ükskõik mis aines parasjagu vaja oli. See on uskumatu hulk tasustamata tööd, mille eest vastutus langes naiste õlule.

Mis toimub põgenikelaagrites öösiti?

Paljud neist on pidanud kannatama päevi keldrites pommivarjus. Või passima piiril ja lootma, et nad saavad järgmisena vabasse maailma.

Nad on pidanud võtma vastutuse enda ja oma laste elu eest. Ma nägin Ukraina-Poola piiri ületanud naisi, kellest paljudel oli mitu last. Ühel oli viis last, noorim neist alles rinnabeebi. Teisel oli neli last, kellega ta oli viis päeva autos elanud, et üle piiri pääseda.

Kannatused muudavad inimesed haavatavaks. Ja kahjuks on iga kriisi puhul täheldatud, et seda kasutatakse ära.

Näiliselt turvalised sooneutraalsed põgenike keskused, kus voodid asuvad suures hallis üksteise kõrval, on põgenikelaagrites toonud kaasa hulgaliselt vägistamisi. Hullemad on lood looduskatastroofide puhul, kus mehi ja naise on põgenike hulgas enam-vähem võrdselt.

Õnneks Ukraina sõja puhul on pea kõik põgenejad just naised ja lapsed, sest mehed jäid kodumaad kaitsma.

 

 

Ukraina sõja eest põgenevad pered Poola Medyka piiripunktis 1. märtsil.

Kuid need vähesed mehed, kes ei jäänud, kas me oleme kindlad nende heades kavatsustes? Samamoodi kõigi vastuvõtjate omas. Kriisiolukordades suureneb seksuaalne kuritarvitamine, sest võimupositsionil olevad mehed kuritarvitavad abi ja seksuaalrünnaku piire. Kahjuks on see varasemates põgenikekriisides tihti probleemiks olnud.

Naistel on suurem oht langeda vägivalla ohvriteks, kui neil ei ole eraldi tualette. Me ei suuda kontrollida olukorda piiril Ukraina poolel. Seda enam on oluline, et siin, Eestis, oleksid naised turvaliselt majutatud. Omaette tubades. Oma tualettidega.

Terve maailma kriisipiirkondades unustatakse sageli ära, et naistel on päevad – ei jagata tasuta menstruaaltooteid. Eestisse saabuvad naised saavad rahvusvahelise abipaki, kus on sees ka hügieenitooted.

Järgmistel kuudel on abitaotleja igakuine toetus 150 eurot + 45 eurot ravimiteks, transpordiks tšekkide alusel – selle eest tuleb naisel hügieenitooted siis endal osta. Iga laps saab toetuseks 150 eurot. Sõltumata soost. Mulle tundub, et kulud võivad siin erinevad olla sõltuvalt sellest, kas abisaajaks on poisslaps või teismeline menstrueeriv tüdruk.

Rahvusvahelisel naistepäeval tasub teada, et varasemalt on liiga palju kordi teada, kus abisaaja sugu jäetakse tähelepanuta, mis tekitab ebavõrdse majandusliku olukorra meeste ja naiste hulgas. Praegustele abitaotlejatele on taotlus ettenähtud nii, et esimesele täiskasvanule 150 ja teisele sama pere täiskasvanule 120.

Vähem kui kahe nädalaga on ÜRO andmetel Ukrainast sõja eest varjule pääsenud üle 2 miljoni inimese, valdav enamik neist naised ja lapsed.

Me peame hoolega vaatama, et me naisi nendel puhkudel ei alahindaks, kui perel on õnnestunud täiskoosseisus põgeneda.

Mis me siin ise teha saame? Võtta abikeskustesse tööle ja vabatahtlikena appi võimalikult palju naisi. Me ei tea, kes meie keskustes töötavad. Me ei tea, kuhu meile saabuvad põgenikud Eestis majutatakse. Sest erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti otsustanud selle salastada.

Poola-Ukraina piiril käies kohtasin erinevaid majutusasutusi ja humanitaarkeskusi. Ühes neist olid armsad väiksed toad, kuhu mahtus 3-4 naist ja last ning mille juurde kuulus ka väike vannituba. Teises olid välivoodid kõrvuti ja seal majutati ka abivajavaid mehi.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by @urmas.paet

Nägin mänguasju kõrvuti hügieenisidemete ja tossudega. Tekkide ja jopede hunnikuid. Ja kõige selle kõrval abi vajavaid naisi.

Meil on praegu kõige kiiremini kasvav põgenikekriis, kuid me püüame Eestis teha nägu, et see laheneb kuidagi iseenesest. Meil on kuskil umbisikulised ukrainlased, kes vaikselt toimetavad ja küll nad hakkama saavad.

Järgmise kolme kuu jooksul sünnitab umbes 80 000 Ukraina naist. Me ei tea, paljud neist jõuavad üle piiri ja kui paljud neist peavad sünnitama oludes, kus lapse ilmaletoomist ei saa meditsiiniline personal toetada.

Ukraina naised paluvad Vene naisi – palun ärge saatke oma poegi sõtta! Mina palun meie naisi, kes on vastutavatel ja kõrgetel kohtadel: Eestis on meie võimuses mitte jätta tähelepanuta sõja eest Eestisse jõudnud naisi. Mida rohkem me neist teame, mida rohkem me nende muredest ja rõõmudest kuuleme, mida rohkem saame aru, millist abi nad meilt vajavad, seda kiiremini ja kergemini nad saavad siin, turvalises Eestis oma eluga edasi minna.

Tänases “Laseris” räägivad tuntud Eesti naised, kuidas neid Eestis naiseks olemise tõttu on kiusatud TV3-s kl 20.30.