Pealinna koolid on umbsed ja ülerahvastatud, linn pole 30 aastaga ühtegi uut koolimaja ehitanud

Koolilaste arv kasvab, kuid kooliruumide kitsikust on püütud leevendada vaid soojakutesse paigutatud ajutiste klassiruumidega. Tallinna haridusameti 2019. aastal tellitud uuringu kohaselt peaks 2021-2022. aastatel põhikooliealiste laste arv kasvama 2000 lapse võrra. Pärast seda peaks koolikohta vajavate laste arv püsima küll stabiilsena, kuid põhikoolikohtade vajadus Tallinnas ei vähene enne järgmist 10-15 aastat kindlasti.

Uusi koolimaju pole ehitatud

“Me tähistame sel aastal 30. taasiseseisvumise aastapäeva ja selle 30 aasta jooksul ei ole Tallinna linnavalitsus mitte ühtegi uut kooli rajanud. Ometi me teame, kuidas on muutunud Tallinna elanike arv. Nad üritavad seda ülerahvastust leevendada ehitussoojakute paigaldamisega koolide juurde. Ma ei naeruväärista seda. See on parem kui mitte midagi, aga Tallinnas ja Eestis tervikuna meie noored vajaksid ja vääriksid ikkagi korralikke koolimajasid,” sõnab Tallinna Realkooli hoolekogu esimees Madis Päts.

Tallinna koolid on ülerahvastatud. Ainuüksi Pirital on puudu umbes 750 koolikohta.

Soojak õiget koolitunnet ei tekita?

“Koolihooned ei ole lihtsalt hooned. Need on oluline osa õppe-kasvatustööst. See on ju tegelikult see koht, kus noor inimene saab esimese kokkupuute ühiskonnaga. Esimese kokkupuute kohaliku omavalitsuse ja ka riigiga. See on see, mille pinnalt kujuneb kodaniku suhe riigiga. Koolimajade arendamine ja uute ehitamine on äärmiselt oluline,” märgib Päts ja toob näite ajaloost:

“Ennesõjaaegses Eestis suudeti mõnede nappide aastate jooksul 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses üle kogu riigi ja ilma mingisuguste välistoetusteta ehitada üle 100 kaasaegse koolimaja. Täna me selliseks hüppeks veel suutelised ei ole olnud. ”

Vaata lisaks: 

Viirusetõrje koolides: kui ohutu on lastel taas kooli minna?

Tags: ,