Riidest mähkmed või mürgised kilekotid – kumba eelistad?

Kui mu tütar 4 aastat tagasi sündis, siis teadsin, et ühekordseid mähkmeid ma kasutada ei taha! Põhjuseks oli tookord veendumus, et ma ei soovi sellises koguses prügi tekitada! Keskmiselt kasutab üks laps oma mähkmeea jooksul 5000 mähet, mis lagunevad 6 inimpõlve! Ehk ka siis kui mu last siin ilmas enam ei ole, on tema kasutatud mähkmed veel kuskil prügimäel. See on ju ebareaalne! Ja igaksuhuks kordan üle, et mähkmeid ei ole võimalik ümbertöödelda. Jah, olen kuulnud, et inimesed viskavad kasutatud mähkmed pakendikonteinerisse lootuses, et need töödeldakse ümber…

“Ah lapsukene, mis sa end vaevad!”

Riidest mähkmetest teadsin ainult nii palju, et oskasin vanaemal paluda, et ta mulle marlimähkmed õmbleks ja seletaks, kuidas nende kasutamine käib. Mul on hästi meeles, kuidas vanaema mind keelitas ikka ühekordseid kasutama, sest see on ju nii palju mugavam. Tõsi, kui mina mähkmetes olin, siis pidi neid ju pesema iga päev käsitsi ja üle paari päeva tuli mähkmeid keeta! Lisaks mähkmetele sai tihti märjaks ka voodipesu, sest n-ö mähkmekatteid ei olnud. Vanaema sõnul sai lapsel lihtsalt mähkmed piisavalt tihti ära vahetatud. Kõndivale lapsele pandi marlile katteks kiletükk, mille peale tõmmati aluspüksid, et kogu pamp paigal püsiks.

Täitsa arusaadav, et  vanaema soovitas mul lihtsama vastupanu teed minna. No ja lisaks usub ta, et küll need kasutatud mähkmed ka kuidagi ümbertöödeldakse (oeh, miks meil prügi teemadel teavitustöö ikka nii nõrk on?!)

Lumman e-poe asutaja Triin Kullisaare sõnul on müüt, et riidest mähkmetega majandamine oleks jutkui midagi eriti ekstreemselt ökot, paljude teadlike lapsevanemate jaoks tänaseks ümber lükatud. “Ilmselt tundub riidest mähkmete kasutamine esialgu hullu mässamisena ja väga keerulisena – just pesurutiini paikasaamine. Tegelikkuses on kõik väga lihtne,” on Triin Kullisaar veendunud.

Mina olen igal juhul väga õnnelik, et oma vanaema hoiatusi ignoreerisin ja riidest mähkmete maailma sukeldusin!

Ühekordsetes mähkmetes võib leida vähkitekitavaid kemikaale, mida kasutatakse umbrohutõrjevahendites

“Miks tekitavad teatud ühekordsed mähkmed mähkmelöövet? Miks lõhnavad ühekordsed mähkmed ükskord nafta, teinekord vetsuvärskendajat meenutava lillelõhna järgi? Kõik see on nendest teadmata lisaainetest, mida ühekordsete mähkmete sisse lisatud on. Ja seda tundmatu koostisega ühekordset mähet ollakse miskipärast nii kergekäeliselt nõus hoidma oma beebi kõige õrnema piirkonna ümber ligikaudu 2 aastat järjest,” arutleb 3 aastat tagasi Lumman e-poe looja Triin Kullisaar.

Mitmed uuringud on tõestanud, et ühekordsetes mähkmetes on terve rida beebi tervisele ohtlikke aineid. Näiteks avaldati hiljuti uuring Prantsusmaal, kus leiti suurest osast müügil olevatest mähkmetest lisaks muudele ohtlikele kemikaalidele ka glüfosaadi jääke. Glüfosaat on Euroopas levinud umbrõhutõrjevahend, tuntud ka Roundup’i nimega, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt klassifitseeritud kui “tõenäoliselt vähki tekitavaks” kemikaaliks. Mähkmeid pleegitatakse klooriga, mis on teadatuntud nahaärrituse tekitaja. Ühekordsetes mähkmetes kasutatakse imavuseks geeli. Geeli, mis on naiste tampoonides keelatud kasutada, sest see võib soodustada toksilise sündroomi teket. Mähkmetes on see geel lubatud! No ja beebi on mähkmetes ju peaaegu 24/7 ja seda umbes 2 aastat.

Ka Balti Keskkonnafoorum hoiatab ühekordsetes mähkmetes sisalduvate ohtlike kemikaalide eest. Ühekordsetest mähkmetest on leitud pikaajaliste tervisehäiretega seostatavaid kemikaale, nagu näiteks naatriumpolüakrülaat, tributüültina, etüülbenseen, tolueen, lõhnaained ja petrolaatumid.

Lapsi tuleks aga ohtlikke ainete eest võimalikult hästi kaitsta, sest nende immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud ja seetõttu mõjuvad ohtlikud ained lastele hullemini kui täiskasvanutele. Samuti on laste nahk õhem kui täiskasvanu nahk ja seetõttu jõuavad ohtlikud ained laste organismi hõlpsamini, kuid väljuvad organismist aeglasemalt.

Ühekordseid mähkmeid kasutades saab beebi aga päris “hea” doosi kemikaale. Võib-olla ei juhtu midagi, aga mina oma lapsega ei riskiks…

Mähkmete pesemine võib olla väga lihtne aga ka paras teadus

Minu jaoks ei ole riidest mähkmete pesemine kunagi probleeme tekitanud. Pesen mähkmeid koos muu pesuga 40 kraadi  ja aeg-ajalt 90 kraadi juures, et bakterid hävineksid. Kasutan isetehtud pesugeeli ja kuivatan mähkmeid võimalusel õues. Ilmselt olen probleemideta pääsenud ka seetõttu, et kasutan naturaalsetest materjalidest ja õhemaid mähkmeid.

Riidest mähkmete KKK FB grupis on emmed jagunenud kahte leeri. Osad soovitavad mähkmeid pesta Vanishi ja ACEga. Väidetavalt on selliste vahendite kasutamine vajalik, kui kasutada mitmekihilisi ja sünteetilisest materjalidest mähkmeid.
Mina kuulun teise leeri. Olen valinud riidest mähkmed selleks, et ohtlikud aineid ei jõuaks loodusesse ega minu beebi naha vastu. Seetõttu kasutan ohutuid pesuvahendeid. Sellest, mida sisaldavad ja kuidas meie keskkonnale ning tervisele Vanishilaadsed tooted mõjuvad loe Laseri artiklist siit. 

Villakampsunist mähkmeks

Riidest mähe hingab! Ühekordne mähe on tehtud plastikust. Pane endale kilekott praeguse leitsakuga jalga ja proovi, kui mõnus on.

Siinkohal on aga oluline öelda, et tänapäeval tehakse ka riidest mähkmeid, täpsemini nende katteid, mis niiskust kinni hoiavad, PUL kangast ja see on plastik. Mähkmepoe Lumman asutaja Triinu sõnul on puhtad sünteetilised kangad igaljuhul keskkonnasõbralikumad, kui ühekordsed mähkmed. Kuid ka tema nendib, et naturaalsed materjalid (vill, puuvill, kanep) oma headuses on muidugi vaieldamatult parim valik – 100% looduslik, 100% biolagunev ja 100% puhas ning ohutu.

Kui on olemas naturaalsed materjalid, mis päriselt ka toimivad, siis loomulikult kasutan neid! Vill näiteks on uskumatu materjal, mis on tuntud hea termoregulatsiooni võime poolest. Seega sobivad villased mähkmekatted kandmiseks nii suvel kui ka talvel.

Villaseid katteid ei pea ka nii tihti pesema. Kui laps on pissinud, siis sisemise marli viskan pessu (marli kuivab suvel minutitega!), aga villase katte jätan lihtsalt paariks tunniks tuulduma. Ja ausõna, mitte mingit pissihaisu! Vill peab ka suurepäraselt niiskust kinni, aga selleks tuleb villaseid mähkmekatteid umbes 1x kuus lanoliinitada. See on väga lihtne!

Eriti ägedaid villaseid katteid teeb Eestis Villake. Ägedad on need sellepärast, et need on tehtud vanadest villastest kampsunitest! Olen isegi oma aukliku kampsuni Villakesele saatnud ja nädala pärast oli mu kampsunist tehtud mähe lapsel jalas.

Aukliku kampsuni uus elu

Ka ühekordsetele mähkimisalustele ja niisketele salvrätikutele on olemas alternatiivid

Vill on suurepärane materjal mähkimisaluseks. Korduskasutatavad flanelllinakesed villase katte peale ja ongi prügivaba mähkmevahetus tagatud.

Ohtlike ainete sisalduse tõttu tasub ettevaatlik olla ka ühekordsete niiskete salvrätikutega. Mina kasutasin flanell-lappe ja isetehtud niisutavat spreid.

Unusta ühekordsed mähkimisalused!

Olen säästnud üle 2000€!

Näiteks mõni villane mähkmekate maksab ligi 30€, aga seda saad kasutada ühe, kahe, kolme lapsega ja lõpuks järelturul maha müüa. Ja tegelikult on riidest mähkmete järelturg juba nii suur, et vabalt saab korraliku mähkmepargi ka kasutatult.

Kes vähegi käsitööga sina peal, siis nii mähkmesisude kui ka katete õmblemine on väga lihtne ja internetis on palju õpetusi. Kui mu esimene laps sündis, siis vanaema õmbles mulle u 10 väiksemat marlimähet. Kui laps natuke suuremaks sai, siis õmblesin kaks vanaema õmmeldud mähet üheks suuremaks kokku. Kui teine laps sündis, siis õmblesin need veel omakorda eelvolditud mähkmeteks. Vanadest froteerätikutest olen õmmelnud suurepärased mähkmesisud. Ehk, kui vähegi tahtmist on, siis kulub riidest mähkmete peale ikka väga vähe raha. Mina olen 2 lapsega säästnud kindlasti üle 2000€. Ja kui ise mässata ei viitsi, siis ikkagi on riidest mähkmete kasutamine odavam, kui ühekordseid mähkmeid osta.

“Kuidas sa viitsid? Neid peab ju nii tihti vahetama!”

Jah, mina olen tõesti oma lastel pärast 1-2 pissi mähkme ära vahetanud. Lohutab mind see, et tegelikult peaks sama tihti vahetama ka ühekordseid mähkmeid, sest bakterid hakkama vohama kohe, kui mähe väljaheitega kokku puutub. „Mähe ei ole uriini reservuaar,“ ütleb ka lastearst Anne-Kristi Uuli, kes soovitab mähkmeid võimalikult sageli vahetada.

Kui laps on väiksem, siis on vahetamist rohkem, aga samas on mähkmevahetus ideaalne põhjus ja võimalus lapsega suhtlemiseks ja tegelemiseks. Lisaks õppisin väga kiiresti ära, millal beebil pissihäda on ja tänu sellele saime väga paljud hädad ka kraanikaussi ja hiljem potti. Esimese lapsega hakkasin kraanikausi kohal pissil käima 4kuuselt ja teise lapsega suhteliselt sünnist alates.

Kodust välja käies ja reisidel oli meil heaks abiliseks kaasaskantav kaanega pissipott.

Isetehtud villased mähkmepüksid 0 euroga

Miks riidest mähe siis massides ei ole?

Sandra Vallik ja Triin Kullisaar alustasid riidest mähkmete müügiga 3 aastat tagasi, kui ühekordsete mähkmete hunnikud kasvasid ja kasvasid. Mõistmine, et nende laste kõigest üks kord kasutatud mähkmed on prügimäel ka 500 aasta pärast, pani tegutsema.

Asutajate sõnul on 3 tegutsemisaasta jooksul selgelt näha, et riidest mähkmete kasutajate hulk on kasvanud ja üha enam lapsevanemaid tunneb huvi, et proovida ja ühekordsed mähkmed korduskasutatavate lahenduste vastu vahetada.

“Aga ei saa salata – on veel muidugi palju ka neid, kes “mugavusest” (?) ei soovi riidest mähkmete alternatiivi proovida ja kelle jaoks pissiste lappidega toimetamine midagi vastikult ebahügieenilist näib, ” kurvastab Triin. Kas mitte ei ole vastikum kakased ja haisevad mähkmed prügikastis?!

Triin ja Sandra leiavad, et riidest mähkmete headusest peaks rääkima nii lastearstid kui ka ämmaemandad. “Palju jääb teavitustöö taha ja lapsevanemad peavad ühekordseid kaheldava koostisega tooteid lihtsalt normaalsuseks, ” kurvastab Triin.

Jah, tahan ka oma lapsele riidest mähkmeid!

Alustaja võib riidest mähkmete kirjus maailmas ära eksida. Et endale sobivaid valikuid teha, siis:

  • liitu FB grupiga Riidest mähkmete KKK ja küsi julgelt nõu!
  • osale riidest mähkmeid tutvustaval loengul. Uurida tasub näiteks Pelgulinna Perekeskusest.
  • sa ei pea 100% riidest mähkmetele üle minema. Alustuseks kasuta riidest mähkmeid näiteks ainult kodus.
  • Ökopere blogis olen veel kirjutanud, kuidas riidest mähkmete maailmas orienteeruda.
  • Küsi nõu riidest mähkmete tegijatelt, müüjatelt. Näiteks Lumman, Pepsu, Villake.
  • Kui juba kasutad korduskasutatavaid tooteid lapsega, siis kindlasti proovi ka korduskasutatavaid naistetooted (riidest sidemed, kuutopsik). Vähem ohtlikke aineid ja prügi!