Täielik seisak: vaid 10% Eesti lastest liigub iga päev

Iga päev õues liikuvaid lapsi on 10-17 aastaste seas kõigest 7-11%. Poiste ja tüdrukute vahel erinevust ei ole.

Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine (WHO, 2010).

Millega siis lapsed tegelevad?

See ei tähenda tingimata tunniajast treeningut. Hea on, kui aktiivne liikumine on seotud laste argieluga ning need vajalikud minutid kogutakse kokku terve päeva jooksul erinevatest tegevustest – liikumis- ja sportmängudest, jooksmisest, matkamisest, tõuke- või jalgrattaga sõitmisest, kehalise kasvatuse tunnis või treeningul osalemisest.

Autor lastega tantsuvahetunnis lustimas.

Paraku lähevad enamik lapsi Eestis kooli vanemate autoga või ühistranspordiga ning liikumist on jäänud väga väheseks. Vaid 10% lastest liigub iga päev – see on ikka masendav statistika.

See omakorda on viinud meid olukorda, kus lisaks vähesele liikumisele on ebatervislik toitumine ja suur nutiseadmetes veedetud aeg tõstnud ülekaaluliste ja rasvunud laste arvu meeletult. Tervise Arengu Instituudi uuringu (2019) järgi on meie algklassilastest iga neljas laps ülekaaluline või rasvunud. Täpsemalt 10-12% rasvunud ja 15-21% ülekaalulised.

Üks kord paks, alati paks?

Kahjuks näitab statistika, et vanusega probleem vaid süveneb ning on väga selge ja tõestatud korrelatsioon, et suure tõenäosusega on algklassides ülekaaluline laps on ka täiskasvanuna ülekaaluline. See omakorda toob kaasa hulga tervisemuresid nagu südame- ja veresoonkonnahaigusi, kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeeti ja hulga muid probleeme, millest täiskasvanuna on väga keeruline vabaneda.

Rohkem liikumist tähendab rohkem õnnetunnet, vähem stressi, tugevamat tervist ja paremat enesehinnangut.

Vaata siit Laseri loost (keri 32. minutile), milliseid nippe jagavad spetsialistid, kuidas taas lapsed liikuma saada.