Vaata: kas sinu omavalitsus plaanib riigilt saadud lisaraha eest koolide ventilatsiooni parandada?

Märtsi keskel kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna “Laserile”, et lisaeelarvega saavad kohalikud omavalitsused “jälle päris suure hulga raha investeeringuteks.” Sama rääkis minister ka oma Facebooki postituses ja ERRi portaalis ilmunud arvamusloos. Tundus, et kohe-kohe hakkavad sadades haridusasutustes uued ventilaatorid mühisema. Nii roosiline asi siiski ei ole.

Esiteks, kõigi koolide ja lasteaedade ventilatsioonisüsteemide kaasaega toomiseks kuluks hinnanguliselt 350 miljonit eurot. See on 11 korda rohkem kui lisaeelarvega omavalitsustele lubatud 30 miljonit. Näiteks Lääneranna abivallavanem Ene Täht ütleb oma valla vajadusi iseloomustades: “Kahjuks haridusasutused vajavad meil raha vähemalt 30 korda niipalju.”

Teiseks, riigihalduse ministri Jaak Aabi allkirjaga 23. aprilli määrus ei ütle, et raha peab kasutama ventilatsiooni parandamiseks. Võib, aga ei pea.

“Toetuse eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi investeeringute ning lammutamise ja remonttöödega seotud tegevuste tegemisel, et aidata kaasa majanduse elavdamisele. Toetus on suunatud eelkõige siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks,” sedastab määrus.

“Ventilatsioon on liiga kallis, me ehitame parem teid”

Milleks koolide õhukvaliteediga ülepeakaela tegeleda? Eelmiseks kevadeks oli selge, et koroonaviirus levib piisknakkusena, see tähendab, et imepisikesed osakesed jäävad kehvasti ventileeritud ruumides tundideks ja isegi päevadeks hõljuma. Ainsaks võimaluseks õhk korda saada, on ventilatsioonisüsteem täisvõimsusel tööle panna. Enamikes Eesti koolides selline võimalus puudub – järelikult on vaja teha investeeringuid ja otsida uusi lahendusi.

Minister Kersna tõdes Laserile ventilatsiooni teemal antud intervjuus, et koolid ei pruugi olla kõigi jaoks esimene valik: “Võib-olla mõni kohalik omavalitsus arvab, et mõni kõnnitee on olulisem kui haridusasutuse ventilatsioon.” Kindlasti arvab, aga kas see niigi napp 30 miljonit eurot on see, mille eest neid kõnniteid tuleks ehitada? Mille eest siis klassiruumide õhukvaliteeti parandatakse?

Hea näide ongi olemas Pärnumaalt, Häädemeeste vallast, kust kirjutatakse Laserile, et investeeringuraha plaanitakse panna teedesse. Arusaadavalt on väikeses maavallas ka teid vaja korras hoida, aga samas ikkagi tõdetakse, et ventilatsioonisüsteemid vajaksid hädasti täiendamist – “See summa on nii väike, et sellega on raske midagi ette võtta lasteasutustes. On maju, mis on nii halvas seisus, et vajaks väga palju suuremat investeeringut.”

See Häädemeestele liiga väike summa on 145 000 eurot. Kindlasti on liiga väike, kui eesmärk on maju rekonstrueerida. Aga kas eesmärk ei peaks olema õhukvaliteedi parandamine, et lastel oleks hea ja turvaline koolis käia? Võib-olla selleks on ka muid, kiiremaid ja odavamaid, võimalusi? Näiteks saaks 145 000 euro eest osta 240 õhupuhastit (arvestades hinnaks 600 eurot tükk). Häädemeestel on üks keskkool, kaks põhikooli, üks algkool ja üks muusikakool. Ilmselt saaks nende kõigi klassiruumid selle raha eest masinatega puhastatud ja CO2 anduritega varustatud. 

Kohalikud valimised on ukse ees

Omavalitsuste vastuseid lugedes on raske unustada seda, et 2021 on kohalike omavalitsuste valimiste aasta. Korda tehtud tee paistab valijatele kindlasti paremini silma kui kusagil klassiruumis huugavad ventilaatorid. Nii mainitaksegi vastustes mänguväljakuid ja bussipeatusi ja rõhutatakse, et määruse sõnastuse soovitusi pole tegelikult vaja eriti tähele panna, sest kohalik omavalitsus on oma otsustes vaba ja teab ise kõige paremini, mida on vaja teha.

Liiga vähe ja liiga hilja ka

Haridusministeerium ise on välja öelnud, et nüüd 30 miljoni soovituslikult välja antud euro asemel oleks vaja konkreetselt investeerida lasteasutuste ventilatsiooni 350 miljonit eurot. Plaani, kuidas ja millal see raha kokku saadakse, seni näha pole ega pole ka kuulda, et see sündimas oleks.

Ministri määrus jõustub reedel, 30. aprillil. Taotlusi hakatakse vastu võtma kohe ja ka rahastamisotsuseid hakatakse jooksvalt tegema. Tagumine tähtaeg oma plaanidega tulla on 1. detsembril. Nüüd suutis valitsus küll üsna kiiresti paberimajanduse korda ajada, aga küsimus jääb: miks otsus nii hilja tuli?

Marek Strandberg ütles otse välja, et koolide õhukvaliteediga oleks tulnud tegeleda eelmisel suvel, aga see magati lihtsalt maha. “Täna peaks olema juba koolide ja siseruumide ventilatsiooniparanduste hanked välja kuulutatud. Olukord ära mõõdetud. Sellega tuleb peale hakata, ega see iseenesest ära ei lähe.” Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles 15. märtsil, et oleks suur asi, kui sügiseks saaks vähemalt [toetuste] süsteemi käima. Süsteem üksi aga ühestki ruumist viirust välja ei puhu. 

Mida siis teha tahetakse?

Teada saamaks, milliseid investeeringuid omavalitsused ette võtavad, võtsime ühendust kõigi 79 Eesti omavalitsusega. Jagades planeeritava 30 miljonit Eesti 1604 lasteaia ja koolimaja peale, saaks igaühte neist investeerida 18 703 eurot. Ventilatsiooni ehitamine on aga kallis ja selge see, et tuleb alustada sealt, kust king enim pigistab. Tahtsimegi teada, kui paljud omavalitsused on oma prioriteedid juba paika pannud.

Jagasime saabunud vastused kolme ossa: need, kes juba teavad mida tahavad teha, või on vähemalt kindlalt koolide-lasteaedade teel; need, kes on otsustanud teha midagi muud; ja need, kes pole veel otsuseid langetanud ega taha ka oma eelistusi avada. Kõigilt pole veel avaldamise ajaks ka vastused laekunud.

1. Jah, me panustame koolidesse-lasteaedadesse (sealhulgas ventilatsiooni): 28 omavalitsust

  • Antsla vald soovib seda raha kasutada Antsla gümnaasiumihoone rekonstrueerimisel.
  • Elva vald: “Vallas on 17 kooli- ja lasteaiahoonet. Eelpool mainitud summaga on ilmselt võimalik rekonstrueerida 1-2 maja ventilatsioonisüsteemid.”
  • Hiiumaa vald: “Talvel oleme projekteerinud Emmaste põhikooli ventilatsiooni rajamise.” Lisaks tõdetakse, et ilmselt tuleb osa rahast kasutada käimasoleva Kärdla põhikooli uue õppehoone ehitusel.
  • Järva vald: “Oleme kaardistamas haridusasutuste ventilatsioonimuresid ning nende lahendamine saab kindlasti olema üks prioriteetidest.
  • Jõgeva vald: “Täpsemad investeeringud on veel paika panemata, kuid kindlasti kuuluvad investeeringuobjektide hulka lasteaiad ja koolid.”
  • Kehtna vald vastab pikalt ja põhjalikult (vt. allpool), lasteasutuste hooneid, mis vajaksid uuendamist, on vallas mitmeid.
  • Kihnu vald teatab, et koolimaja ümberehitus oli varemgi plaanis. “Kuna vent-süsteem on amortiseerunud, siis ilmselt selle ka töösse võtame.”
  • Kohila vald teatab, et lähtub lisaraha paigutamisel vallas juba kehtivast investeeringute kavast. Sel aastal on kavas Kohila gümnaasiumi vana osa katuse vahetamine, mille käigus uuendatakse osaliselt ka ventilatsioon.
  • Kose vald: “Me saame 192 000 eurot investeeringuteks ja 88 000 kulubaasi stabiliseerimiseks ning see raha läheb koolidesse ja lasteadadesse.
  • Kuusalu vald: “… on olemas kindel plaan haridusasutuste parendamiseks… riik pole täna määrust kinnitanud ja seetõttu me plaani kindlana avalikustada ei saa.”
  • Lääneranna vald: “Praegu pole veel konkreetselt ühtegi haridusasutust välja valitud ega väljaminekuid tehtud.” Vastusest jääb siiski mulje, et koolidesse-lasteadadesse see raha tahetakse suunata.
  • Lüganuse vallast öeldakse, et arvestades, et vallas on 10 kooli ja lasteaeda, ei ole 200 000 eurot piisav kõigis majades ventilatsioonisüsteemidesse investeerimiseks ning püütakse leida soodsamaid lahendusi õhuvahetuse tagamiseks ruumides.
  • Luunja vald: toetussumma kasutatakse Luunja keskkooli ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks.
  • Muhu valla vastusest ei tule küll täpselt välja, mida teha tahetakse, aga vähemalt keskendutakse vastuses ventilatsiooniprobleemidele. Mõistetavalt on neile eelarvekatlast jagatav 88 000 eurot liiga väike raha, et paljalt sellega kooli või lasteaia majas kõiki vajalikke töid ära teha.
  • Narva linn: “Narvas alustatakse selle aasta sügisest kahe koolimaja täieliku renoveerimisega, sh paigaldatakse renoveeritavasse hoonetesse täiesti uued ja efektiivsed ventilatsioonisüsteemid.
  • Nõo vald on renoveerimas põhikooli esimest korrust info- ja teabekeskuseks. Sellega seoses saavad kõik õppetööks ettenähtud ruumid nõuetekohase ventilatsiooni.
  • Raasiku vald plaanib Aruküla lasteaia juurdeehitust ja küttesüsteemi väljavahetust, kus rajatakse ka uus ventilatsioon.
  • Rae vald kavandab investeerida Taaramäe ja Pillerpalli lasteadadesse, sealhulgas ventilasüsteemi väljaehitamisse. Vastusest jääb veidi segaseks, kas juttu on varem planeeritud rahapaigutustest või lisaks eraldatud summadest.
  • Rapla vald: kindlasti läheb see haridusobjekti investeeringuteks.
  • Rõuge vallas ollakse “infokorje” faasis ning koolijuhtidega on teemat arutatud. Teada on, et kõik on juba avaldanud soovi paigaldada esmajärjekorras CO2 mõõturid.
  • Saue vald: hetkel on kaalumisel, millise koolihoone ventilatsiooni on kõige otstarbekam parandada.
  • Tallinn vastab pikalt ja veidi segaselt, lugedes küll üles suure hulga lõppenud ja käimas olevaid tegevusi, seostamata neid otseselt lisatoetusena pealinna eraldatava 8,7 miljoni euroga. Selgub siiski, et 2021. aastal on plaanis uuendada Tallinna Tõnismäe reaalkooli ja Tallinna Merivälja kooli ventilatsioonisüsteemid. Samuti on “kaalutud paigaldada” koolidesse CO2 andurid.
  • Tapa vald: “Raha on plaani kasutada sihtotstarbeliselt, sh ventilatsiooni parandamiseks lasteasutustes. Kindlat kokkulepet tänaseks veel pole.”
  • Tartu linn ütleb, et on ventilatsiooni teemale pööranud suurt tähelepanu. Konkreetselt tuuakse välja plaan “soetada kõigisse haridusasutustesse CO2 mõõturid, et tagada kõigi ruumide õigeaegne ventileerimine (tuulutamine).”
  • Tartu vallas on teoksil Raadile lasteaia, Maarja-Magdaleenasse lasteaiamaja ning Kõrvekülla spordihoone ehitus. “Ilmselt kulutame investeeringutoetuse nende ettevõtmistega seotud soetusteks (mööbel, sisseseade, ventilatsioon.”
  • Tõrva vald: “Eesmärgiks on võimalikult paljudele asutustele korralik ventilatsioon võimaldada.”
  • Viljandi vallast öeldakse nagu paljudest teistestki, et konkreetseid otsuseid pole veel tehtud, kuid lisatakse: “Omal on mul hinge peal kõige rohkem Jakobsoni kooli aula. See on ka ainuke, kus vent otsene mure.”
  • Võru linna põhjalik kiri on ära toodud allpool, lühidalt öeldes tõdetakse, et “on ideid nende hoonete osas, kus ventilatsioonisüsteem on olemas, kuid mis vajavad parendamist. Samuti kasutaks neid vahendeid käesoleval aastal alustatavate rajatavate hoonete ventilatsioonisüsteemide ehituse toetuseks.”

2. Ei, plaanime [pigem] teha midagi muud: 6 omavalitsust

  • Jõelähtme vald: “Meie koolide-lasteaedade ventilatsioonisüsteemid on kaasaegsed. Ilmselt leiab see kasutuse avaliku ruumi arendamisel.”
  • Lääne-Harju plaanib rajada mänguväljakuid, jõulinnakuid, korrastada avalikke alasid ning bussipeatusi. Samas tuuakse välja, et hiljuti sai uue ventilatsioonisüsteemi Karjaküla sotsiaalkeskus ja kohe on algamas Rummu lasteaia remont, mille raames samuti paigaldatakse lasteaeda uued ventilatsioonisüsteemid.
  • Paide linn teatab mõnevõrra järsult, et “nimetatud summa, mis KOV-dele eraldatakse, ei ole mõeldud ainult konkreetselt ainult ventilatsioonide korrastamiseks, vaid see on määruses üks soovitusi. KOV võib siiski ise investeeringute üle otsustada.”
  • Väike-Maarja vald loetleb variandid, kuidas investeeringut võidakse kasutada: teha rohkem mänguväljakuid korda; renoveerida Kiltsi mõisa endist piimakööki; ning kui võimalus, siis suunata osa Rakke kultuurimaja renoveerimisse, kus on plaanis lisaks soojustamisele korda teha ka ventilatsiooni- ja küttesüsteem.
  • Häädemeeste vald: meil on plaan panna see raha teedesse. See summa (145 000 eurot) on nii väike, et sellega on raske midagi ette võtta lasteasutustes.  Meil on koolimaju, kus on asjad korras, aga on maju, mis on nii halvas seisus, et vajaks väga palju suuremat investeeringut. Oleme tohutult palju juba ehitanud ja ventilatsioonisüsteeme parandanud, aga hetkel kõige rohkem vajavad raha Häädemeeste keskkool ja lasteaed.
  • Ruhnu plaanib raha kasutada kiirabikeskuse rajamise omafinantseeringuks, juhul kui see projekt peaks väikesaarte programmist raha saama.

3. Me pole veel otsustanud: 22 omavalitsust

Siia kategooriasse paigutasime omavalitsused, kes pole otsustanud, kuhu lisainvesteeringute raha paigutada, aga ei ütle ka otsesõnu välja, et see peaks minema koolidele-lasteaedadele. Otepää vallast tuntakse päringule vastates ka huvi, millest meil üldse selline küsimus tekkinud on: “Kust Teil see info on, et peab haridusasutuste ventilatsiooni korrastamiseks kulutama?” Näiteks Rakvere linn aga vastab ametkondliku ettevaatlikkusega ja teatab, et “tegeleb teemaga ja läheneme sellele terviklikult. Esmalt on plaanis tellida audit täpse ülevaate saamiseks.” Infoks, Rakveres on kolm munitsipaal- ja kolm erakooli. Ilmselt saaks päris hea pildi olukorrast, helistades nende kuue asutuse direktorile ja majandusjuhatajale.

  • Alutaguse vald
  • Anija vald
  • Haljala vald
  • Harku vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Mulgi vald
  • Mustvee vald
  • Pärnu linn
  • Põhja-Sakala vald
  • Põlva vald
  • Rakvere linn
  • Saaremaa vald
  • Saku vald
  • Setomaa vald
  • Toila vald
  • Viimsi vald
  • Viljandi vald
  • Vinni vald
  • Viru-Nigula vald
  • Võru vald

Täielik loetelu: kui palju on lapsi, kui palju raha, ja mida teha kavatsetakse

Siin on muutmata kujul kõik vastused, mis meile omavalitsustest ilmumise ajaks saabunud on, ja rahasummad nende kohta, kellelt veel vastust pole.

Harju maakond

  • Omavalitsusi: 16
  • Koole: 121
  • Õpilasi: 73395
  • Lasteaedu: 189
  • Lasteaialapsi: 32128

Harjumaa

Anija vald – 172 000 eurot

Raha ei ole veel kätte saadud ja hetkel ei ole ka otsustatud, mida selle eest tegema hakatakse.

Harku vald – 356 000 eurot

Harku vallale eraldatakse lisaeelarvest täiendavateks investeeringuteks 356 000 eurot, mis ei ole veel vallaeelarvesse jõudnud ja vald ei ole teinud ka otsuseid toetuse kasutamise osas.

Jõelähtme vald – 180 000 eurot

Jõelähtme vallavalitsus ei ole seda raha veel kätte saanud. Meie koolide-lasteaedade ventilatsioonisüsteemid on kaasaegsed. Riigi toetuse sihtotstarbe kasutamise osas veel konkreetset otsust tehtud ei ole, aga ilmselt leiab see kasutuse avaliku ruumi arendamisel.

Keila linn – 246 000 eurot

Hetkeseisuga ei ole Keila linn veel taotlust küsimuses nimetatud raha saamiseks kokku pannud. Seega pole ka seda raha saanud.

Mis aga ei tähendaks, et lasteasutuste ventilatsiooni parandamisega ei tegeletaks. Kui Keila Kooli ja Miki lasteaia hooned on võrdlemisi uued ja seal on juba kaasaegne ventilatsioon, siis 80-ndatel aastatel ehitatud Vikerkaare lasteaia hoone järjekordseks, nüüd veidi rohkem ka ventilatsioonisüsteemi parandamisele suunatud töödeks otsustas Keila Linnavolikogu eile tagada projekti „Keila Põhja 12a lasteaiahoone energiatõhususe parandamine” omafinantseering 59,9% ulatuses projekti käibemaksuga maksumusest, kuid mitte rohkem kui 659 000 eurot perioodil aprill 2021 kuni 31.12.2023. Otsus tehti, et küsida toetust kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhuskaks muutmiseks loodud  „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023” meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes”.

Kiili vald – 165 000 eurot

Kiili vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Kose vald – 192 000 eurot

Objekti me veel välja ei ole valinud, aga meil on lasteaiakohtade põud ja koostame hetkel detailplaneerigut uue lasteaia jaoks. Me saame 192 000 eurot investeeringuteks ja 88 00 kulubaasi stabiliseerimiseks ning see raha läheb koolidesse ja lasteaedadesse.

Kuusalu vald – 176 000 eurot

Kuusalu vallal on riigi lisaeelarvest eraldatud summa jaoks samuti olemas kindel plaan haridusasutuste parendamiseks. Siiski ei ole riik täna veel sellekohast määrust kinnitanud ja seetõttu me plaani kindlana avalikustada ei saa.

Loksa linn – 100 000 eurot

Vastavasisulist määrust pole riik veel vastu võtnud ning raha pole meile laekunud. Plaanid avalikustame peale vastavasisulise määruse vastuvõtmist.

Lääne-Harju vald – 298 000 eurot

Riik eraldas Lääne-Harju vallale lisaraha 298 000 eurot. Tolle eest planeerime rajada mänguväljakuid, jõulinnakuid, korrastada avalikke alasid ning bussipeatusi. Lääne-Harju vallas on kokku koole ja lasteaedu 20. Vaatamata riigi toetusele oleme juba paar aastat tegelenud nende remondi, sh ventilatsioonisüsteemide rajamisega ning tegeleme ka edaspidi. Viimati sai näiteks uue ventilatsioonisüsteemi Karjaküla sotsiaalkeskus. Kohe on algamas Rummu lasteaia remont, mille raames samuti paigaldatakse lasteaeda uued ventilatsiooni süsteemid. Ka teised renoveerimisele minevad haridusasutused saavad tolle käigus ka korralikud kaasaegsed ventilatsiooniseadmed.

Maardu linn – 352 000 eurot

Maardu  linnale on planeeritud  352 000 eurot ning valitsus antud raha kasutamise korra ei ole veel kehtestanud. Antud summa on  kajastatud Linna I lisaeelarves investeeringute all  ja ei ole antud hetkel seotud ühelgi objektiga. Raha kasutamise  variante on palju, sh. eelarves juba planeeritud investeerimisprojektide rahastamiseks. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke julgelt ühendust.

Raasiku vald – 150 000 eurot

Raasiku vald ei ole raha kätte saanud, aga oleme informeeritud riigi eraldusest Raasiku vallale 150 000. Sellest on ka investeeringuteks abi. Raasiku vald planeerib Aruküla Lasteaia juurdeehitust ja küttesüsteemi väljavahetust, kus rajatakse ka uus ventilatsioon. Ventilatsioon  on lasteasutustes väga oluline.  Vallas on ilma ventilatsioonita veel vanad mõisahooned (2), kus on lasteasutused.

Enamus lasteasutusi on juba sundventilatsiooniga.

Rae vald – 463 000 eurot

Rae valla haridusasutused on kas hiljuti ehitatud või renoveeritud ehk suures osas meil ventilatsioonidega probleeme pole, kui välja arvata mõned erandid, millega juba aktiivselt tegeletakse. Teadupärast ei ole veel ühtegi summat eraldatud, kuigi ettevalmistustööd selleks on tehtud.  Rae vallale eraldatakse sellest terviksummast 463 000 €.

Hetkel on Rae valla investeeringuid eelarves kavandatud lasteaedadele järgmiselt:

Taaramäe   93 720 (sh ventilatsiooni väljaehitamine vanemas majaosas)
Pillerpall     50 316 ( sh ventilatsioonisüsteem ja projekteerimine)

Saku vald – 260 000 eurot

Meile on teada, et Saku vallale eraldatakse lisaeelarvega 260 000 eurot, kuid Saku vald ei ole veel ära otsustanud, millisteks investeeringuteks seda kasutatakse.

Saue vald – 515 000 eurot

Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid kasutame kindlasti sihtotstarbeliselt ja hetkel on kaalumisel, millise koolihoone ventilatsiooni on kõige otstarbekam parendada.

Tallinna linn – 8,7 miljonit eurot

Hetkeseisuga ei ole riigi eraldatud summa veel meieni jõudnud ja ei ole täpselt teada ka selle kasutamise tingimused, kuid haridusasutuste ventilatsioonisüsteemide parendamisega tegeleme pidevalt ning kindlasti saab toetust sellel eesmärgil kasutada.

Pea kõik Tallinna linna koolid on viimase 25 aasta jooksul renoveeritud ja enamikus on välja ehitatud ka ventilatsioonisüsteemid, mistõttu on peamiselt vaja tegeleda vanemate süsteemide toimivuse ning vastavusega kaasaegsetele nõuetele ja täiendavatele vajadustele. Viimast näitas ka olukorra kaardistamine, mille Tallinna Haridusamet viis läbi eelmise aasta sügisel. Jooksvalt on süsteeme täiendatud ja parendatud igal aastal (vahetatud automaatikat ja seadmeid, jne), käesoleva aasta kevadel aga on plaanis läbi viia 10 või enam aastat tagasi renoveeritud koolihoonete ventilatsioonisüsteemide täpsem analüüs, mis oleks aluseks edasisteks parendustöödeks. Tööd on plaanis tänavu suvel ja sügisel ning 2021. aastal on selleks vahendid remondifondi planeeritud (ligikaudu 500 000 eurot). Täielikult on plaanis uuendada Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Tallinna Merivälja kooli ventilatsioonisüsteemid. Koroonaviiruse leviku piiramiseks on kaalutud paigaldada koolidesse CO2 andurid, et jälgida klassiruumide CO2 taset õppetunni vältel.

Praeguse seisuga on renoveeritud 27 munitsipaallasteaeda, kus on välja ehitatud kaasaegsed ja nõuetele vastavad ventilatsioonisüsteemid, ning linnal välja töötud plaan kõikide lasteaedade renoveerimiseks (sh ventilatsioonisüsteemide väljaehituseks ja tänapäevastele nõuetele vastavusse viimiseks). Sel aastal renoveeritakse 4 lasteaeda ning lähiaastatel suurendatakse renoveeritavate lasteaiahoonete mahte veel – 2022. aastal planeeritud renoveerida 6 ja 2023. aastal 14 lasteaeda. Lasteaedades, mis lähevad rekonstrueerimisele alates 2025. aastast ja hiljem on kavas õhuvahetust eelnevalt korrastada.

Viimsi vald – 465 000 eurot

Riigipoolse lisatoetuse suurus Viimsile on küll teada, kuid me pole veel otsustanud kuidas seda parimal viisil kasutada.

Hiiu maakond

  • Omavalitsusi: 1
  • Koole: 14
  • Õpilasi: 820
  • Lasteaedu: 5
  • Lasteaialapsi: 303

Hiiumaa vald – 235 000 eurot

Hiiumaa vallal on töös Kärdla põhikooli uue õppehoone ehitamine – ehitushanke tulemused selguvad kuu aja pärast. Võimalik, et hange läheb plaanitust kallimaks ja seega tuleb vallavalitsusel sinna leida lisaraha. Talvel oleme projekteerinud Emmaste põhikooli ventilatsioonisüsteemi rajamise. Kuu lõpuks on ka selle hinnapakkumised olemas. See on teine objekt, kuhu kaalume lisaraha kasutamist. Seega saame öelda küll, et Hiiumaa vald on arvestanud soovitust parendada haridusasutuste õppetingimusi lisarahaga.

Ida-Viru maakond

  • Omavalitsusi: 8
  • Koole: 38
  • Õpilasi: 13050
  • Lasteaedu: 50
  • Lasteaialapsi: 5616

Ida-Virumaa

Alutaguse vald – 142 000 eurot

Alutaguse vallal on eraldatavad summad teada, kuna 2021 lisaeelarve lisavahendite tabel on rahandusministeeriumi kodulehel kohalike omavalitsuste finantseerimise all juba 05.aprillist 2021 üleval. Otsuseid veel tehtud pole. Alutaguse valla I lisaeelarve läheb volikogusse mai lõpul, siis kinnitatakse ka investeeringuobjekt.

Jõhvi vald – 269 000 eurot

Artikli ilmumise ajaks polnud Jõhvi vallalt vastust saabunud.

Kohtla-Järve linn – 690 000 eurot

Artikli ilmumise ajaks polnud Kohtla-Järve linnavalitsuselt vastust saabunud.

Lüganuse vald – 212 000 eurot

Lüganuse vallal on koolide-lasteaedade ventilatsioonisüsteemide olukorra kohta ülevaade olemas. Arvestades aga, et meil on vallas 10 kooli ja lasteaeda, siis saadav summa suurusjärgus 200 tuhat eurot ei ole kindlasti piisav kõikides majades, kus veel ei ole täislahendusi, ventilatsioonisüsteemidesse investeerimiseks. Püüame leida teisi soodsamaid lahendusi nõuetele vastava õhuvahetuse tagamiseks ruumides.

Narva linn – 1,1 miljonit eurot

Ooleme ventilatsiooni parendamiseks eraldatavast finantseerimisest teadlikud, oleme saanud lisaeelarve võimalike valdkondade eelinfo. Samas, nagu kirjutate, pole veel ka meil  täpsemat summat, millele toetudes võiks konkreetsemaid plaane teha. On arusaadav, et ruumide ventilatsioonisüsteemidega varustamine eeldab situatsiooni analüüsimist, suuremahulist projekteerimist, lisaks ventilatsioonisüsteemide paigaldamisele on vaja ju ette näha ka muid ehitus- ja viimistlustöid. Kõik see vajab põhjalikumat kavandamist, finantseerimist, aega.

Oleme õhuventilatsiooni tähtsusest ja ka õhuvahetuse kvaliteedi tähtsusest informeeritud, osalesime aprillis toimunud HTMi veebiseminarides, haridusteenistus on  jõudnud õhukvaliteedi probleemi arutada ka lasteaedade ja koolide direktoritega. Praeguse seisuga on koolid ja lasteaiad võtnud endale eesmärgiks kontrollida olemasolevate ventilatsioonisüsteemide korrashoidu ja tehnilistele parameetritele vastavust. Lasteaedadele ja koolidele on saadetud kirjalik info regulaarse tuulutamise vajadusest, CO2 anduritest, muudest võimalustest. Abi on hm.ee veebilehel https://www.hm.ee/et/ventilatsioon esitatud informatsioonist.

Narvas alustatakse selle aasta sügisest kahe koolimaja täieliku renoveerimisega, sh paigaldatakse renoveeritavatesse hoonetesse täiesti uued ja efektiivsed ventilatsioonisüsteemid. Renoveeritud koolimajad avatakse 2023.aasta 1.septembrist.

Narva-Jõesuu linn – 139 000 eurot

Narva-Jõesuu linnavalitsuselt ei ole veel vastust saabunud.

Sillamäe linn – 291 000 eurot

Sillamäe linnavalitsuselt ei ole veel vastust saabunud.

Toila vald – 141 000 eurot

Toila Vallavalitsus on teadlik lisaeelarve eraldisest. Enne, kui lepingud sõlmitud ning raha laekunud, ei ole võimalik otsuseid langetada. Arutelusid peetakse.

Jõgeva maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 23
  • Õpilasi: 2856
  • Lasteaedu: 22
  • Lasteaialapsi: 1226

Jõgeva vald – 309 000 eurot

Praegu on teada ligikaudne summa. Täpsemad investeeringud on veel paika panemata, kuid kindlasti kuuluvad investeeringuobjektide hulka lasteaiad ja koolid.

Mustvee vald – 153 000 eurot

Mustvee vallal puudub ametlik dokument raha eraldamise kohta, seega ei ole võimalik ka plaane teha.

Põltsamaa vald – 236 000 eurot

Põltsamaa vallavalitsuselt ei ole veel vastust saabunud.

Järva maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 22
  • Õpilasi: 3175
  • Lasteaedu: 15
  • Lasteaialapsi: 1389

Järvamaa

Järva vald – 222 000 eurot

Järva vald pole hetkel veel investeeringute kava lukku pannud, kuid oleme kaardistamas haridusasutuste ventilatsioonimuresid ning nende lahendamine saab olema kindlasti üks prioriteetidest.

Paide linn – 250 000 eurot

Nimetatud summa, mis KOV-dele eraldatakse, ei ole mõeldud konkreetselt ainult ventilatsioonide korrastamiseks, vaid see on määruses üks soovitusi. KOV võib siiski ise investeeringute üle otsustada.

Türi vald – 258 000 eurot

Türi vallalt ei ole veel vastust saabunud ei ole.

Lääne maakond

Lääne maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 16
  • Õpilasi: 2458
  • Lasteaedu: 14
  • Lasteaialapsi: 928

Haapsalu linn – 303 000 eurot

Haapsalu linnalt ei ole vastust veel saabunud.

Lääne-Nigula vald – 189 000 eurot

Lääne-Nigula vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Vormsi vald – 58 000 eurot

Vormsi vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Lääne-Viru maakond

  • Omavalitsusi: 8
  • Koole: 31
  • Õpilasi: 6873
  • Lasteaedu: 26
  • Lasteaialapsi: 2715

Haljala vald – 135 000 eurot

Rahasummast oleme teadlikud kuid tänaseks ei ole veel investeeringut planeerima asunud. Kindlasti jõuame selleni maikuus.

Kadrina vald – 144 000 eurot

Kadrina vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Rakvere linn – 341 000 eurot

Rakvere linn tegeleb teemaga ja läheneme sellele terviklikult. Esmalt on plaanis tellida audit täpse ülevaate saamiseks.

Rakvere vald – 160 000 eurot

Rakvere vald ei ole veel otsustanud vastava raha kasutust.

Tapa vald – 257 000 eurot

Tapa vallale eraldatav summa on 257 000 eurot. Raha on plaanis kasutada sihtotstarbeliselt, sh ventilatsiooni parandamiseks lasteasutustes. Kindlat kokkulepet tänaseks veel pole.

Vinni vald – 182 000 eurot

Vinni vallale eraldatakse 182 000 eurot lisainvesteeringute vahenditeks, kuid hetkel pole otsustatud, mis objekte antud summaga korrastatakse.

Viru-Nigula vald – 160 000 eurot

Kahjuks hetkel Viru-Nigula vallal veel ülevaade puudub, kuid ehk oleme juba peagi targemad.

Väike-Maarja vald – 163 000 eurot

Minu teadaolevalt on summa 163 000. Ootame hetkel lisaeelarve vastuvõtmist ja siis saame ka selle teema volikogule suunata – see otsus on nende pädevuses. Meile meeldib, et keskvalitsus KOVe usaldab ja jätab neile vabad käed, et suunata see kõige olulistematesse objektidesse.

Võimalik investeeringu kasutamine:

  • teha rohktkem mänguväljakuid korda;
  • Kiltsi mõisakoolis renoveerida endist piimakööki;
  • kui võimalus, siis suunata osa Rakke kultuurimaja renoveerimisse, kuna hanke tulemusena oli investeering suurem. Seal on plaanis lisaks soojustamisele korda teha ventilatsiooni ja küttesüsteem.

Põlva maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 15
  • Õpilasi: 2553
  • Lasteaedu: 13
  • Lasteaialapsi: 982
Kanepi vald – 143 000 eurot
Kanepi vallalt ei ole veel vastust saabunud.
Põlva vald – 316 000 eurot

Põlva vald on teada saanud investeeringuteks antava rahasumma. Täpsemaid plaane veel pole. Otsuse teeb volikogu.

Räpina vald – 172 000 eurot

Räpina vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Pärnu maakond

  • Omavalitsusi: 7
  • Koole: 31
  • Õpilasi: 9844
  • Lasteaedu: 33
  • Lasteaialapsi: 4362

Häädemeeste vald – 145 000 eurot

Meil on plaan panna see raha teedesse. See summa on nii väike, et sellega on raske midagi ette võtta lasteasutustes.  Meil on koolimaju, kus on asjad korras, aga on maju, mis on nii halvas seisus, et vajaks väga palju suuremat investeeringut. Oleme tohutult palju juba ehitanud ja ventilatsioonisüsteeme parandanud, aga hetkel kõige rohkem vajavad raha Häädemeeste keskkool ja lasteaed.

Kihnu vald – 64 000 eurot

Meil on kavas koolimaja ümberehitus projekteerida ja veidi ruumiprogrammi muuta juba varemgi. Ja kuna vent-süsteem on amortiseerunud, siis ilmselt selle ka töösse võtame. Palju, mida teha saab, sõltub lõpuks hanke tulemusest. Summa pole hetkel meeles, fin.ee peal on üleval, palju võimalik eraldis võiks olla. Koole meil ainult 1 ongi, lasteaed-kool koos.

Lääneranna vald – 152 000 eurot

Konkreetseid otsuseid Lääneranna Vallavalitsuses veel tehtud ei ole. Esialgsetel andmetel  on meie jaoks eraldatud 152 000 € suurune summa.
Praegu pole konkreetselt ühtegi haridusasutust veel välja valitud ega väljaminekuid tehtud. Raha sobivaimad kulukohad saab läbi rääkida koostöös kooli- ja lasteaiajuhtidega. Kahjuks haridusasutused vajavad meil raha vähemalt 30 korda niipalju.

Põhja-Pärnumaa vald – 207 000 eurot

Põhja-Pärnumaa vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Pärnu linn – 1 miljon eurot

Pärnu linnavalitsus ei ole raha kätte saanud. Ootame valitsuse määruse, kus on kirjas toetuse kasutamise tingimused, ära ja otsustame siis, mida teha.

Saarde vald – 137 000 eurot

Saarde vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Tori vald – 283 000 eurot

Tori vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Rapla maakond

  • Omavalitsusi: 4
  • Koole: 21
  • Õpilasi: 4023
  • Lasteaedu: 19
  • Lasteaialapsi: 1623

Kehtna vald – 156 000 eurot

Kehtna Vallavalitsusele on teada eraldatava investeeringutoetuse suurusjärk, eeldatavalt on see 156 000 urot. Tänaseks ei ole Kehtna vallas investeeringuobjekt välja valitud, kõigepealt teeb vallavalitsus ettepanekud, siis toimub arutelu volikogu komisjonides ja siis volikogu teeb konkreetse otsuse.

Meil on mitmeid lasteasutuste hooneid, mis vajaksid uuendamist ja ka ventilatsiooni paigaldamist. Hoone tehnosüsteemid ei koosne ainult ventilatsioonist. Ventilatsiooni rajamisel hoonesse, kuhu seda pole enne ette nähtud-projekteeritud, kaasnevad tavaliselt tööd ka soojasõlmedes-küttesüsteemis, elektrisüsteemis, üldehitustööd jne.

Meil on ka ühe koolimaja kohta indikatiivne ventilatsiooni rajamise hinnaarvestus, eeldatava maksumus on 220 000 eurot, nagu näete, on vaja valla eelarvest juurde leida teatav rahasumma. See kaetakse eeldatavalt laenuga. Arvatavasti kaasnevad ka muud ehitustööd ja ehitustööde kogusumma võib osutuda suuremaks.

30 miljonit on tervikuna suur raha, aga tegelikult on investeeringuvajadus üle riigi tunduvalt suurem. Sellest 30 miljonist eeldatavalt läheb 5 miljonit käibemaksuks, mida peavad arvestama hangetel edukaks osutunud ehitusettevõtted ehitustööde käibe juurde.

Oleme loomulikult rahul, et eraldatakse täiendavat toetust (kuigi veel ei ole valitsuse korraldust). Aga kindlasti on veel vaja juurde leida märkimisväärne kogus raha/ toetust, et kõik hooned saaks nõuetekohase sisekliima või ka üks projekt ellu viidud. Nii et selle 30 miljoniga pole mõtet reklaamida, et KOVid rajavad nüüd igale poole hoonetesse ventilatsiooni jne. Nõuetekohase sisekliima tagamiseks ei pruugi piisata ainult ventilatsioonisüsteemi rajamisest, aga kindlasti parandab ventilatsioon hoone sisekliimat.

Lisaks annan teada, et 2019-2020 uuendasime energiatõhususe projekti raames Kehtna lasteaiahoone (hoone ventileeritav pind ca 1450 m2) ning Järvakandi koolihoone INNOVe projekti raames (hoone ventileeritav pind ca 1800 m2). Mõlemas hoones on nüüd uus ventilatsioonisüsteem. Kahe projekti puhul oli valla poolne investeering ca 1,5 miljonit, toetused ca 1,1 miljonit.

Kohila vald – 195 000 eurot

Kohila vald on teada saanud riigi poolt investeeringuteks eraldatud toetussumma ja otsustanud raha kasutamisel lähtuda kehtivast valla investeeringute kavast. Kohila vallavalitsus on viimase 2 aasta jooksul uuendanud ventilatsioone kolmes lasteaias neljast (Prillimäe, Sutlema ja Kohila Männi lasteaed). Ehitamisel on viies lasteaed Aespas. Käesoleval aastal kavas oleval Kohila Gümnaasiumi vana osa katuse vahetamisel uuendatakse osaliselt ka ventilatsioon.

Märjamaa vald – 195 000 eurot

Minul paraku puudub selle kohta info.

Rapla vald – 304 000 eurot

Rapla vallale eraldatud investeeringutoetus on 304 000 eurot. Selle täpne kasutus on veel otsustamata, aga kindlasti läheb see haridusobjekti investeeringuteks.

Saare maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 20
  • Õpilasi: 3460
  • Lasteaedu: 14
  • Lasteaialapsi: 1477

Muhu vald – 88 000 eurot

Muhu vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Ruhnu vald – 53 000 eurot

Rahandusministeeriumi tabeli järgi oli Ruhnu vallavalitsusele määratud 53000 € investeeringuteks. Vallal on esitatud Väikesaarte programmi kiirabikeskuse rajamise projekt. Kui see saab rahastuse, kavatseme sellega katta omafinantseeringut. Edasised investeeringud sõltuvad esiteks sellest.

Saaremaa vald – 661 000 eurot

Sisulist otsust Saaremaa vallavalitsus enne vastu võtta ei saa, kui eelmainitud määrus on vastu võetud ning meie spetsialistid on seda näinud. Seega ei oska täpsustada hetkel ka tööde ja haridusasutuste osas, kus õpikeskkonda võiks parendada.

Tartu maakond

  • Omavalitsusi: 8
  • Koole: 55
  • Õpilasi: 21082
  • Lasteaedu: 67
  • Lasteaialapsi: 8755

Tartu maakond

Elva vald – 335 000 eurot

Vabariigi Valitsus ei ole lõplikku otsust veel tõesti teinud, kuid kuuldavasti on Elva valla osa sellest paketist 330 000 eurot. Elva vallas on 17 kooli- ja lasteaiahoonet. Eelpool mainitud summaga on ilmselt võimalik rekonstrueerida 1-2 maja ventilatsioonisüsteemid. Kuna valitsuselt ei ole sel teemal täpset otsust tulnud, ei ole ka meie veel otsustanud, missugustele hoonetele ja mille tarbeks raha suunatakse.

Kambja vald – 285 000 eurot

Kambja vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Kastre vald – 157 000 eurot

Kastre vallavolikogu ja –valitsus ei ole veel täpseid otsuseid teinud. Meieni jõudnud infokiri sõnastab soovituslikud tööd tegelikult hulga laiemalt: määrusega on seatud rõhuasetus eelkõige lasteasutuste ventilatsiooni parandamisele, hoonete energiatõhususe suurendamisele ning ebavajalike hoonete lammutamisele. Samas on lubatud kasutada toetusraha ka muudeks investeeringuteks – iga omavalitsus otsustab toetust saavad projektid vastavalt kohalikele eelistustele.

Mulle isiklikult tundub, et iga valdkond püüab nüüd COVID-19 meetmete osas näidata, et nemad andsid oma valdkonna probleemide lahendamisse 30 M, kuid tegelikkus on hoopis vähem roosa. Oleme viimastel aastatel ka koolide ja lasteaedade hoonetesse ning samuti ventilatsioonisüsteemidesse märkimisväärselt panustanud – tõsi, kahes hoones (Roiu lasteaias ja Võnnu keskkoolis) on arenguruumi ning tänane ventilatsioonisüsteemide lahendus ei ole kaasaegne.

Ääremärkusena peegeldan, et riigil on viimastel aastatel valdkondlikele tegematajätmistele kombeks läheneda kampaaniapõhiselt, mis tähendab, et tehakse ühekordsed rahalised süstid, misjärel kasvanud nõudlusele pole piisavalt erasektori pakkujaid, hinnad lähevad ülesse ja 3x suurema raha eest võib saada tulemuse, mis ei ole 3x vaid nt ainult 2x rohkem kui tava-aastatel (hetkel toimub see ventilatsiooniga, 2021 a eelarves tekkis sama olukord kruusateede katete ehitamisega; 2020 aastal kiire interneti ehitamisega jne). Tore, et tehakse, aga pikk plaan on alati parem kui pidu üheks aastaks!

Luunja vald – 151 000 eurot

Toetussumma kasutatakse Luunja Keskkooli ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks.

Nõo vald – 135 000 eurot

Meile teadaolevalt on Nõo vallale eraldatav summa 135 000.

Kasutame eraldist Nõo Põhikooli I korruse renoveerimisel Info- ja teabekeskuseks, kus saavad olema ruumid raamatukogule ja õppeklassidele. Renoveerimise lõpule viimisega on Nõo Põhikooli kõik õppetööks ettenähtud ruumid varustatud nõuetekohase ventilatsiooniga.

Peipsiääre vald – 156 000 eurot

Peipsiääre vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Tartu linn – 1,9 miljonit eurot

Vabariigi Valitsus ei ole kohalikele omavalitsustele investeeringuteks eraldatava toetuse otsust veel vastu võtnud. Otsuse eelnõu põhjal oleme teadlikud, et Tartu linnale planeeritakse eraldada ca 1,9 miljonit eurot.  Tartu linn ei ole veel langetanud otsust kavandatava toetuse kasutamise kohta, kuna puudub lõplik selgus toetuse suuruse ja selle kasutamise tingimuste osas.

Siiski oleme ventilatsiooni teemale pööranud suurt tähelepanu. Tartu linnavalitsus on tööle rakendanud tehnosüsteemide haldurid, kes jälgivad ja hooldavad keskselt kõiki haridusasutuste ventilatsioonisüsteeme, et tagada nende pidev korrashoid. Kõikide haridusasutuste rekonstrueerimise käigus pöörame erilist tähelepanu kavliteetsete ventilatsioonisüsteemide rajamisele. Uute hoonete ehitamisel on see üks prioriteetseid tegevusi.

Kõigisse haridusasutustesse soetame CO2 mõõturid, et tagada ruumide õigeaegne ventileerimine (tuulutamine).

Tartu vald – 275 000 eurot

Tartu vallale on eraldatud 275 000 investeeringutoetust. Täpne kasutusotstarve ei ole veel selge, kuid on selge, et koolina kasutatavate hoonete ventilatsiooni eraldiseisvaks parandamiseks/rajamiseks selle summaga ja aastases vaates pole suurt peale hakata. Hetkel, st 2021. aastal on valla ettevalmistamisel, hankes või ehitus käimas Raadile 6-rühmalise lastaia maja ehitus, Maarja-Magdaleenasse 3-rühmalise uue lastaiamaja ehitus ning Kõrveküla uue spordihoone ehitus. Ilmselt kulutame investeeringutoetuse nende ettevõtmistega seotud soetusteks (mööbel, sisseseade, ventilatsioon).

Tartu vald on viimase kolme aasta jooksul ehitanud ühe täiesti uue lasteaia (Raadi lasteaed Ripsik) ja kaks kooli (Tabivere ja Kõrveküla põhikoolid), mis on varustatud kaasaegsete ventilatsiooniseadmetega ja on väga eeskujuliku sisekliimaga. Suhteliselt hea sisekliima on ka 2000-ndetal rekonstrueeritud haridusasutustes, väikestes koolides on kasutajaid vähe ja Tartu valla kõige suurem mure on Lähte Ühisgümnaasiumi A- ja B-korpused.

Hetkel on ettevalmistamisel Lähte Ühisgümnaasiumi hoone põhjaliku rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, mille järgselt projekteeritakse hoone ja ehitatakse kompleksselt, sh ventilatsioonisüsteemid. Paraku kulub selle töö ettevalmistamiseks ca 1-2 aastat.

Valga maakond

  • Omavalitsusi: 3
  • Koole: 18
  • Õpilasi: 2847
  • Lasteaedu: 11
  • Lasteaialapsi: 1107

Otepää vald – 176 000 eurot

Meile on laekunud info, et saame 170 000 eurot investeeringuteks, kuid seda infot, milleks täpselt seda kasutada, pole meile saadetud.

Hetkel on meil ventilatsiooniga kõik korras Otepää Gümnaasiumis, Otepää Lasteaia Pähklikese majas, Keeni Põhikoolis. Puka Kooli meil ehitatakse praegu, uuendamist vajab Pühajärve Põhikooli ventilatsioon.

Tõrva vald – 168 000 eurot

Teema on veel värske ning hetkel on käimas sel teemal põhjalikud arutelud. Eesmärgiks on võimalikult paljudele asutustele korralik ventilatsioon võimaldada, loodetavasti saab konkreetseid investeeringuid nimetada peagi.  

Valga vald – 350 000 eurot

Valga vallalt ei ole veel vastust saabunud.

Viljandi maakond

  • Omavalitsusi: 4
  • Koole: 27
  • Õpilasi: 5102
  • Lasteaedu: 28
  • Lasteaialapsi: 2182

Mulgi vald – 194 000 eurot

Eelmisel nädalal saime teada investeeringutoetuse summa, mis on Mulgi vallale 194 000 eurot. Seda millised toetuse arvelt need täpsed tegevused on veel vara öelda. Esmalt töötame sellega vallavalitsuses ja ootame ära Vabariigi Valitsuse allkirjastatud määrused ning seejärel esitame juba konkreetsed ettepanekud. Tähtaeg on 1. detsember, aga kindlasti plaanime paika saada hiljemalt maikuu jooksul.

Põhja-Sakala vald – 204 000 eurot

PõhjaSakala vald on rahasumma suuruse teada saanud, kuid konkreetselt ei ole veel jõutud otsustada, millisteks investeeringuteks raha kasutada, kuid see teema on meil kindlasti laual.

Viljandi linn – 379 000 eurot

Rahasumma on meil teada. Mingeid otsuseid pole veel selles suunas vastu võetud. Valitsusele ütleme suur tänu, igasugune abi on hea. Viljandis oleme loomulikult ära kaardistanud kõik mured-rõõmud lasteaedades-koolides, aga seda me teame jooksvalt kogu aeg, mis mured meil lasteaedade-koolidega on ja midagi erilist me ette ei võtnud. Omal on mul hinge peal kõige rohkem Jakobsoni kooli aula. See on ka ainuke, kus vent otsene mure.

Viljandi vald – 316 000 eurot

Kuna ametlikku kinnitust rahasumma suuruse kohta pole, ei oska vallavalitsus hetkel öelda, mida selle summaga täpselt taha plaanitakse. See selgub, kui summa ja selle kasutustingimused on teada.

Võru maakond

  • Omavalitsusi: 5
  • Koole: 21
  • Õpilasi: 3566
  • Lasteaedu: 21
  • Lasteaialapsi: 1581

Antsla vald – 136 000 eurot

Antsla vallale eraldatav summa investeeringuteks peaks eeldatavasti olema 136 000 eurot. Vallavalitsuse olema antud teemat arutanud. Soovime seda raha kasutada nn omafinantseeringu osana Antsla gümnaasiumihoone rekonstrueerimisel. Nimelt esitasime taotluse Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine meetme II vooru. Ehituse eeldatav maksumus on ca 2,478 mln eurot, millest toetuse osa maksimaalselt Antsla valla puhul 594 000 eurot.  Esitasime taotluse ka esimesse vooru, aga siis toetust ei saanud. Oma jõududega oleme suutnud täielikult rekonstrueerida teha Antsla Gümnaasiumi C-korpuse, kus asub võimla, aula, tööõpetuse ja kodunduse klassiruumid. Kui antud meetmest raha ei õnnestu saada, siis soovime rajada hoone B-korpusele ventilatsiooni. Kindlasti tuleb selle summale vähemalt sama palju juurde panna!

Rõuge vald – 153 000 eurot

Meie vallas ei ole veel teada, mida selle rahaga tehakse − vallavalitsuses ei ole seda arutatud. Küll aga on koolide tasandilt teada, et kõik koolijuhid pidid EHISes täitma lisaandmestiku ventilatsioonisüsteemide kohta. Oleme koolijuhtidega põgusalt seda teemat arutanud, hetkel oleme olukorra n-ö kaardistamise faasis ning toimub infokorje. Küll on kõik avaldanud soovi, et esmajärjekorras tuleb paigaldada CO2 mõõturid.

Nagu isegi mainisite, pole määrus veel „alla“ tulnud, nii et praegu on kõik tõesti veel väga lahtine.

Setomaa vald – 113 000 eurot

Setomaa vald ei ole investeeringuks eraldatud rahade kasutust veel arutanud aga seda tehakse eeldatavalt järgmise kuu jooksul.

Võru linn – 275 000 eurot

Võru linnale eraldatakse praeguse info kohaselt investeeringutoetust 275 000 eurot. Haridusasutuse ventilatsiooni ehitus eeldab projekteerimist, haridusasutuse ajutisele pinnale kolimist ja mahukaid kaasnevaid remondikulusid, mida ei ole mõistlik teha ainult ventilatsiooni ehituseks. Nõuetele vastava ventilatsiooni ehitus eeldab hoone rekonstrueerimisprojekti ja rekonstrueerimist koos soojustamisega. Kuna antud määrus ei võimalda toetust kasutada projekteerimiseks ning ehitusleping peab olema sõlmitud 1. detsembriks, siis nii kiiresti ei ole võimalik võtta töösse tervet hoonet kapitaalselt hõlmavaid projekte. Küll on meil aga juba ideid nende hoonete osas, kus ventilatsioonisüsteem on olemas, kuid mis vajavad parendamist. Samuti kasutaks neid vahendeid käesoleval aastal alustatavate rajatavate hoonete ventilatsioonisüsteemide ehituse toetuseks. Oleme olukorras, kus ehitusmaksumused on ca 20% tõusnud, samas omavalitsuse tulud on oluliselt langenud.
Võru linnal on kolm põhikooli, millest kahes on toimiv ventilatsioonisüsteem olemas, kolmas kool läheb selle aasta lõpus kapitaalsesse remonti ja ehitatakse uus koolihoone. Neljast lasteaiast on kaks kapitaalselt remonditud, sh on olemas ka ventilatsioon, kolmanda lasteaia uue hoone ehitamine on plaanis alustada järgmine-ülejärgmine aasta, neljas lasteaia hoone on juba nii vana, et sinna ei ole uue ventilatsioonisüsteemi ehitamine otstarbekas.

Võru vald – 260 000 eurot

Võru vallavalitsus on teada saanud eeldatavad investeeringutoetuste maksimaalsed summad ning plaanib 12.05.2021 toimuvale vallavolikogu istungile esitada eelnõu vastavate projektide nimekirja kinnitamiseks. Kahjuks veel ei ole teada, millised projektid kinnitamiseks esitatakse, kuna vallavalitsuse eelnõu on veel koostamisel ja vallavolikogu komisjonid ei ole veel toimunud.

Vaata veel: