Ellujäämiskoolitaja Erki Vaikre jagab juhiseid, kuidas käituda tuumarünnaku korral

Varasemalt oleme jaganud teiega ellujäämiskoolitaja Erki Vaikre soovitusi, kuidas kriisiolukorras toime tulla ning mida oleks vaja sellisel juhul koju varuda.

Mis juhtub aga siis, kui algab globaalne tuumasõda? Tekib tuumatalv, mille hajumine võtab aega vähemalt 10 aastat. Tuumatalve korral on vähemalt aastane kestev pimedus, tahmapilved ning vähemalt 9 korda külmem ilm.

Tänases olukorras, kus Vene tuumaväed on USA andmetel seatud lahinguvalmidusse, on tõenäoline siiski vaid tuumalöök Kiievile, mitte globaalne tuumasõda. Eestile tähendaks see kaudset mõju, kuid alljärgnevast leiad ka juhiseid vahetuks tuumalöögiks.

Tuumarelvadel on viis erinevat kahjulikku mõju: valguskiirgus, lööklaine, kiire radioaktiivne kiirgus, elektromagnetimpulss ja radioaktiivne reostus. Esimesed neli neist võivad koheselt ka tappa.

Eestis ei ole alates 1993.aastast vajalikku tuumavarje taristut. Ka kuni tolle aastani oli Eestis vaid 280 varjendit millest piisas 73 000 inimesele, sestap on oluline teada, kuidas peaksid tuumaplahvatuse korral käituma.

Kui plahvatus toimub…

Plahvatuse hetkel on selle lähedal olles ellujäämisvõimalused pea olematud.

Kui sa viibid 10-20 km kaugusel plahvatusest, on sul aega 10-15 sekundit, et varjuda maapinnast madalamale. Märja ja heleda riidega tuleks plahvatuse korral katta keha, nina ning suu, kuid lööklaine tõttu tuleks suu hoida lahti. Väldi kindlasti plahvatuse valgusesse vaatamist, vastasel juhul on see pimestav. Plahvatuse mõjul tekkiud EMI ehk elektromagnethäired võivad hävitada ka kogu tehnika.

Mida edasi teha?

Esimesel tunnil on ellujäänul 10-20 minutit enne kiirguspilve maapinnale jõudmist.

Kui pead vajadusel liikuma, siis püüa seda teha külgtuules (mitte allatuult) ja leia varjualune – tuumavihma kelder, varjend vms. Sedasi kaitsed ennast radioaktiivse saastumise eest. Varjendi puhul tuleb arvestada, et plahvatuskolde lähedal on tuumavihm ka väga kuum. Koldest sadade kilomeetrite kaugusel piisab ka tavalisee siseruumi varjumisest.

Sulge kindlasti ka kõik ühendused välisõhuga. Esimesed tunnid pärast tuumaplahvatust on kriitiline aeg, peale seda väheneb kiirgusoht juba 55%. 24 tunni pärast on kiirgus langenud juba 80%.

Hilisema kiirgusreostuse vältimiseks tuleks kasutada vastavaid jooditablette.

Varju maapinnast madalamale!

Esimene päev pärast plahvatust on kiirgusega kokkupuutel kriitiline. Esimesed 24 kuni 48 tundi on vaja jääda isoleeritud siseruumi.

Pese kogu keha voolava ja sooja vee ning seebiga, kuid jälgi, et sa ei kahjustaks enda nahka. Selleks kata kinni ka kõik marrastused ning haavad. Tasuks vältida palsamite ja kreemide kasutamist, kuna need seovad saastunud osakesi.

Toiduks ja joogiks kasuta vaid pakendatud tooteid ning puhasta hoolikalt kõik nõud. Nina ja suu tuleks endiselt hoida märja näomaskiga kaetuna.

Tarbi vaid pakendatud vett ning toiduaineid.

Esimesel nädalal hoia end kursis ametlike teadaannetega  ning käitu vastavalt etteantud juhistele. Võimalusel püsi endiselt isoleeritud siseruumides ning hoia ka koduloomad toas.

Pese ennast, oma riideid ning jalanõusid regulaarselt sooja vee ja seebiga (väldi endiselt palsameid ja kreeme) ning puhasta nina ja kõrvu vatitikkudega.

Väldi avatud toitu ning vett ja võimaluse korral jätka nina ning suu kaitsmist märja näomaskiga.

Kui tuumaplahvatus toimub sinust sadade kilomeetrite kaugusel on vajalik rakendada vaid neid meetmeid, mida plahvatuskolde läheduses olevad inimesed peaksid tegema esimesel nädalal. Vältida tuleks suures koguses jooditablette, kuna need omavad pigem psühholoogilist mõju.

Jooditabletid

Jood kaitseb sind radioaktiivse joodi eest, mitte kiirguse eest üldiselt.

Radioakttiivne jood on peamine ja tapvaim aine tuumaplahvatuse järgses keskkonnas. Jooditablettide manustamine väldib “paha” joodi imendumist kilpnäärmesse ning on oluline neid tarvitada just kolde läheduses – koldest kaugemal pole see vajalik.

8-9 päeva peale plahvatust on kolde läheduses radioaktiivset joodi endiselt väga palju. Selle koguse vähenemiseks 0,1% esialgsest võib kuluda kuni 90 päeva.

Joodi leidub ka toiduainetes, kuid tuumakatastroofi korral sellest siiski ei piisa, sest vajalikuks 100mg annuseks peaksid tarvitama mitu kilo soola või jooma 700 liitrit vett.

Toit ja vesi

Kui katastroofi korral on sinu toiduvarud lõppenud siis tea, et loomse toidu söömisel peaksid ära viskama kõik naha, luud ja luulähedase liha ning ka siseelundid.

Koldest kaugemal olles on kõik taimsed maa-alused osad söödavad – näiteks kartulid ja porgandid.

Avavesi on saastunud seega seda kindlasti juua ei tohiks. Küll aga võid juua näiteks allikavett või kaetud kaevust pärinevat vett.

Radioaktiivne kiirgus

Kiirgus jaguneb kolmeks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Viimane neist on kiiresti surmav, esimene aga suhteliselt ohutu.

Et vähendada kiirguse mõju, peaksid varjendi materjalidel silmas pidama nende paksust – kivi või pinnas peaks olema vähemalt 1 m, betoon 0,7 m, puit 2,5 m ja lumi 6 meetrit.

Teised ohtlikud ained on tseesium ja strontsium ning nende ohtlik periood võib olla kuni 30 aastat. Need ained imenduvad hästi ka elusolenditesse ning seetõttu võivad need toiduained aastakümneteks ohtlikuks muuta. Need materjalid võivad tuulega kanduda tuhandete kilomeetrite kaugusele ning on ohtlikud ka koldest kaugetes piirkondades.

Kiirgushaavade ravi on sisuliselt sama põletushaavade raviga, sest beetapõletus on oma tunnustelt väga sarnane tavalise põletuse erinevate astmetega.