Laseri eksperiment: suuname kõnniteel parkivad autod teele tagasi. Autojuht: “T>!”#€€€, aura ära!”

Võtsime kaasa hulgaliselt flaiereid, värske Tallinna rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere ja läksime tänavale liiklust korraldama. Eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et kõnniteel ja rattarajal pole viisakas parkida ning tegelikult on see liiklusseaduse järgi keelatud. Vastav tekst seisis ka meie poolt jagatavatel flaieritel. Tundub, et see tuli paljudele liiklejatele ootamatu üllatusena.

Positsioon 1: linnavalitsuse ees

Saame Pärtel-Peeter Perega (PPP) kokku Tallinna linnavalitsuse maja ees Vabaduse platsil.

PPP: “Huvitav, et siin on parkimine tehtud kõnniteele, arvestades, et siin kohe kõrval on maa all hiiglama suur parkla. Saab isegi kuiva nahaga läbi tunneli.”

Linnavalitsuse esine on traditsiooniliselt autosid täis pargitud. Isegi niiviisi, et autod on end liiklusmärkide vahele suvaliselt pressinud, peaasi, et mahuks. Autode esirattad on kõigil kõnniteel, st tegelikult on pool kõnnitee ruumist parkivate autode all. Omapärasel kombel pole ükski autojuht, kaasa arvatud linnavalitsuse töötajad, pööranud tähelepanu sellele, mis on liiklusmärkidel kirjas.

Pärtel-Peeter Pere paneb autole flaieri

PPP: “Me oleme südalinnas, siin on ajalugu. See on nii kesklinn, kui üldse olla saab ja ometi pigistatakse siia parkla.”

Marii: “Kas me võime siia panna need flaierid, et palun ära pargi kõnniteel? Sest kui ma vaatan siinseid liiklusmärke, siis siin isegi peaks peatumine keelatud olema, parkimisest rääkimata.”

PPP vaatab liiklusmärke tuubil täis posti: “Mitu märki siin on? 5 või 4?”

Marii: “Siin üks märk 3 lisatahvliga ja veel mõned märgid. Tegelikult pead nii mitut asja korraga lugema.”

PPP: “Toruporno mõiste on juba läbi käinud. Kas liiklusmärgiporno on ka juba olemas?”

Marii: “Vist ei ole, aga siin see on küll leiutatud.”

PPP: “Jah, siin linnavalitsus näeb sellega hulga vaeva.”

Marii: “Üks mees parkis siia alla just. Kas Sa julged temaga astuda diskussiooni, et kas ta peab siin parkima?”

PPP: “Ikka julgen.”

Marii: “Ma tulen Sinuga turvalisuse mõttes kaasa.”

Kohe selgub, et see polegi nali, vaid turvamist läheb ka päriselt vaja.

PPP: “Tervist, tahtsime teie tähelepanu juhtida, et te ei pargiks võimalusel kõnniteel. Kõnnitee on ainus koht, kus saavad inimesed jala käia ja Tallinnas ka jalgrattaga liikuda.”

Juht lahtise katusega autos vehib kätega ja seletab midagi. Kuna tal on aga ukseklaas üleval ja alla ta seda ei lase, siis me eriti hästi ei kuule teda.

PPP: “Kuidas?”

Juht: “Kus ma siis pargin?!” Juht vehib veel midagi, on ilmselgelt ärritunud moega.

PPP: “Vaadake parkla on teil selja taga. Siin Vabaduse väljaku all.”

Juht ärritunud häälega: “Ma ei pargi, ma korraks peatun!”

PPP: “Te peatute? Aga kas te võite kõnniteel mitte peatuda?”

Juht: “Ma ei pargi siin!” Vehib veel agressiivselt. Täpselt ei kuule, mis ta räägib, aga kehakeelest võib mõista, et tal on õigus.

Marii: “Aga kas te vaatasite seda märki, siin on peatumine ka keelatud?”

PPP: “Ja siin on invamärk. Et te ei pargiks ega peatuks kõnniteel.”

Juht vehib ja sõimab. Mina hästi ei kuule, mis ta räägib, aga PPP seisab lähemal ja tõlgib: “Te pargite ja peatute, t*?#, kus te tahate? Kas ma kuulsin õigesti? Aga kuidas te saate käituda niimoodi nagu teie tahate? Linnas on palju inimesi, kas kõik saavad käituda…”

Juht: …. Sõim …  “Aura ära siit!”

PPP: “Aura ära siit?”

Juht: “Kas Sa tahad, et ma tulen autost välja?” Teeb ähvardava liigutuse, justkui võtaks turvavöö pealt ära ja hakkaks tulema. Mees on tegelikult suur. Me nii väga ei taha, et ta välja tuleb. Minul hakkab juba veidi hirmus, aga PPP jääb rahulikuks:

“Sul on paha päev ja Sa tahad autost välja tulla?”

Juht vehib veel midagi ja sõimab edasi.

Linnavalitsuse ees kõnniteel

Kohe otsapidi kõnniteel ootava auto kõrval on invamärk.

PPP astub natuke uksest eemale ja teeb käega žesti: “Palun tulge, kui te tahate välja tulla.”

Juht jääb autosse. On nõutu ja tõmbab tagasi.

PPP: “Te ei pea välja tulema. Te võite võtta selle flaieri, järele mõelda ja teinekord, palun, ärge parkige kõnniteele.”

Jääme autojuhiga ilmselt erinevale seisukohale.

PPP: “Väga raske. Tal oli halb päev ja ta pargib, t*?%, kus ta tahab, nagu ta väljendus.”

Liigume ratastel mööda Pärnu mnt-d Liivalaia tänava poole.

Positsioon 2: tubakapoe ees Pärnu maanteel

Siin käib alatasa üks autode voorimine ja ohutuledega parkimine. Sokutame kahele autojuhile flaierid. Ühes istub juht sees, aga ignoreerib meid, sest räägib telefoniga.

Marii: “Nüüd on huvitav vaadata, mis edasi saab. Kas ta läheb minema? Sest ta räägib rahulikult telefoniga autoroolis edasi.”

PPP: “Õnneks tahab ta siiski ära minna. Las läheb.”

Marii: “Vaata, aga kohe tuleb siia uus auto.”

PPP: “Jah, läheme räägime temaga. Noor mees suure bemmi sees, küllap tal on oma arvamus.”

Noor mees suure bemmi seest: “Siin ei ole kuskil peatuda ju!”

PPP: “Ei ole. Aga mis te arvate, kus võiks autot siin peatada? Sest siin on ilmselgelt probleem, et rattaraja peal pargivad ja peatuvad autod. Mis siin linn teha võiks?”

Noor mees bemmi seest: “Parkla ehitada!”

PPP: “Aga siin keskel on üks parkla.” (15 meetrit peatumiskohast.) “Seal on 84 vaba kohta.”

Noor mees: “Aga seal ei saa ju 15 min parkida tasuta. Või saab?”

PPP: “Kas te olete vaadanud?”

Noor mees: “Ei, ma ei teadnudki, et siin parkla on. Ma käin ainult siin kaks minutit poes!”

PPP: “Sellel ajal sa blokeerid siin ratta- ja kõnniteed. Sa pole siin ainus. Ja sellepärast me seda lugu siin teemegi. Sa said flaieri, katsu järgmine kord võimalusel mitte parkida siia.”

Noor mees: “Olgu. Aitäh.”

PPP-le astub ligi kohaliku äri pidav mees: “Rääkige parkimisprobleemist! Ärid surevad siin välja, sest kuidagi ei saa kaupa laadida. Parkida pole kuskil.”

Kohalik selgitab, et kaubaautodel pole kusagil peatuda

Kohalik äripidaja näitab, et tänav on korraldatud nii, et kaubaautodel pole kusagil peatuda.

PPP: “See on suur probleem. Siin on südalinn ja autod sõidavad siin 50km/h. Siin kohe autotee ääres on rattarada, kust autod ja bussid kihutavad mööda 50km/h. See pole kooskõlas rattastrateegia ega terve mõistusega. See on eluohtlik. Inimesed ei taha siia tulla.

Ja kui äride seisukohast mõelda, siis linnavalitsus oleks aastaid tagasi saanud sellele lahenduse leida. Mõlemale poole teed teha kolm selgelt määrtletud parkimiskohta kauba laadimiseks. Ka Woltid ja Boltid saavad siis tulla. Ma ei saa aru, miks seda lahendust pole tehtud ega proovitudki midagi teha. Siinsete kaupluse omanikud on korduvalt pöördunud tulutult linnavalitsuse poole.”

Marii osutab taas: “Näe, töö tuleb ise kätte meile.”

Pidurdab järjekordne auto.

PPP: “Kas te teate, et te pargite rattatee peal?”

Autojuht: “A po-russki? Vene keel?”

Midagi pursime. Selgitame eesti keeles ja saame aru, et sõnadest “velosiped” ja “opasna” on natuke vähe abi, oleksime pidanud korralikumalt eeltööd tegema. Inglise keel pole ka abiks.

Kohe varsti saabub täpselt samasse kohta ka teine venekeelne autojuht. Saab selgeks, et siin ei käi tihe parkimisreeglite eiramine lähedalasuva postkontori ega toidupoe, vaid mokatubakat ehk snusi müüva äri tõttu, mille uks siin kohe tänavale avaneb.

Autod vuravad kiiresti edasi-tagasi. On tipptund ja tänav paksult rahvast täis.

Põsetubaka poe ees peatub autosid iga mõne minuti tagant, justkui antaks siit tasuta midagi eriti head.

PPP: “Hädavajalik oleks siin kehtestada 30km/h, sest siis väheneks kordades tõenäosus jalakäijal või ratturil autoga kokkupõrke puhul surma saada.”

30km/h on tegelikult Põhjamaade pealinnades ja teistes suuremates linnades uus 50 km/h. Nii Helsingis, Stockholmis kui Kopenhaagenis on linnasüdames lubatud sõita ainult 30km/h.

Positsioon 3: Pärnu maantee 42. Uus elu- ja büroomaja, mille ees asub Kosmose trammipeatus.

Siinsele laiale kõnniteele armastavad autojuhid laia kaarega keerata. Ja mitte ainult pooleldi kõnniteel parkida, vaid ikka täies ulatuses. Selgub, et siia loodud toidupood müüb kulleritele kaasa, mistõttu iga viie minuti tagant pargib siia uus auto.

Trammipeatuse esine nurk kohe meelitab autosid ligi.

PPP: “Tallinna linn saaks siin sotsiaalse töökoha luua. Valesti parkivaid autojuhte on nii palju, et tööd jaguks.”

Positsioon 4: Pärnu maantee ja Väike-Ameerika nurk Tallinna Tehnikakõrgkooli ees.

Siin on kohe neli Bolti ja Wolti kullerautot kõnniteel. Informeerime neid ja jagame flaiereid.

PPP: “Aga ma kardan, et see võib kukkuda natuke tähenärimisena välja. See on kõnnitee. Lai kõnnitee. Ei tohi parkida. Aga siin on lihtsalt linnavalitsuse poolt täiesti korraldamata see asi.”

Kullerid kõnniteel reas

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehk “tõkatõka” juures on lai kõnnitee muutunud kohe päris parklaks.

Lähedal asub populaarne Gotsu restoran, mistõttu see nurk on kullerite poolt okupeeritud.

PPP: “Siin võiks tekitada 1-2 kohta konkreetselt kulleritele. Selgelt eraldatud. Sest see on kooliesine ja teised autojuhid hakkavad kullerite eeskujul siia parkima.”

Läheneme kooli ees kõnniteel parkivale minibussile.

PPP: “Te pargite kõnniteel.”

Juht: “Jaa.”

PPP: “Teate seda?”

Juht: “Tean.”

PPP: “Aga miks te teete seda?”

Juht: “Ma ootan inimest, kes läks printima.”

PPP: “Ahsoo. Aga kas te teate, et kõnniteel parkimine on keelatud?”

Juht: “Ilmselt see väga lubatud ei ole. Kuigi minu teada, kui on piisavalt ruumi jalakäijatele jäetud, 1,5 meetrit vist, siis peaks okei olema.”

PPP: “Jah, see kehtib kui on kauba laadimine. Näete, ma annan teile ühe flaiku, saate lugeda ja järele mõelda.”

Juht: “Ma kindlasti ei taha siin blokeerida. Ma võiksin auto eest ära ajada.”

Marii: “Aitäh. See oli hea diskusioon.”

PPP: “Jah, täname mõistva suhtumise eest.”

Juht: “Ma arvan, et see on väga hea, mis te teete. Kindlasti peaks inimestele rohkem selgitama. Mulle väga meeldivad Mitte_Tallinna postitused. Sest see linnapilt on meil väga tüütu, kui rattaga ringi sõita. Ma lähen otsin muu koha.”

Lahkub.

Meie eesmärk ei olnud autojuhte kuidagi karistada või sõimata, vaid juhtida tähelepanu: kõnniteed on mõeldud nõrgematele.

PPP: “Muidugi, see on väga mõistetav, et ma tulen ainult korraks. Toon ainult saia. Taani rattasõiduinstituut oli teinud pulli pärast eksperimendi, mis juhtub siis, kui ratturid samamoodi käituvad kui autojuhid. Et Sa jätad oma ratta risti keset teed paariks minutiks, kui midagi tooma või printima lähed. Silt oli juurde pandud, et toon saia 2 minutit. Ja siis kõik autod ootasid seal. See ajas inimesi närvi muidugi ja tekitas ummikuid.”


Sarnase eksperimendi on läbi viinud ka sakslased.

PPP: “See illustreerib seda, et igaühel peab olema oma liikumisruum. Ja ei kõnnitee, ega jalgrattatee ega jalgrattarada ei ole parkimiskoht. Ja kui autodel ei ole kohti, kus parkida, on probleem mujal. Ja probleem kahtlemata on.

See linn, mis me oleme praegu saanud, on 13. sajandist pärit vanalinn + 20. sajandi teedeinseneride mõtlemise koostöö. Aga meil on tegelikult väga palju liikumisspetsialiste, keda linn lihtsalt kuulda ei võta.”

Marii: “Kuidas lahendada kullerite probleem?”

PPP: “Esimene ja peamine lahendus on see, et rohkem kullereid tahaks sõita jalgrattaga ja kastirattaga. See on kasvav trend igal pool maailmas – Põhjamaades, Pariisis. Eriti tihedas kesklinnas, kus rattaga liikumine annab võimaluse teenindada sagedamalt kliente, sest nendeni jõudmiseks kulub vähem aega ja kuller pääseb neile ligemale. See on linnavalitsuse teha, et oleks olemas infrastruktuur.

Kui nüüd aga tullakse autoga… Autoga ei saa suvalisse kohta parkida. Ei saa parkida kõnniteele. Punkt. Ja ei ole nii, et 500 meetri ulatuses saab igal pool parkida. Peavad olema konkreetselt märgistatud kullerite kohad.”

Pärtel-Peeter Pere on Tallinna, Baltikumi ja Põhjamaade esimene rattalinnapea

Pärtel-Peeter Pere on Eesti, Baltikumi ja Põhjamaade esimene rattalinnapea.

Marii: “Kui palju sul on rattalinnapeana võimalik asju päriselt muuta?”

PPP: “Rattalinnapea amet on eelkõige lobisti amet. Minu asi on linnavalitsusele tuletada meelde, mis on nende töö. Linn on inimesed, inimesed tahavad ise valida, millal nad liiguvad rattaga ja millal autoga. Rattalinnapea asi on inimestega suhelda ja näiteks aidata neil leida võimalusi, kust saab rattakuuri ehituseks toetust taotleda. Kas teadsite, et seda saab “Hoovid korda” linna toetusefondi raames näiteks?”

Marii: “Me tund aega nüüd sõitsime Vabaduse platsilt siia superministeeriumi juurde. Vahemaa on umbes 700 meetrit. Me ei liikunud väga kiiresti, sest siin võib ööni jääda neid flaiereid jagama. See töö ei näi lõppevat siin niipea!”

Auto Pärnu maanteel

Vabaduse väljakult algav Pärnu maantee lõik on pidevalt peatuvaid-parkivaid masinaid täis. Juhid laiutavad käsi: aga kus ma siis peatuma peaks?

PPP: “See näitab, kui suur see probleem on. Kui palju on linnavalitsusel jäänud tegemata. Inimeste hulk tänaval näitab, kui suur vajadus selle töö järele on. Inimestele peab looma turvalise infrastruktuuri jalgrattaga ja jalgsi liikumiseks. Tee on nii lai nagu ta on. Aga me peame selle tee võrdsemalt ära jagama liiklejate vahel.”

Kel on probleeme oma kodutänava või kvartali liikluskorraldusega, siis abi saamiseks võib pöörduda Tallinna rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere poole: rattalinnapea@gmail.com.

Olgu lisatud, et rattalinnapea pole Tallinna linnavalitsuse loodud töökoht, vaid osa Amsterdamist alguse saanud võrgustikust, kus on esindatud üle 100 linna (mitte segamini ajada linnavalitsusega) kogu maailmast.