Miks autojuhtidel on vaba voli rattureid alla ajada?

“Tule maha selle asja seljast!”

“Ära roni sellega siia!”

“Ülekäigurajal tuleb kõndida!”

Need on vaid mõned üksikud laused, mida kaaslinlased on mulle oma plekk-kastidest hüüdnud. Üldjuhul vihaselt, sest olen tõuksiga vaikselt ülekäigurajale surisedes sundinud neid peatuma. Olen siiani alati arvanud, et mul on selleks õigus. Tõukeratas on ju põhimõtteliselt jalakäija abivahend ja jalakäijatel on ometigi triibude pealt üle minnes eesõigus.

Oma õigust olen ma seni ka suhteliselt jõuliselt taga ajanud. Nii ratturi kui jalakäijana. Seda nüüd kuni eelmise reedeni, mil ülekäiguraja taga ootav autojuht otsustas mulle lihtsalt sisse sõita. Vihaselt ise žestikuleerides, et kuhu ma kihutan. Ma muidugi ei kihutanud, vaid olin eelnevalt ohutussaarel seisma jäänud, et igal juhul olla kindel: auto seisab ja laseb mu üle.

No ei midagi. Sõitis otsa mulle hoopis. Pidurdan järsult, kuid ei midagi. Põmaki! Lendan vastu autot.

Mida nüüd teha? Käsi on küll valus, aga verd kuskilt ei tule. Autojuht ka autost välja ei tule. Sõidab hoopis edasi. Kas kutsuda politsei? Oma kogemusest tean, et liikluspolitseid tuleb oodata Tallinnas umbes tunnike.  Loomulikult sõideti mulle otsa Stockmanni ristmikul ja siia politseid ootama jääda mul küll mingit soovi ei ole. Paarinädalataguse õnnetuse jäljed on siiani koristamata. Oodates võib mulle kolm kaubikut vahepeal selga lennata.

Ei, siia ma ei jää. Laps ootab lasteaias, lähen parem edasi. Siia jäädes võib juhtuda, et laps jääbki isa ootama.

Kuidas käituda kui jääd auto alla?

“Kui õnnetuse asjaolud on kõik selged ja juhid saavad omavahel kokkuleppele ning inimvigastatuid ei ole, siis ei pea politseid kutsuma. Kui aga keegi on saanud viga, siis tuleb kindlasti politseid teavitada,” selgitab Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

No päris kindlasti ei saanud me omavahel kokkuleppele. Autojuhti isegi ei huvitanud see, et ta kellegi alla oli ajanud. Kas tal oli õigus, sest ma ei tulnud ratta seljast maha?

Võtan Liiklusseaduse kätte ja loen mitmekordselt läbi. Ühtegi kohta, kus öeldaks, et tõukeratta seljast tuleb tänava ületamiseks maha tulla silma ei hakka. Küll aga tuleb arvestada, et rattaga sebrale vurades annab seadus eesõiguse autole. See tähendab seda, et võid üle sebra kimada, aga lähenev autojuht sinuga arvestama ei pea ja võib rahulikult edasi sõita.

Kas autojuht võib ülekäigurajal oleva ratturi alla ajada?

Päris nii see õnneks ei ole.

“Kui kergliikur on juba ülekäigurajal, parasjagu teed ületamas, siis peab autojuht talle teed andma,” selgitab Kullamäe.

Oot, oot! Aga reedel ju mulle sõideti just niimoodi otsa! Ma ei kihutanud ootamatult teele vaid alustasin sõitu üle ülekäiguraja kui auto oli juba peatunud jalakäija läbilaskmiseks. Kui jalakäija oli auto eest läbi jõudnud, alustas autojuht sõitu ja sõitis mulle otsa.

Samuti on ratturil eesõigus kui ta ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Siis peab auto kergliiklejale teed andma. Hea, et seaduses vähemalt sellinegi erand on.

Ainuke probleem on, et minu juhtumi puhul on mõlemad tingimused täidetud: autojuht sooritas parempööret ja samuti olin mina juba ületamas teed enne kui auto mulle otsa sõitu alustas. Kas võib öelda, et autojuht oli süüdi?

“Iga liiklusõnnetus on erinev ning kõiki juhtumeid peab hindama kaasuse põhiselt. Ilma tõendeid kogumata ja kõikide asjaosalistega vestlemata, ei saa öelda kumb osapool on süüdi. Igal juhul peavad mõlemad osapooled olema liikluses, eriti ülekäigurajale lähenedes, tähelepanelikud,” sõnab Kullamäe.

Hea öelda, olge tähelepanelikud. Kordan veelkord üle, et ma ei kihutanud ootamatult sõiduteele. Ma peatusin ohtussaarel ja kui nägin, et autojuht seisab, et teisi jalakäijad üle lasta, hakkasin ka vaikselt vurama. See ei takistanud tal mulle otsa sõitmast ja rahulikult oma sõitu jätkamast.

“Sellises olukorras tuleks esimesel võimalusel teavitada juhtunust numbril 112 ja tegutseda sealt saadud juhiste järgi,” annab Kullamäe juhtnöörid järgmiseks korraks kui pean uuesti auto alla jääma.

Seni tasub aga lugeda, kuidas mujal maailmas on linnaruum autodelt tagasi võetud ja mis kasu sellest saadud on.