Tallinna uued rattarajad: kõigil on ühtemoodi sitt!

Nädala alguses oli Tallinnas näha vabatahtlikke, kes pildistasid ja loendasid teedel liikuvaid rattureid. Tegemist oli Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskuse korraldatud rattaloendusega, kus loeti hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal suurematel ristmikel kokku kõik kergliiklejad. Vabatahtlikke üllatuseks tuli neil lugeda isegi rohkem kui kaheni.

Linnaruumi toetab Ampler

“Liivalaia – Pärnu maantee ristmikul oli rattaga sõitjate hulk kasvanud 4 korda. Kokku saime seal 220 ratturit tunnis,” ütleb projekti eestvedaja, ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.

Viimati loendati rattureid Tallinnas 7 aastat tagasi. Siis sõitis Kosmose kino lähedalt mööda umbes 50 ratturit tunnis.

“See muutus on ju tekkinud olematutest rattateedest hoolimata. Kaheksa aasta jooksul pole kesklinnas tehtud rattateede jaoks midagi, aga see kasv on ikka olnud,” kommenteerib Transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi.

“Tahaks loota, et tänu uutele rattateedele suureneb rataste kasutus veel kaks korda. Loeme sügisel uuesti ja mingi mõju peaks ju uutel rattateedel olema,” usub Looveer.

Jüssi hinnangul tuleb osa kasvust selle arvelt, et inimesed suve jooksul leiavad oma rattad üles. Seda sõltumata sellest, kas teha uusi teid või mitte.

“Reaalset mõju saaks hinnata järgmisel kevadel, sest augustis on kindlasti rohkem liikujaid kui mai lõpus. Suvega tekivad niikuini suuremad massid,” usub Jüssi.

Samas on hea kui midagi vähemalt linnas tehakse.

“Mõnes kohas võib tõesti kaks korda rohkem rattureid tulla uute teede tõttu tänavatele. Kui Kaubamaja ristmik tehakse normaalseks, siis näiteks seal võiks küll rohkem rattureid tekkida,” on Jüssi lootusrikas.

Kas rattaseljas on linnatänaval vaid hullud?

“Kui rattur teeb suitsu, siis võib öelda, et rattaga sõitmine on popp. Rattasõit ei ole siis sport, keskkonnahoid või tervis. Kui ma vaatan neid 200 inimest, kes seal tunnis liiguvad, siis need on tavalised kontoriinimesed. Seitse aastat tagasi oli ainult hipster või sportlane rattaseljas,” kirjeldab Jüssi.

Jüssi hinnangul võtavad muutused aega. Alles aastaid hiljem on ratturid Tehnika tänava rajad omaks võtnud.

Ratturite hulka loendati kõik mikroliikurid: jalgrattaga, monorattaga, tõukerattaga ja ka kastirattaga liikujad. Looveeri sõnul olid kohati ligi pooled ratturid just elektriliste renditõukeratastega.

“Oli näha, et eriti just tõukeratastega sõidetakse pigem kõnniteel. Rattarajal liikusid vaid mõned üksikud, kes sõitsid kaugemale ja oli näha, et neil on oluline kiirus,” kirjeldab Looveer ja lisab:

“Kõnniteedel olid sõitjad pigem noored täiskasvanud. Ütleme umbes 30-40 aastased ja pooled neist umbes olid naised.”

Looveeri sõnul oli näha, et enamik rattureid teeb lühikesi igapäeva sõite. Just sellisete paarikilomeetriste sõitude turvalisemaks muutmiseks ongi vaja Tallinnas korralikke rattateid ehitada. Ükski last lasteaeda või kooli saatev lapsevanem ei hakka kunagi kitsal ribal bussidega võistlema.

Sõida sealt! Ettevaatust, kivi!  Stopp! Vaata autosid!

Tehnika tänaval rattureid loendanud Mari Jüssi sõnul oli  Tehnika-Väike-Ameerika ristmik eriti populaarne just lasteaiast tulijate seas.

“Palju lapsi ratastel või tõuksidel, nähtavalt lasteaiast. Valdav enamus nii-öelda tarbesõitjad,” kommenteeris Jüssi ja lisas:

“Oli näha, kuidas inimesed olid terve perega ratastel. Viis-kuus aastat tagasi selliseid liikujaid ei olnud üldse.”

Jüssi sõnul on just selliste igapäevaste liikumiste jaoks vaja eraldiseisvaid turvalisi rattateid.

“Praegu pidev juhendamine käis lastevanematel. Sõida siin ja ole siin ja tee nii,” kirjeldab Jüssi.

Seni kuni meil pole korralikke rattateid, ei kao kuskile kesklinnast ka ummikud. Mõelge korraks, mis oleks olnud siis kui need ratturid,  oleksid kõik sel päeval auto valinud.

“Kui ühel ristmikul on paarsada ratturit, siis see on ju väga hea, aga potentsiaal on kümme korda suurem,” usub Jüssi.

Peatänav tuleb!

Linnavalitsuse eest kaotatakse parkivad autod, Gonsiori tänaval tõstetakse bussipeatused ümber. Kas tegemist on vaid enne valimisi toimuvate ajutiste ümberkorraldustega või on lootust, et asjad liiguvadki Tallinnas paremuse poole?

“Pigem on need jäävad muudatused. Gonsiori tänava uued rattarajad jäävad küll seni vähemalt kuni Sadama tramm tuleb. Siis läheb see kõik muutmisele, aga siis tulevad juba korralikud rattateed sinna,” usub Looveer.

“Praegu tehtav on selline “teeme midagi hädapärast” ja need lahendused enamjaolt rattastreteegiale ei vasta. Kuid abilinnapea Novikov on lubanud, et kui need tänavad nüüd kõik kunagi remonti lähevad, siis tulevad korralikud rattateed sinna,” sõnab Jüssi ja lisab:

“Praegu suunatakse ikka ratturid ja jalakäijad kokku ja midagi sellest ei muutu võrreldes olemasoleva olukorraga. Kõigil on ühtemoodi sitt.”

Ka Narva maantee uued rattarajad on Looveeri hinnangul pigem pikaajalised ja jäävad sinna seni kuni valmis saab Tallinna Peatänava projekt.

“Peatänav tuleb muidugi. Kui minust see sõltuks oleks see juba ammu olemas,” kinnitab Looveer.

Millal Peatänav aga reaalsuseks võiks saada, ei soostunud Looveer kommenteerima.