Tomat ei pea üldse maitsema nagu tükk plastmassi.

Tomat on kartuli järel kõige levinum köögivili maailmas. Kui kõik kasvuhooned kõrvuti panna, katavad need terve Eesti suuruse maa-ala ning Helsingi pealekauba.

Tomati söömine hoiab südant ning aitab vältida kõhunäärme, kopsu ja maovähki.

Tomat lisab toidule umamit – hõrkust, mida hiljuti on hakanud tunnustama viienda põhimaitsena.

Kuid kahjuks kuulub tavatomat ka enim saastatud toiduainete hulka. Ja see annab selge põhjuse eelistada mahetomatit, milles on tavatomatiga võrreldes lisaks ka rohkem vitamiine.

Hoiab südant ja aitab vältida kõhunäärme-, kopsu- ja maovähki

Tomatid sisaldavad rohkelt C-vitamiini, E-vitamiini, A-vitamiini eelühendit beetakarotiini ja tsinki. Need on kõik antioksüdandid, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi ning vähendada silmadega seotud probleeme, südame isheemiatõve (süda jääb hapnikunälga) ja insuldi riski.

Tomat sisaldab ka olulises koguses kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi.

100 g tomatis on näiteks:

17 mg C-vitamiini (päevane soovituslik kogus 80-100mg)
1,2 mg E-vitamiini (päevane soovituslik kogus 8-10mg)
256 mg kaaliumi (päevane soovituslik kogus 3000 mg)
7 mg kaltsiumi
7 mg magneesiumi

Küpsetes viljades on lisaks rohkelt vaske, rauda, joodi ja fluori.

Happelise viljana soodustab tomat maomahla eritumist ja soolte tööd. Tomat ja tomatimahl turgutavad maksa ja seedenäärmeid. Samuti mõjub tomat ergutavalt üldisele ainevahetusele.

Keemiakokteil vs rohkem vitamiine ehk miks eelistada mahetomatit

kahjuks kuulub tomat ka enim saastatud põllusaaduste hulka. Köögiviljade nn räpases tosinas on ta 12. kohal ning tavatomatis on tihti leida korraga mitme erineva taimekaitsevahendi jääke. Selliste kokteilide mõju inimese tervisele on väga vähe uuritud, isegi kui iga üksik ühend jääb seadusega ette nähtud normi piiresse.

Lisaks näitab järjest rohkem uuringuid, et mahetomatil on tavatomatiga võrreldes ka muid eeliseid.

“Hispaania tomat” manab suhu tuima plastmassimaitse ning silme ette tohutud kasvuhooneväljad.
Baskimaal Arterra ökokülas kasvab tomat avamaal veel novembriski, kui öösel näitab juba miinust.

Kasulike ainete sisaldus tomatis sõltub hästi palju tomati sordist, kliimast, ilmastikust, mullast jne. Järjest enam uuringuid näitab aga, et mahetomatis on üldiselt rohkem C-vitamiini. Uuringutest on leitud ka seos, et kui taim saab mullast (väetistest) rohkelt lämmastikku, siis viljade C-vitamiini sisaldus väheneb.

C-vitamiin ja teised antioksüdandid on nimelt taime ainevahetuse kõrvalsaadused, mida taim sünteesib ise kahjurite tõrjeks. Kui me kasutame pestitsiide, siis taim ei pea ise neid aineid sünteesima ning ka inimestele kasulike ainete hulk jääb väiksemaks.

Mahetomatis on ka oluliselt rohkem fenoole. Need on samuti võimsad antioksüdandid ning meedikute poolt tehtud uuringud näitavad, et taimedes sisalduvad polüfenoolid aitavad vähendada kroonilisi tervisehädasid, neuroloogilisi haiguseid (nt Parkinsoni tõbi), erinevaid kasvajaid ning kaitsevad südant.

Mõnede uuringute järgi on selliseid ühendeid mahetomatis isegi ligi kaks korda rohkem kui tavatomatis.

Mis imeasi on lükopeen?

Tomati teeb eriti tervislikuks lükopeen, mida tomatis on väga suurtes kogustes. See on antioksüdant, mis aitab organismis neutraliseerida kahjulikke vabu radikaale.

Uuringutes on leitud, et inimestel, kelle veres on madalam lükopeeni sisaldus, on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

On teada, et Vahemere ümbruses – mille köögis on tomat kesksel kohal – on südame isheemiatõve sagedus oluliselt väiksem, kui paljudes muudes piirkondades Euroopas.

Lükopeeni hea mõju vähendab ka riski haigestuda mao-, kõhunäärme või soolevähki.

Lükopeen annab tomatile punase värvi ning eriti sisaldub seda koortes ja seemnetes. Mida punasemad ja küpsemad on tomatid, seda enam neis lükopeeni sisaldub.

Üllatus-üllatus: tomatikaste on tervislikum kui värske tomat

Me oleme harjunud tomatit leivale lõikama, kuid tomat on üks vähestest köögiviljadest, mis on töödeldud peast sama kasulik või mõneti kasulikumgi kui värsked tomatid. Seesama väga tervislik lükopeen on kuumutamise järel inimese organismile paremini kättesaadav.

Tomatipasta on üks tähtsamaid komponente ka Vahemere köögis ning seal piirkonnas on südame isheemiatõve sagedus oluliselt väiksem kui paljudes muudes piirkondades Euroopas.

Talvel, kui poeletil on vaid lampide all kasvanud maitseta kasvuhoonetomatid, sobib alternatiiviks ka mahetomatitest kokku keedetud tomatipasta, kus kasulikke aineid on suuremaski kontsentratsioonis.

Ka koduse suvise tomati-uputuse ajal võib osa tomatist kastmeks keeta.

Fermenteeritud tomat: vitamiinid kuubis

Üks miinus tomati kastmeks keetmisel siiski on: kuumutamisel C-vitamiini hulk toidus väheneb.

Seepärast võiks proovida ka tomati hapendamist.

Kui eestlased on harjunud hapendama peamiselt kapsast ja nüüd vähehaaval ka teisi juurikaid, siis vabalt võib purki hapnema panna ka tomatid.

Miks see on hea?

  1. Fermenteerimise käigus muutub lükopeen organismile paremini kättesaadavaks (nii nagu ka keetes).
  2. Kui me toitu ei kuumuta, siis C-vitamiin tomatites säilib.
  3. Piimhappebakerite agara töö tulemusena rikastub toit veel mitmete muudegi heade ühenditega.
  4. Uuringud on näidanud, et fermenteerimisel väheneb oluliselt (kuni 70%) taimekaitsevahendite jääkide hulk. Bakterid lihtsalt lagundavad need ära.

Muidugi, see viimane pole nii oluline, kui kasutad mahetomateid. Kuid fermenteerimine aitab parema lahenduse puudumisel natuke elu sisse puhuda ka talvistele plastmasstomatitele, ühtlasi vähendades neis sisalduvaid ohtlikke aineid.

Vene köögis on tuntud roheliste tomatite hapendamine, kuid hapendada võib vabalt ka täitsa küpseid tomateid.

Retsept: metsikult hapendatud tomatid

Mind inspireeris tomateid hapendama 2019. aastal Eestiski käinud hapendamise kunsti guru ja taaselustaja Sandor Katz. Midagi keerulist siin ei ole. Hapendamiseks on vaja üksnes sobivas suuruses avara suuga purki, piisavas koguses tomateid ning soola.

Suuremad tomatid lõikasin ma neljaks, kirsstomatid võib jätta ka lõikamata.

  1. Pane purgi põhja kiht tomateid, vajuta pudrunuiaga natuke peale, et mahla välja vajutada.
  2. Raputa peale natuke soola. Mina panen tunde järgi. Piimhappebakterid tarvitavad toiduks soola, nii et fermenteeritud tomat on oluliselt vähem soolane kui algne segu.
  3. Jätka niimoodi kuni purk saab täis (jäta pisut ruumi).
  4. Kõige lõpuks vajuta pudrunuiaga nii, et mahl kataks vähemalt kirmena ka kõige ülemisi tomateid.

Metsiku hapendamise puhul pole vaja ühtegi bakterikultuuri spetsiaalselt lisada. Tööle hakkavad need bakterid, mis juba viljadel ja ümbritsevas keeskkonnas on.

Kuna tomat on hästi pehme ja suhkrurikas, siis fermenteerub ta kiiresti. Kahe ööpäeva pärast tasub kindlasti juba kontrollida, talvel on võibolla siiski ka kolmandat ööpäeva lisaks vaja.

Suvel piisab üldjuhul kahest ööpäevast (kui on väga palav, siis kontrolli juba varem).

Fermenteeritud tomat püsib ühtlasena külmkapis mitmeid kuid. Soovi korral võib protsessi aeglustamiseks pista sisse ingverit.