“Palun mulle 3 kilo mandariine. Neid kõige mürgisemaid, aitäh!”

“Kui vaadata Riigikontrolli toiduohutuse aruannet, siis tohiks tavalist mandariini süüa laps päevas ühe sektori,” sõnab Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur.

Just, te lugesite õigesti. Mitte ühe mandariini, vaid ühe sektori ehk umbes 13 grammi. Kohe selgitame, miks.

Keegi ei osta ju poest mandariinikasti, kus üksik väike mäda-hallitav mandariin sees. Seepärast tuleb neid korralikult töödelda, et üksi vili halvaks ei läheks. Seetõttu pritsitakse mandariine pärast valmimist hallitusseente vastaste fungitsiididega. Lisaks kasutatakse muidugi ka tavapäraseid pestitsiide.

Kuidas see on võimalik? Kas keegi toitu siis ei kontrolli?

Kontrollib. Igal aastal võtab Põllumajandus- ja Toiduamet mitusada taimemürgi proovi ning annab pool aastat hiljem välja ka vastava aruande, kus ilusti kirjas, millised mürgid sisse oleme söönud aasta jooksul. Aruanne keskendub üldiselt toidus sisalduvate pestitsiidide seaduslikele piirnormidele, mille Euroopa Liit on kehtestanud. Kuid see piirmäär, mida tuntakse jääkide maksimaalse tasemena, ei ole tegelikult kuidagi seotud pestitsiidi ohutusega.

“Me saame natuke putukamürki, natuke taimehaiguste tõrjevahendit, natuke umbrohutõrjevahendit, aga nad koostoimes võivad kõik anda palju tugevama efekti. Isegi 1000-kordselt suurema,” selgitab aastaid pestitsiidide vastu võidelnud Maaülikooli professor Anne Luik.

Samuti kontrollitakse taimekaitsevahendeid põhjalikult enne nende turule lubamist ja määratakse kindlaks ka lubatud jäägi piirnorm produktis, kuid seda tehakse eraldi iga agrokemikaali osas. Kuid ühe taime kasvatamiseks kasutatakse kümneid kemikaale ja me sööme igapäevaselt kümneid, kui mitte sadu erinevaid tooteid.

“Asjad, mida me toidu puhul otseselt ei näe, seda me ei kipu väga arvestama, kuid tavapoes müüdavate mandariinide mürkide sisaldused on niivõrd suured, et isegi tervet mandariini ei või laps ära süüa,” selgitab Kangur.

Allikas: Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 2019

Riigikontrolli toiduohutuse aruandes tehtud arvutuse järgi võib 20 kilogrammi kaaluv laps süüa ära ühekordselt 67 grammi kloorpürifossi maksimaalse lubatud jäägiga mandariine. Kui ta tahab aga iga päev süüa neid, siis pideva tarbimise puhul on ohutuse määr kordades väiksem – vaid 13 grammi päevas.

Riigikontrolli aruanne ehmatas ka Põllumajandusministeeriumit ning koheselt hakati väitma, et tegemist on arvutusveaga.

Mistõttu nad otsustasid mõõteskaalasid muuta ehk teha täpselt samamoodi nagu tehti Kaja Kallase kuulsa “Valge raamatu” koroonafooriga või prügikäitlusega trahvist pääsemiseks. Selle asemel, et olukorda parandada, muudeti metoodikat, mis olukorda halvas valguses näitab.

Uus metoodika võtab arvesse ka seda, et mandariinid kooritakse ära. Sellisel juhul võib laps süüa 1,1 kilogrammi tavamandariine.

Probleemi ju siis ei ole? Laps ju kilo ära süüa ei suuda?

Uus metoodika unustab aga ära, et ühest mandariinipartiist leiti sel samal aastal 11 erineva mürgi ja teisest partiist 10 erineva mürgi jääke . Ei võeta arvesse ka, et tõenäoliselt ei söö laps ainult mandariine vaid kui menüüs on midagi veel sel päeval, mitte ainult mandariinid, vaid tõenäoliselt ka sai, või, makaron ja kurk ning kui sa neid just mahemärgiga ei ostnud, said neist kõigist väikse doosi taimemürke.

Kommenteerib Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson:

“Ehkki Maaeluministeerium on väitnud, et Riigikontrolli aruandes oli arvutusviga, ei ole seni keegi seda arvutust ka ümber lükanud. Ka ei lükanud Maaeluministeeriumi läbiviidud siseaudit Riigikontrolli poolt välja toodud puudusi ümber.

Riigikontroll tõi oma aruandes muu hulgas välja, et toiduohutuse proove võetakse peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta.

Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje kui see tegelikult on.”

Mida “head” mandariinidest on leitud?

2019. aastal võttis Põllumajandus- ja Toiduamet kokku 9 proovi taimekaitsevahendite jääkide määramiseks. Selliseid mandariini proove, kust mitte ühtegi toimeaine jääki või jälge ei leitud 2019.
aastal ei olnud. Keskmiselt leiti igast mandariini proovist kuue erineva mürgi jääke.

Miks me räägime kahe aasta tagustest numbritest?

Põhjus lihtne: 2020. aastal amet mandariinidest enam proove ei võtnud. Küll aga võeti proove apelsinidelt, milledelt leiti kõige tihedamini toimeaineid Imazalil ja Thiabendazole (12 proovist).

Need samad ained leiame ka Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi andmete põhjal loodud tabelist nimega “Kolm kurja juurt mandariinidel”.

Kemikaal Kui tihti leitud? Mida võib teha? Muud viljad?
Imazalil 90,8% mandariinidest põhjustada vähki
halvata hormoontalitust
greip
apelsin
banaan
virsik
Thiabendazole 72,3% mandariinidest kahjustada maksatalitust
kahjustada soolestikku
häirida reproduktiivsüsteemi
õun
šampinjon
mango
Pyrimethanil 9,7% mandariinidest häirida hormoonsüsteemi
põhjustada vähki
tappa mesilasi
pirn
maasikas
õun
viinamari

No milles probleem?! Ma ju pesen ja koorin viljad ära.

Puu- ja köögiviljade pesemine jooksva vee all ning koorimine võib eemaldada mõned pestitsiidid, kuid mitte kõiki.

“Vilja koor ei ole kile,” vastab Biomarketi juht Priit Mikelsaar ja lisab: “Seal käib pidev ainete liikumine. See on nagu inimese nahk, naha peale pannes mürgid tulevad organismi.”

Ehk siis. Pestitsiidid tungivad mõnel juhul läbi puu- või köögivilja koore ning neid leidub ka viljalihas. Kuid “õnneks” on olemas ka süsteemsed ehk taimesisesed agrokemikaalid. Need sisenevad lehtede või juurde kaudu taimesse ning liiguvad seal taimemahlaga taime teistesse osadesse edasi.

See tähendab, et taim omastab kemikaali ja selle jääke leidub ka sügaval vilja kudedes. Ükski pesemine, küürimine, koorimine või puhastamine ei saa neid jääke eemaldada.

Pesen seebiga? Mõne mürgi puhul toimib, kuid TÜ Teaduskoolis läbiviidud pesukatse näitas, et Imazalili puhul see ei aita.

Tegelikult ei ole ju raske mõista, et ilma väetiste ja pestitsiidideta kasvatatud mandariin on parem.

PS. Tahate teada, kui palju mürke eestlased sel aastal endale sisse söövad mandariinidega? Te ei saa seda kunagi teada. Küsite, miks nii?

Vastab Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kalli:

“2021. aastal mandariinid PTA taimekaitsevahendite kontrollplaani ei kuulu.”

Allikad:

What’s on my food? Pesticide Residues Found by the USDA Pesticide Data Program

Tests Find Hormone-Disrupting Fungicides on Most Citrus Fruit Samples

Pesticide residues in commercially available oranges and evaluation of potential washing methods (Anneli Kruve et al.)

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitsevahendite jääkide aruanded

Riigikontrolli aruanne Riigikogule “Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel”