Tütar tegi endast paljad pildid ja need läksid liikvele? Ekspert selgitab, kuidas käituda

“Väga paljud lapsevanemad reageerivad pahandamisega. See ei ole õige käitumine. Reegel on see: pahandada ei tohi, tuleb jääda rahulikuks, olla lapsele toeks ja võtta ühendust veebipolitseiga,” selgitab Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

See, et vanemad hakkavad pahandama, on ka põhjus, miks paljud tüdrukud ei julge oma vanematega rääkida seksuaalsusest ja sellest, et nad on poistele (pool-)paljaid pilte saatnud. Maikalu sõnul tasub noorel inimesel sel juhul pöörduda otse veebikonstaablite poole (kontaktid leiab siit!).

“Jah, vanemad võivad pahandada, minna närvi. Kui lapsevanemaga ei julge rääkida, siis võib rääkida näiteks koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi või veebikonstaabliga, kes on neutraalsemad,” mõistab Maikalu, miks noored kardavad.

“Meie asi on aidata, mitte tänitada.”

Need ilusad sõnad lausus Laseri saates Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet ja temaga nõustub ka Karmen Maikalu.

“Selline olukord võib tekitada piinlikkust sõprade ja koolikaaslaste seas. Sellisel juhul ei tohi last jätta mures üksinda ning teda vastu tahtmist kooli saata: “Küll sa hakkama saad, mine mine.” See ei ole asi, millega laps üksi hakkama saab. Last ei tohi jätta üksinda selle asja juures,” sõnab Maikalu.

See aga ei tähenda, et lapsevanem võib minna kooli ja hakata seal asju ja suhteid korraldama. Kindlasti on vaja leida koolist neutraalne vahendaja, kes saab aidata.

“Kogemused näitavad, et lastevanemate omavahelised kohtumised ei ole efektiivsed. Need lähevad sageli emotsionaalseks ja lõpevad teineteise süüdistamisega. Sellist otse suhtlemist ei saa küll keelata, aga see ei pruugi olla hea mõte,” märgib Maikalu ning toonitab:

“Kindlasti ei tohi lapsevanem võtta ühendust teise alaealise lapsega. Siin on olnud juhtumeid, kus lapsevanem läks teise lapsega rääkides nii endast välja, et saab pärast ise süüdistuse, et kasutas vägivalda võõra lapse kallal.”

Laps ei taha kooli minna. Vist on mingi jama?

Kui sa oled lapsevanem ja sa ei tea, kuidas oma lapsega rääkida, tasub ühendust võtta koolipsühholoogide nõuandeliiniga numbril 1226. Sama kehtib ka noore kohta. Kui sa ei julge oma vanemaga rääkida, siis koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 saab sind aidata. See on tasuta tugiliin, mis töötab esmaspäevast reedeni kell 16–20. Vastavad kogenud koolipsühholoogid, kes oskavad aidata ja saavad öelda, mis on kõige õigem käitumine antud juhul.

Nõuandeliinile vastavad psühholoogid mõistavad kooli hingeelu süvitsi ning toetavad helistajat, et keerulistes olukordades tasakaalu hoida ja sobivaid lahendusi leida.

“Kõige rohkem on olnud praegu helistajaid lapsevanemate seas. Küsitakse nõu koolikiusamise osas ja ka koolitõrke teemadel, kui laps ei taha kooli minna. Väga palju on muret lapse vaimse tervise pärast. Vanem on midagi kuulnud, aimab, et lapsel on mingi mure, aga ta ei tea, mida teha. Siis saab psühholoogiga koos konkreetse tegevusplaani paika panna.”

Usalda psühholoogi. Ta saab aidata.

Kui lapse intiimsed pildid on läinud levima, siis see ei ole teema, mida hakata ise lahendama või mida jätta lihtsalt niisama. “Ah, küll ta üle saab.” Ei saa. Kahjuks on olnud lugusid, kus asi on lõppenud väga halvasti. On hädavajalik otsida abi.

“Need on keerulised lood igal juhul, mõni üksik laps on pidanud ka kooli vahetama, aga üldiselt on spetsialistide abiga läinud kõik lõpuks hästi,” julgustab Maikalu psühholoogi juurde pöörduma.

Kuidas pildid liikvele lähevad ja mida saab teha politsei näeb meie loost siit: