Kriisikott valmis? Just need asjad pead kindlalt pommivarjendisse kaasa haarama

Venemaa sõda Ukrainas on pannud meid kõiki oma tavapärastesse toimetustesse veidi teistmoodi suhtuma.

Mis juhtub, kui meid tabab kriisiolukord ning kaob näiteks elekter? Kui kaob elekter, kaob paljudel majapidamistel ka vesi. Mida siis teha?

Ellujäämisspetsialist ning elanikkonnakaitse koolitaja Erki Vaikre jagab nippe, kuidas ennast kriisi tarbeks piisavalt hästi varustada.

“Kriisiolukorras on tark olla seal, kus on vähe inimesi. Kui on kriis juba teist-kolmandat päeva, siis püsi kodus, ära tölla ringi. Jahutad linnas hulkumisega oma keha maha (kodud ju pole soojad) ja sead ennast ka ohtu, sest kuritegevus hakkab juba kolmandal päeval tõusma,” selgitab Vaikre.

Kuidas see võimalik on, et inimesed nii kiirelt metsistuvad? Kas meil ei ole siis tsiviliseeritud ühiskond?

“Me praegu elame jah tsiviliseeritud ühiskonnas. Me oleme normid loonud ja järgime neid, aga kriisi olukorras hakkame me käituma loomulikult. Loomulikus olukorras on meie kõige esimeseks ülesandeks elus püsida. Kõik muu, igasugune eetika ja moraal seda ei toeta.”

Kuidas saada eluks vajaminev veevaru, kui vett kodus enam pole?

“Kortermajas elades on päeva jagu puhta vee varusid kindlasti olemas,” seletab Erki. Ta lisab, et wc-poti loputuskastis on puhast vett 10 liitrit, millest piisab ühe kolmeliikmelise pere päevaseks vajaduseks.

Mida teha aga siis kui vesi, mida õnnestus hankida, ei ole puhas?

“Ka taevast sadanud lumevesi vajab mingil määral puhastamist, sageli ka keetmist. Selleks piisab juba tavaliselt filtrikannust, mis porilombi vee kasutuskõlblikuks muudab,” jagab Erki soovitusi. Siiski ei tohiks unustada, et joomiseks kõlbab see vesi alles pärast keetmist.

Kui filterkannu kodus pole või filtrivarud on täiendamata jäänud, siis selle tarbeks jagab Erki nippi, kuidas kodustest vahenditest vee filtreerimiseks mõeldud atribuut valmistada.

Selleks läheb vaja:

  • kahte anumat
  • majapidamispaberit

Viimasest suure patsi moodustades ning selle ühe otsa lauale lumeveega anumasse ja teise otsa tühja madalamal asetsevasse tühja anumasse pannes saadki isetehtud veefiltri. Majapidamispaberit mööda hakkab tühja anumasse tilkuma puhastatud vesi.

Lisaks on paljudes korterites kohalikud veefiltrisüsteemid.

“Neid veidikene ümber ehitades saab täpselt samal eesmärgil töötava filtri. Plastikpudelil lõikad kaela maha, teibid torustiku veefiltri sinna külge.  Riputad üles, paned anuma alla ja lased vett läbi,” õpetab Vaikre.

Torustiku filtrist ja plastikpudelist valmistatud veefilter

Kriisikott toanurgas on sama normaalne nagu suitsuandur laes!

Joogivesi on ellujäämiseks absoluutselt vajalik, kuid ainuüksi sellest ka ei piisa.

Vaikrel on kriisi tarbeks kott alati pakitud ning toanurgas kenasti ootamas. “Ma tooks võrdluse suitsuanduriga: kui see kohustuslikuks muutus, olid kõik selle vastu. Nüüd on see normaalsus. Kriisikotiga võiks samamoodi minna,” tõdeb Vaikre.

Erki Vaikre kriisikott sisaldab:

  • termos
  • väike rätik, seebitükk ning hambahari – vajadusel enesehügieeni tarbeks.
  • vihmariided
  • oranž helkurvest – on olukordi, kus on vaja olla nähtav. Eelistama peaks just oranži värvi kollasele, kuna viimane ei paista lume taustal nii hästi välja.
  • telkmantel – ehk suur tükk veekindlat kangast, mille keskel on kapuuts.
  • soe tekk – seda telkmantliga sidudes saab teha ka suure magamiskoti.
  • toiduained
  • magamiskott
  • veekindel kattekott magamiskotile
  • hõbekile
  • vesi – just pudelivesi, kuna kraanivett valmis pakendades läheb see üsna ruttu käest ära ja seetõttu on hea kriisikoti tarbeks varuda just valmispakendatud pudelivett.
  • väike raadio – olulise info tarbeks (kus jagatakse vett, kus asub esmaabi jne)
  • päikesepatareiga akupank
  • nöörid, teibid, kinntusvahendid
  • multitööriistad, väike nuga
  • väike saag ning kirves
  • märguande rakett – saab hõlpsasti kasutada ka enesekaitsevahendina
  • kõige esmasemad vahendid – suletud veekindla teibiga pakendatud karpi, juhuks kui peaksid oma kotist loobuma. Seal võiks olla ka tuletegemisvahendid ning mõned esmaabitarbed
  • valguspulgad
  • esmaabitarbed
  • matkapliit ja katelok
  • kaart ja kompass
  • kirjutusvahendid, märkmik – olulise info kirjapanekuks
  • täispuhutav madrats
  • enesekaitsevahend

Kõige olulisem on aga oma varusid kaitsta. Kasu on ainult neist varudest, mida saad ise kasutada.

“Hiljemalt neljandaks päevaks on varud inimestel ammendanud. Neil on külm, neil on nälg, neil on paha. Kodus on lapsed, kes tõmbuvad külmast siniseks. Inimesed enam ei lähe ja ei palu, vaid võtavad. See on tugevama õigus.”

Vaikre kriisikotist pärit esemed – katelok, matkapliit, märguanderakett, akupank ja esmaabivahendid

Riideid soovitab Vaikre varuda üksnes selga ja pigem rohkem kui vähem. Seda seetõttu, et riided võtavad palju ruumi ning kriisikotti neid paigutada poleks mõistlik.

Ellujäämiskoolitaja esmaabi kohvri sisu on muljetavaldav.

“Siin on olemas kõik alates ussi- ning putukahammustuste vastastest rohtudest kuni tavaliste palavikualandajateni,” ütleb Vaikre.

 

Kui elekter kaob?

Kortermajas läheb kadunud elektri tagajärjel olemine üsna pea külmaks. “Mitmetoalise elamispinna puhul vali elamiseks kõige väiksem ruum, mis sinu pere ära mahutab,” selgitab Erki.

Ta lisab, et sobilik oleks näiteks köök, kus tuleks mööbel välja viia ning jätta sinna vaid vajalik. Sellisel juhul mahud oma perega väikesesse ruumi ajutiselt ära.

Ka telgi olemasolul selle tuppa üles seadmine pole väga halb mõte. “Jaa, meie kehad ju õhkavad sooja ja väiksesse ruumi veel väiksema ruumi üles panek koondab veelgi meie kehasoojust,” lisab ta. Telgi puudumisel ajab asja ära ka köögilaud, mille saad vajadusel katta tekkide ja linadega.

Loodame siiralt, et olukord siiski nii hulluks ei lähe.

Kuid kui hirm kriisiolukorra ees sind öösiti ärkvel hoiab, tasub kindlasti hästi varustatud kriisikott oma elamisse siiski soetada, et vajadusel kõigeks valmis olla. Kõiki Vaikre soovitusi näeb Laseri teleloost siit.