24-selt vähidiagnoosi saanud Karina: “Uskumatu! Nii noores eas inimene, kes tunneb end tervena ja selline diagnoos.”

“Vähidiagnoosi sain natukene rohkem kui aasta tagasi, 24-aastaselt siis,” ütleb praeguseks 25-aastane noor naine Karina Peel. Palju ei puudunud, et haiglast tehtud videokõned toona pooleaastase tütrega oleksid jäänud elu viimaseks. Arstid Karinale erilist lootust ei andnud. Õnneks läks kõik teisiti.

1000 uut soolevähki aastas

Soolevähk on jõukates riikides mittesuitsetajate seas esimene vähisurma põhjus. Üha rohkem haigestuvad noored naised ja mehed ka siin samas Eestis. Kuidas on nii läinud, et vanade inimeste haigusest on saanud noori inimesi laastav tõbi?

“Soolevähiks peame kasvajat, mis asetseb jämesooles või pärasooles,” seletab Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Dr. Peeter Kõiva. “Nooremas eas tababki ta just seda pärasoole lõpuosa,” lisab Kõiva.

“See arv on viimase viieteist aastaga pooleteist kordseks muutunud,” ütleb Põha-Eesti Regionaalhaigla Onkokirurgia vanemarst Dr. Tiit Suuroja Eestis diagnoositavate soolevähi juhtumite kohta.

Ta lisab, et viimase kümne aastaga on see suurenenud 1000 juhtumini aastas.

Varasemalt vaid vanurite seas levinud soolevähki avastatakse üha enam ka alla 50-aastastel.

Hiljutised uuringud näitavad, et kuigi noorte haigusjuhtude koguarv on endiselt madal, on toimunud järsk tõus 20 kuni 29-aastaste seas.

Uurijad tõdevad, et hüppelist tõusu ajendab riskifaktorite rohke esinemine – ülekaalulisus ja kehv toitumine.

Šokeeriv diagnoos

Karina ja Liina on mõlemad noored, terved ja ilusad naised.

Keegi ei kahtlustanud, et nad võivad raskelt haiged olla ning ka arstid kinnitasid, et vaatamata sümptomitele on nad selliseks haiguseks liiga noored.

“Vähidiagnoosi sain natukene rohkem kui aasta tagasi, 24-aastaselt siis,” ütleb praeguseks 25-aastane noor naine Karina Peel.

Soolevähk on väga salakaval haigus. Kuidas siis ikkagi aru saada, kas sa põed seda haigust või mitte?

“Minu puhul öeldi, et 3 aastat on see mul kindlasti olnud,” tõdeb Karina. “Kõht hakkas korisema. Alakõhtu tekkis selline kühm, mida varem ei olnud absoluutselt mitte tunda. Arsti juures öeldi, et songa ei ole ja läksin sama targalt koju tagasi,” lisab naine.

Kuid tänu Karina emale, kes haiglas siseosakonnas töötas, sai naine juba järgmisel päeval teise arsti jutule. Peale mõningasi uuringuid Kuressaare haiglas kinnitas arst Karina soolevähi diagnoosi. Vähi staadiumi väljaselgitamiseks suunati naine teise haiglasse Tallinnasse ning uudised polnud head – tal oli soolevähi viimane staadium.

Karina oli haiglas kuu aega, kus ta sai keemiaravi ja paraku vajas ka operatsiooni. Tänaseks on noor naine keemiaravist vabanenud ning jätkab oma ravi Kingitud Elu fondi poolt rahastatava immuunraviga.

Ka 32-aastaselt soolevähi diagnoosi saanud Liina Daum tõdeb, et arsti jutu järgi oli tal diagnoosi saamise hetkeks soolevähk olnud vähemalt 8 aastat!

“Hakkasin alguses käima perearsti juures jutuga, et olen hirmsasti väsinud. Vereproovid olid mul kõik korras,” räägib Liina oma diagnoosi saamisest. Esiti arvas naise arst, et ka kolme lapse eest hoolitsemine võib ta väsimust mõjutada.

“Mingi hetk mul hakkasid sümptomid tekkima, esimesena tekkiski verine väljaheide. Arvati, et äkki on mul mingi maoärritus,” lisab Liina oma tolleaegseid kahtluseid. Soolekasvaja diagnoosi sai naine peale kolonoskoopia uuringut.

“Seejärel tulid MRT-uuringud ning lõpuks kui arsti kabinetti läksin siis öeldi, et olen liiga hiljaks jäänud,” meenutab Liina. Tema kasvaja oli selleks hetkeks kaugele arenenud ning keemairavi ja operatioon olid arsti sõnutsi kasutud.

Peale arstide konsiiliumit otsustati Liina puhul siiski keemiaravi kasuks, et naise eluiga veidikene pikendada.

Keemiaravi tõttu kaob Liinal ajataju – ta ei tee vahet, kas on öö või päev. Ta ei maga ning olgugi, et viimasest söögist on möödunud tunde, tundub naisele justkui oleks ta just söönud.

Miks soolevähk üha nooremaid inimesi tabab?

Uus-Meremaal on soolevähkide arv noorte seas kahanenud, kõikides teistes uuritud riikides aga tõusnud.

Teadusajakirjas The Lancet Gastroenterology & Hematology avaldatud uuringust, selgus, et Taanis tõusis 20-aastaste soolevähki haigestumine aastaga 18 protsendi võrra ja Norras 11 protsenti.

Dr.Suuroja sõnul on suuresti siiski seotud eelnevalt elatud elustiil – vähene liikumine, vale toitumine ning ülekaalulisus.

Kas toitumine võib vähki mõjutada?

Teadlased jälgisid 26 aasta jooksul enam kui 121 000 inimese toitumist.

Osalejad panid kirja, mida nad sõid. Inimestel, kelle toitumine oli “põletikku soodustav”, oli 44% suurem risk haigestuda käärsoolevähki, (võrreldes nendega, kes pidasid vähese põletikuga dieeti, mis sisaldas sageli suures koguses tumerohelisi lehtköögivilju ja täisteratooteid).

Kuigi täpsed põhjused vajavad veel kinnitust, leiab enamik arste ja teadlasi, et süüdi on heal järjel olevate inimeste elustiil.

Teadlane Leenu Reinsalu uurib TTÜs, kuskohast kasvaja endale energiat saab. Selleks tuuakse tükike kasvajast ka TalTehchi spetsiaalsesse külmkappi. “Neid hoitakse siin -80 kraadi juures,” räägib Reinsalu ja lisab, et mõni vähk on ka väga kollane mis tähendab, et järelikult on see rasvane olnud. 

Tänu Reinsalu meeskonna tööle, saab tulevikus rünnata raviga spetsiifiliselt vähirakke ja seeläbi leevendada keemiaravile omaseid kõrvalmõjusid.

“Punase liha söömise vähendamine ning taimse toidu hulga suurendamine menüüs võib tõesti ära hoida vähi tekke ning ühtlasi ka aidata kaasa vähi ravimisele,” tõdeb Reinsalu.

1931 a anti Otto Warburgile Nobeli preemia avastuse eest, et vähirakkudele meeldib väga suhkur. Seetõttu arvatakse siiani, et vähi ravimiseks piisab süsivesikute menüüst välja viskamisest.

 “See on pigem ime, kui see töötab,” on Reinsalu kindel. “Kui vähk suhkruid ei saa, võib ta hakata kasutama aminohappeid ja ka rasvhappeid, mida on soolevähi puhul just täheldatud,” lisab ta ning on kindel, et suhkur pole vähi jaoks üldse nii oluline.

Otto Warburgist ja suhkrumüüdist saab lähemalt lugeda siit.

Õnneks on tänapäevane vähiravi väga kaugele arenenud ja terveks saavad patsiendid, kellele veel 10-20 aastat tagasi poleks mingit elulootust antud. “Suur osa inimestest, kellel on 4. staadiumi soolevähk, võivad tänapäevase vähiraviga täitsa terveks saada,” julgustab dr Suuroja. 

Mida peaksime sööma, et vähki mitte haigestuda?

“Just kiudained on need, mida me kindlasti tarbima peaksime,” on Reinsalu veendunud. Kiudaineid saame näiteks täistera toodetest, brokkolist, õuntest ja ka kaunviljadest. Leenu soovitab, et kindlasti ei tasuks ennast toidu keelamisega stressi ajada, kuna ka pidev stressiseisund võib kehas viia vähi tekkeni.

Kas me saame siis öelda, et pestitsiide täis toit ehk siis tavatoit tavalisest toidukauplusest on üks vähi allikaks? Jah ja ei.

Teadlased soovitavad mahetoitu, kuid kuna pestitsiidide mõju ei ole veel jõutud laiaulatusliku teadusuuringuga  pikaajaliselt mõõta, siis otsesest võrdusmärki tõmmata ei saa. 

Mida varem kasvaja avastada, seda parem!

“Alguses on kasvaja väike – väike bolüüp, väike adenoom. Väiksena on seda lihtne ka endoskoopiaga eemaldada. Aja jooksul see kasvab ja tekivad uued mutatsioonid ning kasvaja muutub invasiivseks,” selgitab Dr.Kõiva.

“Kui kõht on kinni,  väljaheide on verine või tekivad vaheldumis kõhulahtisus- ja kinnisus siis tasub kindlasti perearstiga ühendust võtta,” soovitab Kõiva.

Kui aga sümptomeid pole, ei tasuks samuti paanikasse minna, vaid jälgida neid soovitusi:

“Tarbime mõõdukalt liha ning alkoholi, sööme palju kiudaineid, hoiame kaalu ja sümptomite ilmnemise korral pöördume arstile,” aitab Dr. Suuroja inimestel rahu säilitada.

Laseri lugu täispikkuses näed siit: