Appi, kas ma olen joodik? Vaata, kui palju sa jood teiste eestlastega võrreldes!

Kellelegi, kes kunagi sõpradega jaanipäeva tähistanud või istunud suguvõsaga sünnipäevalauas, ei tohiks üllatusena tulla, et eestlased peavad karastavast klaasist suuresti lugu. Lausa nii suuresti, et oma viinalembusega ollakse jõutud maailma esirinda. 

Keskmine eestlane joob ühe aastaga ära üheksa liitrit kanget, 78 liitrit lahjat alkoholi ning 13 pudelit veini, mida on tervishoiuekspertide hinnangul selgelt liiga palju.

Kui sina tunned, et su joomisharjumused võivad hea maitse piiri ületada, on hea võimalus kontrollida oma tervise seisundit Synlabi alkoholi mõju paketiga, mis annavad vastuse küsimustele:

  • Kas minu tervisehäired võivad olla seotud alkoholi liigtarvitamisega?
  • Kas alkoholi tarvitamisest on tekkinud kahju minu organitele?
  • Kas peale alkoholitarvitamisest loobumist on mu laborinäitajad paranenud?

Vaata lähemalt: https://minu.synlab.ee/toode/alkoholi-moju-pakett

NB! Tervisetarkusest räägitakse pikemalt saates “Mida teha oma kehaga?”, teisipäeval kell 21:30 TV3s.

Tervisetarkust toetab Synlab

Tervisetarkust toetab SYNLAB

Kus jookseb normaalse tarbimise piir?

Alkoholi mõistlikuks päevakoguseks meestele loetakse kaks ühikut absoluutalkoholi ehk ligikaudu kaks klaasi alkoholi. Naiste jaoks on see number poole väiksem ehk üks ühik päevas. 

Küll aga panevad terviseeksperdid südamele, et tarbimispäevade vahele on oluline jätta ka “vabu” päevi ning kindlasti pole mõistlik nädalakoguseid ühe õhtuga järele tarbida.

Kuigi ametlikku piiri “joodikule” pole olemas, on WHO soovitsulik aastakogus 6,6 liitrit absoluutalkoholi ehk ligi poole enam kui seda on eestlaste 10,5 liitrit. Oma keskmisega teevad eestlased silmad kõikidele Põhjala riikidele. Küll aga joovad lätlased ning leedulased meist rohkem.

Alkoholi tarbimine Põhjamaades ja Eestis 2020

Allikad: Information on the Nordic Alcohol Market 2021, Alko; Eesti Konjunktuuriinstituut 

Suurimad kannatajad

Tervist ohustavaks koguseks loetakse tarbimist, mis on meeste puhul rohkem kui 14 ühikut nädalas ning naiste puhul seitse ühikut.

Kui koostada liigtarbijast Eesti mehe sotsiaaldemograafiline taust, oleks tulemus järgmine. Tal on alg- või põhiharidus; ta on eestlane; ta on töötu; tema elukohaks on maapiirkond; tema kuu sissetulek on rohkem kui 1400 eurot.

Kui koostada liigtarbijast Eesti naise sotsiaaldemograafiline taust, oleks tulemus järgmine. Tal on alg- või põhiharidus; ta on eestlanna; ta on mittetöötav; tema elukohaks on Tallinn; tema kuu sissetulek jääb 600 ja 999 euro vahele.

  1. aastal sai alkoholi liigtarbimise tõttu ravi 4,5% Eesti meestest ja 0,9% Eesti naistest.

Saatejuht Paul Lees näitab milline on keskmise eestlase aastane joodud alkoholikogus saates “Mida teha oma kehaga?”

Eestlaste enda hinnang oma joomisele

Naljakal kombel eristuvad eestlaste hinnangud oma alkoholi tarbimisele statistikast. Nimelt leiab üle poole eestlaste, et nad joovad vähe. Vaid kuus protsenti vastanutest leiab, et nemad joovad palju. Veerand eestlastest hindab oma tarbimist mõõdukaks.

Elanike hinnang isiklikule alkoholi tarbimisele 2014–2020

Allikas: Eesti täiskasvanud elanikkonna küsitlused 2014-2019, jaanuar 2021. Eesti Konjunktuuriinstituut

Kui tuleb kommenteerida aga teiste inimeste tarbimisharjumusi, on tagasihoidlikkus kadunud. Vastupidiselt enesehinnangule, leiab üle poole vastanutest leiab, et tema kaasmaalased joovad palju. 40 protsenti leiab, et juuakse mõõdukalt.

Elanike hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele 2014–2020

Allikas: Eesti täiskasvanud elanikkonna küsitlused 2014-2019, jaanuar 2021. Eesti Konjunktuuriinstituut

Mida juuakse?

Kuigi võiks arvata, et maausku eestlased otsivad oma rahuldust viinast ja õllest, on kõige populaarsemaks alkoholi tüübiks vein ja vahuvein. Lausa üheksa alkoholi tarbija laualt kümnest võib leida (vahu)veinipokaali. Teisele kohale eestlaste südames platseerub õlu ning üllatuslikult ei pääse pjedestaalile viin, sest kolmanda koha hõivavad viskid, konjakid, rummid ja liköörid. Nii õllest kui ka viimasena nimetatust peab lugu kaks kolmandikku Eesti tarbijaskonnast.

Alkohoolsete jookide tarbijate osakaal jookide lõikes 2020

Allikas: Eesti täiskasvanud elanikkonna küsitlus, jaanuar 2021. Eesti Konjunktuuriinstituut

Kui palju eestlased saaksid juua?

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul käib alkoholi liigtarbimine käsikäes majandusliku eduga. “Viimase suurima buumi ajal oli näha, et joomine suurenes hoogsalt kallima sortimendi kulul. Kuigi meil on palju heitlikke tarbijaid, sõltuvad keskmised trendid ikkagi sellest, kas rahval jääb alkoholi jaoks raha üle või mitte,” kirjeldab Josing ning lisab, et käimasolev hinnatõus vähendab suurel tõenäosusel Eesti keskmiseid numbreid.

Kuid kui palju saaksid eestlased oma palga eest juua võrreldes naabritega? Tuleb välja, et kui keskmine eestlase panustaks kogu oma kuupalga viinale, saaks ta endale lubada 77 liitrit kanget alkoholi. Seda on 21 liitrit rohkem kui saavad endale lubada lätlased, kuid 8 liitrit vähem soomlastest.

Viina kogused mida tinglikult saaksid osta Eesti, Soome ja Läti elanikud oma keskmise netokuupalga eest 2009–2020

Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut; Statistikaamet; Alko; Läti Statistikaamet; EKI arvutused

Tunduvalt võrdsem, kui nii võib öelda, on seis õllega. Eesti keskmine netopalk annaks kuu alguses kätte 416 liitrit õlut. Selle numbriga edestame me nii soomlasi kui ka lätlasi, kellele on oma keskmise palga eest lubatud vastavalt 414 ja 369 liitrit õlut.

Õlle kogused mida tinglikult saaksid osta Eesti, Soome ja Läti elanikud oma keskmise netokuupalga eest 2009–2020

Allikad: Eesti Konjunktuuriinstituut; Statistikaamet; Alko; Läti Statistikaamet; EKI arvutused

Eestlased riiklikku sekkumist ei poolde

Kolmandik eestlastest leiab, et riigi alkoholipoliitika peaks olema range. Kõnekas on fakt, et vaid kuue aastaga on see number vähenenud 19% võrra ehk inimeste suhtumine on läinud massiliselt pehmemaks.

Inimesi, kes sooviksid näha võimalikult liberaalset või väheste piirangutega Eesti riigi alkoholipoliitikat, on üle poole vastanutest. See number on kuue aastaga seitse protsendi suurenenud.

Elanike hinnangud, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika 2009–2020

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Tuleb välja, et alkoholipoliitika küsimustes on eestlased eneseregulatsioonide ja teavitustöö usku. Nimelt usub 80% vastanutest, et inimesed peaksid ise oma suhtumist alkoholi tarbimisse muutma ning olema eestkujuks. Kolmveerand vastanutest leiab, et alkoholi tarbimise vähendamist tuleb teha läbi teavitustöö.

Karmimaid meetmeid, nagu näiteks alkoholiaktsiisi tõstmine või alkoholi müügiaja lühendamine kauplustes, toetab vaid 14% ja 20% vastanutest.

 

 

Tags: