Faktikontroll: millist ohtu kujutavad koolidesse saadetud kiirtestid?

Sotsiaalmeedias levivad väited, et koroonatestid või nendega kaasas olevad proovivõtu pulgad sisaldavad tervisele ohtlikku etüleenoksiidi.

Eestis hakkasid vastavasisulised postituse levima oktoobris. Just täpselt siis kui koolidesse viimaks ometi kiirtestid jõudsid. Euroopas levisid hirmujutud juba kevadel. Ka seal läksid videod viraalseks samaaegselt koolides toimuva testimise alustamisega.

Loomulikult on tegemist valeinformatsiooniga. Seda on kinnitanud faktikontrollijad üle maailma juba mitmel pool kevadest saadik. Reuters 26. märtsil, FactCheck.org 16. juunil ning USA Today 6. augustil. Samuti on Terviseamet kinnitanud, et info ei vasta tõele. Etüleenoksiidi kasutatakse meditsiiniseadmete steriliseerimiseks, kuid testpulga pealt seda ei leia.

Steriliseeritud? Jah! Etüleenoksiidiga? Jah! Ohtlik?

Kahjuks pole see valetajaid takistanud ja uusi hirmujutte postitatakse sotsiaalmeediasse igapäevaselt juurde. Teeme seetõttu siin puust ja punaseks selgeks, miks on täiesti võimatu, et üks kiirtesti pulk võiks olla etüleenoksiidiga saastunud.

Mis asi on etüleenoksiid?

Etüleenoksiid (ehk epoksiid ehk IUPAC-i nomenklatuuris oksiraan) on orgaaniline ühend ning tegemist on toatemperatuuril eeteritaolise lõhnaga värvitu gaasiga.

Etüleenoksiid on biotsiid, mida kasutatakse Euroopa Liidu välistes riikides laialdaselt toidu steriliseerimiseks, ja selle pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Enamjaolt satub etüleenoksiid tootesse tooraine või lisaaine kaudu, mida on päritoluriigis eelnevalt steriliseeritud Salmonella ohu vältimise eesmärgil. Seda kasutatakse regulaarselt ka meditsiiniseadmete steriliseerimiseks. See on ka põhjus, miks mõnelt testikomplektilt leiab märgise EO.

Etüleenoksiidi toodetakse keemiatööstuse tarbeks redoksreaktsiooniga etüleenist katalüüsi abil, kuid seda sisaldub väikses koguses ka välisõhus. Põhjus lihtne: seda väljutavad nii autod oma heitgaasidega kui suitsetajad enda sigaretisuitsuga.

Kuidas ma tean, et pulk mürgise gaasiga koos ei ole?

Selgitab Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia vanemteadur Tiit Lukk:

Vatitiku pehme osa on poorsest materjalist. See tähendab, et gaasid liiguvad selles suhteliselt vabalt. Loodus aga tühja kohta ei salli. Kui võtta üks aine ja panna see teise keskkonda, kus mõnda teist ainet on oluliselt rohkem, lahjeneb see varsti ära, sest nende kahe aine kontsentratsioonid peavad ühtlustuma (olgu selleks siis lihtne difusioon või näiteks osmoos).

Sama on tõene ka gaaside puhul, vastasel juhul lämbuksime me omaenda väljahingatavas hingeõhus oleva süsinikdioksiidi tagajärjel.

CO2 on gaas, see lendub ning lahjeneb õhus (õhk on gaaside segu, milles on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ning 0.1% teisi gaase ning mida on oluliselt rohkem kui süsinikdioksiidi väljahingatavas õhus).

Heelium on õhust kergem gaas, mis tähendab seda, et lendub kergesti atmosfääri (kogu heeliumiga täidetud õhupallide mõte), kuid on ka neid gaase mis on õhust raskemad – üheks näitkes on meditsiinitarvete steriliseerimises kasutatav etüleenoksiid.

Tegu on gaasiga, mis läbistab kergesti erinevaid materjale, kuid mis sarnaselt välgumihklis leiduvale propaanile ja butaanile vajuvad allapoole ja hajuvad meid ümbritsevasse atmosfääri üpris kiiresti.

Põhjus, miks näiteks koroonatestides leiduvatelt vatitikkudelt või kirurgilistelt maskidelt pole võimalik mõõta etüleenoksiidi on see, et tegu on gaasiga, mis väga kiiresti ümbritsevasse keskkonda ära lendub ning atmosfääriga seguneb.

Mida see siis tähendab?

Tehnoloogia, millega saaks kontrollida testipulga “mürgisust” on olemas. Etüleendioksiidi määramiseks saaks kasutada näiteks gaaskromatograafiat või infrapunaspektroskoopiat. Paraku on reaalsus aga see, et nende kahe meetodiga saaksime määrata ainult nende puudumist, sest isegi kui pakendis oleks gaasi veel alles (aga ei ole, sest see eemaldatakse sealt testikomplekti tootmise käigus), siis kodus või koolis testipulka pakist võttes on see gaas juba ammu ära lennanud ning tavalise õhuga kohad vahetanud.

Mida siit õppida?

Jah, tegemist on mürgise gaasiga. Kuid mitte miski ei viita sellele, et etüleenoksiidiga steriliseeritud asjade kasutamine oleks kahjulik.

Kiirtestid, nende vatipulgad ega kogu testimisprotsess üldse, ei kujuta inimesele mingit ohtu. Vastupidi, iga tehtud testiga saame hoopis veenduda igasuguse koosviibimise ohutust.

Oleme Laseri toimetuses kasutanud kaks korda nädalas just neid samu koolidesse saadetud Selfdiagnosticsi kiirteste kasutanud juba kevadest saadik. Oleme selle aja jooksul tuvastanud ka ühe koroonaviirussesse nakatanud töötaja ja hoidnud ära sellega väga suure kolde.

Positiivseks osutunud meeskonnaliige tundis end muidu hästi ja oleks sel päeval viibinud seitsmel erineval võttel. Kohtunud ja samas ruumis viibinud seitsme kollektiivi töötajatega. Ei taha mõeldagi, milline nakkuseahel sealt oleks tulnud, sest ka samal õhtul tehtud PCR test osutus positiivseks. Õnneks olime selleks ajaks juba kõik kokkusaamised ära jätnud.