Karm tõde geelküüntest: äkki ilu ei peaks siiski nii palju ohvreid nõudma?

Iluideaalid naiste väljanägemise osas on läbi aegade kõvasti muutunud. Juba renessansi ajal soovisid naised endale võimalikult peenikesi pihtasid, mida kõvasti kinnitõmmatud korsettidega saada üritati. Või potisinised silmalaud, ilma milleta 90-ndate neiud peole kindlasti ei läinud. Mainimata ei saa jätta ka näiteks soengumoodi, mis muutub tänapäeval lausa hooajaliselt.

Kuid on üks trend, mis naistel juba viimased kaks aastakümmet järjest enam populaarsust kogub – kunstküüned. Olgu selleks siis geel-, akrüül- või kangasküüned.

Paraku pole enamik kunstküünte kasutajaid ega ka paigaldajaid teadlikud selle moeröögatuse ohtlikkusest nende endi tervisele ning kurb on ka tõsiasi, et ilu nimel ollakse valmis oma tervisega tõsiselt riskima.

Miks on geelküüned nii popid?

Roosabanaanikese nimel all tuntud tiktokker Arija Helmvee on ilmselt just tänu ekstrapikkadele küüntele rohkem tähelepanu saanud. Tema küünevideod TikTokis on saanud kümneid tuhandeid laike ja noored ootavad põlevil silmi uusi küünevideosid. Vähe sellest, et Arija pikad küüned näevad efektsed välja, tunduvad ülipikad küüned olevat ka üsna praktilised näiteks juuste kammimisel.

“Jaa, ja näiteks pea sügamiseks ning väikeste asjade kuskilt vahelt kätte saamikseks,” lisab Arija õhinaga.

Vaadates kasvõi Eesti Laulu oli aru saada, et geelküüned on Eesti naiste hulgas “uus must”, sest ei leidunud ühtegi naislauljat, kes neid ei kasutaks. Miks?

“Esiteks, see on mõnus, kui sul ei käi küüned nagu paber tagurpidi koguaeg. Ja no see on ilus! Küünelakk tuleb maha nädalaga, aga geelid püsivad. Mugavus lihtsalt,” võtab Arija asja kokku.

Palun mulle ühed mürgised küünised!

Üldiselt on levinud arusaam, et naised puutuvad enda töökohtadel kokku vähem ohtlikke kemikaalidega, kui mehed. Tegelik elu on aga sootuks teistsugune. Tüüpilised naiste ametikohtadel (juuksurid, koristajad või küünetehnikud), kasutatakse mitmeid tugevalt tervist kahjustavaid aineid.

Sandra Nurmetu töötas küünetehnikuna koguni 5 aastat. Seda päevani, mil arst käskis tal selle töö päeva pealt ära lõpetada.

“Kätel tekkis punetus, sügelus. Sõrm paisus, läks vett täis ja tegelikult tekkis naha pindmisesse kihti põletik,” selgitab Sandra.

Kuid see polnud peamine põhjus, miks arst noorel naisel selle töö unustada käskis.

Paljud ilusalongides kasutatavad kemikaalid on äärmiselt lenduvad, mis tähendab, et need aurustuvad toatemperatuuril õhku. Nii kliendid kui töötaja hingavad neid sisse koos küünte viilimisel tekkiva märkimisväärse koguse tolmuga. Ka on näidanud mitmed uuringud, et lisaks kohe välja paistvatele allergiatele võivad ilutoodetes olevad kemikaalid põhjustada meie organismis muutusi normaalsetes hormonaalsetes funktsioonides. Nii on leitud seosesid nii vähi tekkega, kopsuhaigustega ja isegi raseduse katkemisega.

Just see viimane ongi põhjuseks, miks Sandra oli sunnitud oma tolleagsest töökohast loobuma.

“Esimene rasedus oli väike, seega selle katkemist põhimõtteliselt ei uuritudki. Kuid teisel rasedusel tekkisid samasugused sümptomid – määrimine ja kõhuvalu. Siis arst uuriski, et mis tööd ma teen ja olgugi, et ma tegin seda siis juba üpriski vähe, arvas arst, et targem oleks mitte seda teha.”

Sandra arst oli veendunud, et eralduvad kemikaalid, tolm ja sundasend siiski mõjutasid tema rasedust.

Praeguseks on Sandra oma töökoha üles öelnud ning raseduse käigus tekkinud sümptomid kadusid pea koheselt, kui naine koduseks jäi. Mõni kuu hiljem sündis perre kauaoodatud laps.

Kas ilu nimel tasub ikka sadu kemikaale kasutada?

Hull on juba ainuüksi fakt, et kemikaale testitakse laboris ühe kaupa isoleeritult. Kuid reaalses elus kasutatakse neid ju suurel hulgal koos.
On tõestatud, et keskmiselt puutub iga naine päevas kokku 126 kuni 175 erineva kemikaaliga.

Enamik kemikaale käsitlevaid uuringuid on keskendunud nende imendumisele läbi naha. Kuid mitte läbi niisama naha, vaid hoopis läbi meeste naha.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli keemik Anni Kooli kinnitab seda fakti.

“Naistel ajaga jääb kollageeni vähemaks ning nende kaitsebarjäär on seetõttu väiksem,” tõdeb Kooli.

“Korra kuus küünetehniku juures käies ei juhtu midagi ning rasedana geelküüsi omada pole ohtlik. Kuid igapäevaselt salongis levivaid aure ja tolmu sisse hingata ta kindlasti ei soovita: “Mina seda riski ei võtaks.”

Riski ei tasu võtta just seepärast, et korralikke pikaajalisi uuringuid pole keegi teinud.

“See on tavaline, et tehakse hiirte peal katset ning mingeid ärritusi justkui ei teki. Kuid tegelikult me ei tea, mis on nende pikaaegne mõju,” selgitab Kooli.

Lisaks metüülatsetaadile, atsetoonile ja butüülatsetaadile toob Anni välja küünelakkides sisalduva väga ohtliku bensofenooni, mida on laialdaselt kasutatud ka näiteks ehitusmaterjalides kuid mille mõju soodustab ka vähki haigestumist.

Kuid tasub ka meeles pidada, et naiste ja meeste nahad on erinevad ning naiste nahk on meeste nahast õhem. Seega kõik mis võib olla ohutu meestele, ei pruugi seda olla ka naistele!

Küünetehnikud kindlasti teavad kõiki riske, eks?

Võiks ju arvata, et küünesalongide töötajad teavad, kui ohtlikku tööd nad teevad. Tegelikkuses on info neil väga puudulik ning tervist hoidvate meetmete vastu eksitakse mitmekordselt. Ka pole enamik neist kursis, et iga toote kohta peab olemas olema tootekaart, kus küünetehnik saab uurida, millise kemikaali täpselt tegemist ning mida see võib põhjustada.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula tõdeb, et ühe töö tegemiseks kasutavad küünetehnikud väga paljusid erinevaid tooteid, mille sees omakorda on erinevad kemikaalid.

“Iga toote peal on etikett, mis on väike ja kus on vähe infot, kuid iga ohtliku kemikaaliga käib kaasas selle valmistanud tootja ohutuskaart. Ohutuskaardil peab olema eesti keeles arusaadavalt kirjas selle kemikaali võimalikud tervisemõjud ning kuidas antud kemikaali ohutult kasutada,” selgitab Kaljula

“Ma täitsa küsiks, miks ma ei ole näinud sellist paberit? Sest kui ma seda näen, siis ma saan täitsa aru, miks mu arst mind töölt kõrvaldas,” tõdeb Sandra ehmatusega.

Võib kahjustada sündimata last, võib põhjustada allergilisi reaktsioone – need kõik hoiatused on tootekaartidel selgelt välja toodud.

Üks põhjus, miks Sandra neid pabereid pole näinud, võib olla see, et Eestis on ilutegijad enamasti iseenda tööandjad.

Piret Kaljula sõnab, et kuna tegemist on enamasti OÜde või FIEdega, siis vastutus tervist kahjustavate tegurite osas on nende endi kanda.

Keemiaaurud ei olegi see kõige hullem asi?

Ka küünetehnik Deivia Viiral on mitmeid kolleege, kes on saanud püsivaid tervisekahjustusi.

“Mõnel on aastate jooksul ka astma tekkinud. Ega kõik mis siin sisse hingata, kopsudest ei kao.”

Peent tolmu, mida silmaga isegi alati ei näe, on kogu salong paksult täis. Kui õhtul koju minnes teeb tehnik enda laua puhtaks, siis hommikuks on laud jälle pisikest tolmu täis. Öö jooksul on õhus hõljunud ohtlik tolm pindadele jõudnud langeda.

Siin kohal tausbki mainimist ohutusnõue, mida järjepidevalt eiratakse – korralik ja ohutusnõuetele vastav mask. Olgu öeldud, et tavaline kirurgiline mask ei kaitse siin mitte millegi eest. Töö teeb ära vaid FFP2 mask.

Paraku ei olnud enne koroonat enamus küünetehnikuid harjunud maski kandma ning seetõttu puudus ka igasugune kaitse.

“Ole sa ehitaja või küünetehnik, tolmu eest peab ennast kaitsma,” paneb Anni Kooli kõigile südamele.

Kummikindad – kas nunnud roosad või kaitsvad sinised?

Ka korralikud kindad on küünetehnikute jaoks üliolulised. Kuid ärgem unustagem, et kindad kaitsevad vaid juhul, kui need on terved, õigesti valitud ning korrapäraselt vahetatud.

Küünetehtnikud kasutavad nitriilkindaid, mille vastupidavuse tõstmiseks kasutatakse osadel juhtudel tootmiseks ka keemilisi kiirendeid.
Need aga võivad tekitada allergilist reaktsiooni. Samuti ei tohiks küünetehnikud ise omada pikki küüsi, kuna see suurendab riski kinda purunemiseks ning sealt edasi levivateks haigusteks ja bakteriteks.

“Kui ma olen kasutanud madalama klassiga kindaid, siis tunnen peale 10 minutit, et keemia tuleb läbi,” räägib küünetehnikuna töötav Kadri Kesa.

“Tegin sõbrannale ükskord ilma kinnasteta tööd ning peale pintsli käeseljale puhastamist oli mul käsi täitsa punane ja sügeles. Selle täielikult korda saamine võttis mul aega 4 kuud,” lisab ta enda jutule.

Lisaks atsetoonile mõjutab ka näiteks antiseptiku alkoholisisaldus oluliselt kinda kaitsevõimet.

“Su silmade sära…”

Kõigele lisaks on küünetehnikutel ohustatud ka nende silmad. On väga suur oht, et sädelused ja kivikesed lihvides silma lendavad. Küünetehnikud peavad oma tööd tehes kasutama kindlasti kaitseprille.

“Päris mitmed on lõpetanud EMOs,” nendib Viira.

Ka lendlev tolm võib silma sattudes silmapõletiku tekitada ja selle vastu aitaks kindlasti ilusalongis olev korralik ventilatsioon. Kuid kui paljudes salongides seda leida võib? Kui salongi astudes tunned “keemiahaisu”, võid olla kindel, et ventilatsioon ei ole piisav.

Kannatajaks jääb ikkagi küünetehnik

Lõppjäreldus on see, et geelküüned on endiselt popid, kuid oluline on siiski jälgida, et kogu selle glamuuri ja sära taga poleks räpane hoolimatus. Küünetehniku tervist ei kaitse keegi peale tema enda ja keegi nõuete täitmist ei kontrolli.

Mitte seetõttu, et oldaks pahatahtlikud, vaid pigem sellepärast, et ei teata kui palju lahendamata probleeme küüntemaailmas tegelikult on.