Kas mul on oht minna paksuks?

Osad inimesed kohe on peenikesed ja teised, üldse mitte. Lisakilod hakkavad üha enam kimbutama vanuse kasvades. Tundub, et alates 30.ndast eluaastast tuleb normaalkaalu jäämiseks aina enam vaeva näha. Kuidas teada saada kas sul on oht minna paksuks, mida teha et seda vältida ja kuidas püsida normaalkaalus kogu elu?

NB! Tervisetarkusest räägitakse pikemalt saates “Mida teha oma kehaga?”, teisipäeval kell 21:30 TV3s.

Tervisetarkust toetab Synlab

Tervisetarkust toetab SYNLAB

Kuidas ma tean kas mul on oht minna paksuks?

Ülekaal ei tule üleöö, see tekib pikema aja vältel ning märke selleks on mitmeid. Toitumisnõustaja Erik Orgu nimetab ohumärke, mis viitavad paksuks minemisele: “Kui täiskasvanud inimesel lisandub vähemalt 5kg ülekaalu aastas ja nii on olnud juba vähemalt 2 aastat, kõhuümbermõõt suureneb, riided hakkavad väikemaks jääma, toidukogused suurenevad.”

Synlabi laboriarsti Dr Anneli Raave-Sepp lisab: “Kindlaks ohumärgiks on loomulikult kaalutõus. Ebatervisliku elustiiliga inimestel on üldjuhul keskmiset suurem risk minna paksuks. Teatud haiguste (nt kilpnäärme alatalitluse), aga ka liigse stressi olemasolul on samuti risk kehakaalu tõusuks. Alahinnata ei tohiks ka geneetilist eelsoodumust. Kuigi eelsoodumus loob riski, siis selle realiseerumine sõltub ikka inimesest enesest.

Tasub jälgida ja nn “kuulata” oma kehas toimuvaid protsesse ning enesetunnet. Seda nii füüsilisel koormusel kui ka puhkehetkel analüüsides tööks vajalikku jaksu ja jõudlust ning taastumise kiirust. Kriitiliselt hinnata oma elustiili tervislikkust. Kontrollida regulaarselt oma tervist. Mingi regulaarsusega võiks inimene ennast ka kaaluda ning hinnata kas kehamassiindeks ehk pikkuse ja kaalu suhe on paigas.”

Kuidas arvutada kehamassi indeksit?

Üks praktiline viis oma kehakaalu hinnata on kehamassi indeksi abil. Kehakaalu hindamisel lähtutakse kehamassiindeksist (KMI), mida arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites, KMI = kg/m2. Näiteks, inimene, kes kaalub 67 kg ja on 170 cm (1,7 m) pikk, peaks tegema sellise arvutuse: 67: (1,7 × 1,7) = 23,18. Normaalkaaluks loetakse täiskasvanutel, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele.

Täiskasvanute KMI kaalukategooriad. Allikas: https://toitumine.ee/kehakaal

 

Ala-, normaal- ja ülekaalu määratlused tulenevalt kehamassiindeksist on eagrupiti erinevad. Eakate puhul on alla 22,9 alakaal, 23-29,9 on normaalkaal ning üle 30 on ülekaal; laste puhul tuleb vaadata kasvu ja kaalukõverat ajas.

Veretest aitab selgust luua

“Kuna paksuks minemise üks põhjus võib olla ka geneetiline eelsoodumus, siis geeniuuringust võib riski välja selgitamisel olla abi,” selgitab Synlabi laboriarsti Dr Anneli Raave-Sepp.

“Teatud regulaarsusega tasub kontrollida kilpnäärme seisundit, veresuhkru, kolesteroolide ja kusihappe taset. Ainevahetuse regulatsioonis on olulised erinevad vitamiinid ja mineraalained, nende sisaldust veres saab kontrollida. Hormonaalse tasakaalu häirumist saab samuti analüüside abil kontrollida.

Mida täpselt kontrollida võib olla väga individuaalne ja üldiseid soovitusi on raske anda. Siin  tasub vajadusel arstidega konsulteerida,” ütleb Dr Raave-Sepp.

Kuidas testida?

Kui sina tunned, et su lisakilod on kergemad tulema kui minema, siis on mõistlik teha omale alustuseks Synlabi südamepakett, mis annab vastuse järgmistele küsimustele:

  • Milline on minu üldine tervislik seisund?
  • Kas minu immuunsüsteem on tugev?
  • Ega mul ei esine mõnda südame- ja veresoonkonnahaiguste teket mõjutavat (varjatud) terviseprobleemi – kõrget kolesteroolitaset, lipiidide või süsivesikute ainevahetushäiret (nt suhkruhaigust), infektsiooni, kroonilist põletikku?
  • Ega mul ei esine veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi riski?

Südamepakett koosneb 11 analüüsist, mis näitavad ka tüüpilisemaid rasvumise põhjustajaid. Näiteks võib rasvumise ohule viidata kõrge kolestorool, aga ka veresuhkur.

Vaata lähemalt: https://minu.synlab.ee/toode/sudame-pakett

Saate “Mida teha oma kehaga?” tänavaküsitlus paljastas, et enamik vastanuist ei karda minna paksuks.

Kuidas vältida paksuks minemist?

Synlabi laboriarsti Dr Anneli Raave-Sepp sõnul saab kõik alguse toitumisest: “Siin kehtvivad üldtuntud tõed: sööma peab mitmekesist ja tervislikku toitu just nii palju kui keha energiavajadus on, püsivalt ei tohi liialdada magusa ja alkoholiga. Tuleb tagada ka regulaarne ja piisav füüsiline koormus ning liikumine. Vajadusel otsida abi vastavatelt spetsialistidelt, kes aitavad toitumise ja liikumise kenasti balanssi saada.

Stressi maandamiseks ei tohi teha endale harjumuseks pidevalt näksida, maiustada või veel halvem, tarbida alkoholi. Kui on diagnoositud haigused, millega võib kaasneda kehakaalu tõus, tuleb püüda raviga hoida neid haigusi kontrolli all.”

Praktilised näpunäited

Tervise Arengu Instituut (TAI) on välja on andnud mugava ja lihtsa juhise kuidas toitumisega oma tervist ja kehakaalu kontrolli all hoida. Nende sõnul võib süüa kõiki toiduaineid kui lähtud söömisel neljast põhimõttest:

  • vastavalt vajadusele
  • tasakaalustatult
  • mõõdukalt
  • mitmekesiselt

TAI on loonud selle tarbeks ka toitumispüramiidi mis näitab milliseid toiduaineid peaks sööma rohkem ja tihemini ning milliseid oma igapäevamenüüd vältima.

TAI Toitumispüramiid

Miks me ikka paksemaks läheme?

Soovitusliku toitumise kõrval teeb TAI uuringut ka eestlaste tegelikest toitumisharjumustest, mille tulemusel on selgunud, et eestlaste keskminsed tegelikud toitumisharjumused on risti-vastupidised, peaagu nagu tagurpidi toitumispüramiid. Nende uuringute tulemusel oskab TAI konkreetselt soovitada, et enamik inimesi peaks:

  • sööma rohkem täisteratooteid (leib, pudrud)
  • sööma rohkem köögivilju, sh kaunvilju
  • sööma rohkem erinevaid puuvilju ja marju
  • asendama magusad piimatooted maitsestamata variantidega
  • sööma vähem sea- ja veiseliha (eelkõige neist valmistatud küllastunud rasvhapete- ja soolarikkaid tooteid)
  • sööma rohkem värskest, jahutatud või külmutatud kalast valmistatud roogi
  • sööma rohkem pähkleid-seemneid
  • sööma vähem magusaid ja soolaseid näkse
  • asendama suhkrurikkad karastus- ja mahlajoogid puhta veega
  • liikuma märgatavalt rohkem

Näide TAI soovituslikust päevamenüüst

Miks on halb olla paks?

Ülekaalulisus ja rasvumine on olulised tegurid, mis suurendavad riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, 2. tüüpi diabeeti, teatud vähivormidesse ja mitmetesse teistesse kroonilistesse haigustesse. Näiteks 2. tüüpi diabeedist tingitud surmade arv on TAI andmetel 2016. aastaga võrreldes suurenenud 2020. aastaks üle kahe korra.

Ülekaalu ja rasvumisega seostatakse lisaks paljusid vähke, millest paljud on välditavad, kui vähendada eluviisist tulenevaid riskitegureid. Sagedasemate vähisurmapõhjuste seas seostuvad ülekaalu ja rasvumisega jämesoolevähk, maovähk, kõhunäärmevähk, rinnavähk, maksa- ja sapiteede vähk, neeruvähk, munasarjavähk, emakakehavähk, söögitoruvähk. 2020. aastal oli näiteks jämesoolevähist põhjustatud surmade arv 417, neeruvähist 131 ja emakavähist 56.

 

 

Tags: