Mariann Joonas: koroonas inimesed tuleks panna tervetega ühte tuppa, et näha, kas viirus üldse levib

Kuidas kaotada lõhet “õigete” ja “valede” inimeste vahel? Kas enne vaktsiine surid inimesed külma kätte? Kas maskikandmisest on üldse mingi kasu? Kes on need kümned ja sajad teadlased, keda väidetavalt taga kiusatakse? Uurisime Telegram.ee peatoimetajalt Mariann Joonaselt vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele.

Seda lugu ei ole olnud liiga lihtne teha. Just sellepärast, et mulle tundub, et tasakaalustatud loo tegemiseks peaks olema võrdselt nii vaktsiinipooldajaid kui ka vaktsiinivastaseid. Vaktsiinivastaste intervjuude saamisega on meil olnud tohutult probleeme. Seega ma väga tänan Sind, et meid vastu võtsid.

Palun, palun! Ma arvan, et inimesed natukene võib-olla kardavad, sest et meedia ei ole neile just armu andnud.

Mulle tundub ka, et kui sa oled vaktsiiniskeptik, siis Sul on paratamatult otsa ette löödud tempel: lollakas!

No sellist muljet vähemalt üritatakse jätta. Kuigi kui vaadata neid inimesi, kes võtavad (vaktsiinide vastu – toim.) sõna, isegi kui vaadata Eestist väljapoole, siis tihtipeale on need inimesed väga kõrgelt haritud ja paljud neist isegi meditsiinilise haridusega või teadlased.

Ma ei ole kindlasti kõigega nõus, millest te oma lehel kirjutate. Aga üks asi, mida ma tahaks teha selle looga, on see, et me püüaks üksteisest paremini aru saada. Mulle üldse ei meeldi, et meil on tekkinud Eestis tohutu lõhe, kus inimesed on siis ühel ja teisel pool seda lõhet. Kust see sai alguse, et me läksime konflikti?

Ma arvan, et lihtsalt see lähtepunkt on hästi erinev. Kui ma võin enda näitel lihtsalt öelda, siis kui 2020. aasta alguses kogu see asi hakkas lahti rulluma, siis mina isiklikult vaatasin seda niimoodi: et aa, väga huvitav, järjekordne Zika ja Ebola või seagripp ja mis meil siin varem on olnud, onju. Ja siis vaatasin, kuidas see rull ja rullub. Vaatan neid andmeid, mis mind ei hirmuta ja vaatan, et meedias ikkagi tulevad uudised, et on mingi suur ja hirmus värk ja nii edasi. Ja siis hakatakse neid teste tegema ja positiivsete testide arv ei küündinud, vähemalt sellel esimesel kevadel, kaugeltki sinna, kui palju oli gripi ajal gripis inimesi.

 

Ja ma lihtsalt vaatasin hämmastunult, sest ma ei saa aru, mis mu ümber toimub reaalselt. Ma arvan, et sealt see lõhe saabki alguse. Minu jaoks lihtsalt see lähtekoht ongi olnud väga erinev. Ja kuna ma ei ole nagu selle haiguse vastu tundnud hirmu, siis kõik minu mõtted ja otsused on sealt lähtunud.

Et need jutud sellest, et see on surmav haigus on olnud Sinu jaoks liiga kõvahäälsed ja see on tekitanud konflikti?

Kindlasti, jah. Sellel esimesel kevadel me tegime ise ka koostööd peavoolumeediaga. Aitasime teha Kanal kahte saadet “Alarm”, kus me kõiki neid teemasid käsitlesime. Kuna see oli just selle asja alguses, Irja Lutsar oli äsja valitud teadusnõukoja juhiks ja kõik veel hästi tasakaalukalt võtsid sõna, siis seal ka ikkagi enamus inimesi ütlesid ja ka Irja Lutsar ütles, et tema väga pooldab seda Rootsi lähenemist. Karmen Joller ütles, et me peaksime, me ei peaks neid surmasid niimoodi afišeerima, sest surm on ju normaalne nähtus ja nii edasi ja nii edasi.

Püüdsime teha sedasama, mis sina praegu üritad teha ehk me püüdsime tuua seda paanika levelit kuidagi madalamale ja panna nagu inimesi paremini üksteist mõistma. Eks me natuke kartsime ka, et see võib minna ka niimoodi, et sa saade tehakse maha ja kõik. Ja nii juhtuski.

See probleeme ei ole üldse ära kadunud ja ainult süveneb. Ja eriliselt saab hoogu siis, kui on näha, et on väga tugevaid eesvõitlejaid. Eelmise aasta lõpus Elvis Brauer oma Mem kohvikutega andis ikkagi protesteerijatele nii palju jõudu juurde.

Jah, eks inimesed ikka ju tihtipeale tunnevad ennast üksi ja kui keegi annab neile hääle, siis loomulikult nad toetavad või tänavad neid inimesi. Ma päris ausalt ütlen sulle, et sellel esimesel kevadel me saime nii palju tänukirju inimestelt, kes ütlesid, et nad reaalselt arvasid, et nad on üksi ja maailma nende ümber on hulluks läinud.

Ega meie eesmärk ei ole olnud mitte kunagi ja ei ole ka praegu ja ma olen päris kindel, et ei ole ka tulevikus, kedagi lõhestada või vastandada. Me lihtsalt tahtsime olla olemas nende inimeste jaoks, kes arvavad teisiti kui see, mis kirjas Delfis. Et nad tunneksid, et nad on ka osa millestki.

Selle koroonaga on võib-olla see probleem rohkem selles, et kaks aastat ei ole inimesed saanud haiglas plaanilist ravi, sest et need, kellel koroona väga tõsiseid tervisemuresid ikkagi tekitab, on hõivanud haiglakohad. Kas sellega sa oled nõus?

Kui näiteks vaadata Tervise Arengu Instituudi infot, siis 2020. a oli kasutati vähem haiglakohti kui aastal 2019. Oled sa sellega kursis? Aasta alguses, kui väga järsult suurenes haiglaravi vajadus siis Eesti Päevaleht tegi ka selle kohta väga huvitava loo, kus nad analüüsisid seda, võtsid sealt välja need haiglaravi maksumused ja küsisid nende kohta kommentaare. Alguses olid kõik haiglad täis ja neid inimesi hoiti hästi pikalt haiglas sees. Päevalehe ajakirjanikud küsisid, et kas see on sellepärast, et te saate koroonahaiglakohtade eest rohkem raha?

Kangelane? Ei?

Ma absoluutselt mitte kuidagi ei alaväärista arstide tööd, see, mis nad teevad seal kõik on väga tore, aga nagu ka mitmed arstid ja õed tegelikult on tähelepanu pööranud, siis see ongi nende töö. See ei ole see, et nüüd me peame ütlema, et nemad on nagu kangelased ja mingid teised inimesed ei ole.

Kõikidel inimestel on ju ühtemoodi raske. Ega need inimesed, kes eelmine kevad protesteerisid, neil ei olnud midagi haiglatöötajate vastu, vaid nemad muretsesid näiteks, et nad on kaotanud oma töö. Väga paljud inimesed kaotasid töö.

Ma mõtlen seda, et plaaniline ravi pandi kinni?

Jah, mõneks ajaks küll. See oli loomulikult väga halb ja see on olnud väga paljudes riikides halb. Kuid selle kohta on ka tehtud väga palju uuringuid, kas see ikkagi oli vajalik? Just nende koroonameetmete osas on Inglismaal väga mitu uuringut ja Rootsis Karolinska Instituudis teadlased tegid uuringu, et koroonameetmed on toonud kaasa rohkem hädasid kui see koroona ise. Loomulikult me ei saa ju tagasi vaadates öelda, et mis siis oleks juhtunud, kui neid (piiranguid – toim.) ei oleks olnud, aga…

Aga algusest peale tegelikult on olnud teadlasi ja arste, kes on olnud täiesti teisel arvamusel ja mis minu jaoks on kogu selle koroonakriisi juures olnud selliseks võtmeküsimuseks on see, et ühte osa teadlastest ja artsidestanud on täielikult ignoreeritud. Või juhul, kui neid ei ole ignoreeritud, siis neid ei ole ignoreeritud sellel põhjusel, et neid maha teha. Minu jaoks see ei ole mitte kuidagi tasakaalustatud ajakirjandus, tasakaalustatud teadus ja nii edasi.

Kas sa pead kedagi nimeliselt silmas?

Eestis näiteks? Oi, Eestiga on niimoodi, et Eesti on väga väike. Kui sa siin võtad sõna, siis sinuga võib juhtuda nii, nagu juhtus kunagi Riina Raudsikuga. Eestis on küll neid arste, aga ma ei saa nende nimesid öelda sulle sellepärast, et nad võib-olla ei taha, et inimesed teaksid, et nad niimoodi mõtlevad.

Näiteks Kaari Saarma on ise teie lehel väga palju võtnud sõna ja tema nii-öelda artiklid on väga populaarsed. Aga kui vaatame, siis tegelikult tal on magistriharidus. Kui ma küsin teadlastelt, kas me võime siis usaldada magistrikraadiga inimest, siis nad ütlevad, et doktorikraadi ei tehta ilma põhjuseta. Kui sa võtad ette meditsiiniuuringud, siis sa doktorina oskad vahet teha, millised uuringud on viidud läbi metoodiliselt õigesti, piisava valimiga ja kahjuks Kaari ei oska vahet teha.

No ma selles suhtes ei ole sellega nõus, sest Kaari on väga põhjalikult neid uuringuid läbi töötanud ja ta on just välja toonud neid uuringuid, mida välismaal läbi töötanud doktorikraadiga inimesed ka. Kaari vastu on võetud lihtsalt selline hoiak, et nüüd teeme kõik ringkaitse ja Kaari on loll, sest et tegelikult on ta fotograaf ja ta enam ei ole teadlasena töötanud juba mingi viis aastat või mis iganes. Kaarit võib ka lihtsalt võtta kui ajakirjaniku või teaduslikku vabakutselist ajakirjanikku, kes on lihtsalt teadusharidusega ja uurib neid uuringuid. Samamoodi teadusuuringutest kirjutavad väga paljud ajakirjanikud Eestis ja neid ei tehta maha.

Nende uuringute häda on selles, et suurem osa doktoreid ütleb, et need uuringud ei ole metoodiliselt õigesti läbi viidud või neid on modifitseeritud või sinna lausa valetatud.

Ma saan aru, et siin ongi jälle erinevad lähtepunktid. Kui sulle öeldakse, et enamik arstid ütlevad, siis järelikult nii ongi, aga kunagi arstid soovitasid, et suitsetamine aitab teil kopsumahtu suurendada. Kunagi soovitati asbesti või mis iganes. USA-s on olnud kokaiinipõhised uneravimid ja nii edasi. Ühesõnaga teadus muutub kogu aeg.

On ikkagi väga palju neid teadlasi, kes on teisel seisukohal ja aus oleks ikkagi teha avatud arutelu kasvõi juba sellepärast, et ühiskonnas pingeid vähendada. See nagu nuiaga raiuda, et ei, me ei kuula neid teisi ja need teised on lollid, noh minu meelest on see tobe. Üks väga hea näide, minu meelest on see, kui Alar Aab, kes Lundi Ülikoolis tegeleb mRNA vaktsiinide väljatöötamisega, ehk siis minu teada ta on ainus Eesti arst ja teadlane, kes tegeleb ise mRNA vaktsiinidega, kirjutas siis artikli Eesti Päevalehes, kus ta tõi välja, et et tema ei soovitaks lapsi massvaktsineerida selle koroona imevaktsiiniga. Selle peale tehti nii-öelda faktikontroll, kus siis oli vist kaksteist erinevat teadlast-arsti ja matemaatik Krista Fischer, kes tegid ta maatasa, kuigi mitte ükski nendest kaheteistkümnest inimesest ise ei ole mRNA-vaktsiini spetsialist.

Kas selline mees nagu Andrew Wakefield on sulle tuttav tegelane?

Jah, ma tean, kes ta on ja ma tean, kuidas tema nime igal pool ära kasutatakse.

Kas on ta on Sinu jaoks hea iidol või halb iidol? Kus ta asub Sul sellel hea-halb skaalal, kuidas sa ise iseloomustaksid?

Mul ei ole üldse mingisuguseid iidoleid peale oma vanemate. Aga ma olen kursis sellega, mis ta tegi.

Aga räägi oma sõnadega, miks ta kuulsus on?

Kui ma sorteerin oma mälus, siis seal oli midagi seoses vaktsiinidega.

Tema oli see mees, kes ütles, et vaktsiinid tekitavad autismi.

Jaa! Just, just, just! Vaktsiinid ja autism. Mina ei ole selle alal üldse mingi spetsialist. Ma ei ole sellel teemal mitte kunagi sõna võtnud. Telegrami lehel on võib-olla kaks artiklit, kus on veidi mainitud. Kuigi meil on artikleid autismi ja vaktsiinide vahelisi seoseid uurinud teadusuuringutest. Aga kuna ma ei ole ise seda nagu läbinisti uurinud, siis hea meelega ma ei võtaks sel teemal sõna.

Miks ma tahtsin temast rääkida, ongi see, et kuna tema teadustöö levis väga jõudsalt ja inimesed jäid seda uskuma. Siiamaani leidub väga palju inimesi, kes arvavad, et vaktsiinid tekitavad autismi.

Jah, paljudel inimestel on selline kogemus endal olemas.

Aga see ei vasta tõele!

Kuidas sina saad öelda, et ei vasta tõele, kui mõni ema näeb, et tema laps on mingi ajani arenenud ülihästi ja siis järsku päevapealt on täielik taandareng ja see juhtus täpselt kohe pärast vaktsiini saamist? Sellel emal on selline mulje ja kui tema nii tunneb, siis kuidas me saame öelda, et nii ole?

Wakefieldi uuris põhiliselt lapsi, kes olid juba autistid. Hiljem on öeldud, et see on täiesti valesti tehtud uurimustöö, et see ei vasta tõele. Aga kuna pall läks veerema, siis on seda väga raske tagasi võtta.

Mis puudutab neid Kaari Saarma analüüsitud uuringuid Ivermektiini teemal, siis mõndades riikides kasutatakse Ivermektiini mõndades haiglates. USAs on eraldi haigla, kes teevad sellega uuringuid. Samuti Indias ja nii edasi.

Keda sa ise jälgid ja oskad usaldad nii, saad öelda: vot sealt ma saan päriselt tõest informatsiooni?

Minu kogemus on selline et sa ei saa kedagi usaldada sada protsenti. Ma saan aru, et ma mingi osa inimeste jaoks olen Telegrami peatoimetaja, kes esitab valeuudised, aga ma siiski olen ajakirjanduses töötanud juba kaheksateist aastat. Mul ikkagi on mingisugune aimdus, on mingi sisetunne, mida ma jälgin. Isegi need inimesed, kellest ma väga lugu pean, nad eksivad. Seega ma ei saa kellegi kohta öelda, et usaldan sada protsenti.

Väga hea näide on siin Saksa advokaat Rainer Fuelmichh, kes uurib ka neid koroonaasju ja teeb mingisuguseid hagisid. Ta võttis ka ette ühe Pfizeri vaktsiini ohutusuuringute paberi ja tegi seal mingisuguse analüüsi ja tegi video, mis läks hästi viraliks. (släng, levis nagu kulutuli – toim.). Kui siis tegelikult hakkad vaatama seda tema analüüsi, siis ta tegi seda täiesti üle jala ja ta tegelikult tõlgendas neid andmed täiesti valesti. Jällegi doktorikraadiga inimene, kes on advokaadina töötanud. Ma arvan, et kõik teevad vigu. Alati tuleb kontrollida mingeid asju.

Aga kuskilt sa saad ju mingi idee või mõtte, et me võiks nüüd Eesti Telegrammis sellest või sellest kirjutada?

Jah, lihtsalt, mis mulle silma jääb ja siis vaatan, kas tasub avaldamist või mitte.

Mingeid välismaa ajalehti või väljaandeid ei loe?

Kindlaid ei ole. Kuidagi neid asju lihtsalt ise sajab nii palju uksest ja aknast peale, et ma lihtsalt valingi sisetunde järgi, mida kajastada. Ma ei pea neid lugusid ise taga otsima.

Aga kas sulle endale jää süda valutama, et äkki siis päriselt olidki valesti mingid faktid?

Ei jää. Me ei võta kuskilt lambist neid asju. Need on reaalselt kellegi arvamus. See ongi mingisugune uuring. Ma ei levita ühtegi välja mõeldud asja. Täpselt samamoodi kui mina kirjutasin eelmine kevad, kuidas Euroopa ma nüüd ei mäleta, kas oli Ravimiamet või Terviseamet tegi uuringu maskide kohta, kus nad ütlesid, et noh, me võime neid maske kanda, aga tegelikult me ei saa teha sellist asja kohustuslikuks, sest selle kasutegur on väga marginaalne. Meie artikkel märgiti valeuudiseks.

Praegu meie uus teadusnõukoja juht ütles, et see kasutegur on võib-olla kakskümmend protsenti mile peale Vilja Kiisler ütles, miks me üldse kanname, kui sellest ei ole mingit kasu? Et noh, kõik sellised asjad. Asi ongi selles, et ka enne koroonat tehti maskide uuringuid. Me tegime ise väga põhjaliku artikli, kus me vaatasime viimase 45 aasta maskide uuringuid, mis kõik tõid välja selle kuhu praegu on jõudnud ka Toivo Maimets. Et tegelikult noh, kõik vana on uus ja nii edasi, et minu jaoks lihtsalt kogu see koroonakriis on olnud hästi palju poliitiline.

Käisime MEM Cafe kontserdil, kus väga paljud inimesed nagu ühest suust ütlesid, et koroonavaktsiin on eksperimentaalne ja sellesse võib ära surra. Kuskohast see jutt levima hakkas, et pigem surrakse vaktsiini kui viirusesse?

Ma arvan, et see jutt on läinud levima väga lihtsal põhjusel, sellepärast et on hästi palju teatatud nendest vaktsineerimisjärgsetest surmadest.

Neid ei ole ju hästi palju?

Eestis mitte, aga kui sa vaatad Euroopa Ravimiameti infot siis, seal on päris suured arvud ja USAs samuti.

Pildil olevates pudelites on tegelikult suuvesi. Päriselus ei ole vaktsiin aga mingi eksperiment vaid tõestatud ja kontrollitud asi.

Aga me peame need suured arvud panema konteksti, meil on Eestis panna neid lihtne kontekstist, me teame, kui palju Eestis inimesi elab. Küsisime just järele värskelt Ravimiametist järele, Eestis on viis juhtumit, mis on ametlikud ametlikult ja kaks, mille puhul siis arvatakse, et võib vaktsiinil mingi mõju olla.

Jah, need on ametlikult kinnitatud. See ongi see, et see on ametlikult.

Aga see on ikkagi oluliselt vähem kui see liigsuremus, mida me näeme, mis on kolm tuhat.

Ma saan sellest aru, aga seda peabki uurima. Ma ei oskagi sealt mitte ühtegi järeldust teha, kui seda, et seda peab uurima. Minu jaoks ikkagi kõik need koroonameetmed on olnud väga-väga invasiivsed inimeste jaoks. Et kogu see stressitaseme tõus, see kui palju nagu lastele tõusnud stressi, kui palju on suurenenud laste enesetapukatsed? See on minu jaoks nagu tohutult hirmutav. Ja kuna lapsed ei ole üldse koroonaviiruse riskigrupp, siis minu jaoks see laste elude piiramine või nendele kuidagi ümber nurga selgeks tegemine, tead, sa võid ohustada oma vanaema või vanaisa või oma vanemaid. Minu meelest see on täiesti lubamatu, mul on nulltolerants selle vastu.

Alguses me arvasime, et lapsed üldse ei nakatu, aga tegelikult nad ikkagi nakatuvad. Õnneks nad põevad enamjaolt kergelt.

Palju kergemini kui grippi. Gripi pärast ju ei pandud niimoodi koole kinni. See on minu jaoks lihtsalt üle pingutatud. Totaalselt. Ja eriti kui näiteks ka võrrelda Rootsiga, onju, et öeldakse, et Rootsi käitus valesti sellel esimesel talvel. Tegelikult Rootsis ei olnud märgatavalt suurem liigsuremus kui mujal riikides.

Aga jah, Rootsi on käitunud väga teisiti. Seal kuni üheksanda klassini lapsed ei ole pidanud kunagi koju jääma. Nad saavad rahulikult koolis käia. Keegi ei vea sind kättpidi kaubanduskeskusest välja, kui sul ei ole maski, sest et seal on mask olnud soovituslik ainult ühistranspordis ja ainult tipptundide ajal.

Aga kas see aeg-ajalt ikkagi maski nõue ühistranspordis, kas see tundub Sulle mõistlik kui nakatumisnäitajad on väga kõrged?

Kaksteist aastat tagasi ma kaks kuud elasin Tokyos, siis kui mul seal vahepeal oli nohu ja köha, siis ma panin maski ette, sest see on seal tavaks. Et kui sinul on nohu ja köha, siis sa ei tatista teiste peale, vaid sa paned maski ette. Seega jah, kui sina ise oled nohune-köhane ja sa tunned, et sa tahad teisi inimesi kaitsta, siis palun pane see mask ette, aga see, et terved inimesed peavad maski ette panna trahvi ähvardusel… See ei ole minu jaoks normaalne.

Kui ma käisin MEM Cafe kontserdil möödunud aastal, siis seal ka paljud ütlesid, et seda haigust ei ole üldse olemas. Sina ju otseselt ei eita viirust?

Jah, loomulikult see on olemas, aga ma arvan, et me teame sellest kõigest liiga vähe selleks, et kasutada selliseid meetmeid, mida me oleme kasutanud.

Kas sa näiteks oled kuulnud sellisest versioonist, et võib-olla viirus üldse niimoodi inimeste vahel ei levi? Kõik viirused on lihtsalt olemas meie endi sees ja teatud asjad vallandavad selle ehk siis see saab alguse meie endi seest. Ta ei saa niimoodi levida, kui ma su peale praegu köhiksin, siis ta ei leviks.

Ma seda küll ei usu, ausalt.

See on okei, kui sa ei usu. See on lihtsalt selline teooria, mis on liikunud paralleelselt selle viiruse nakatumise teooriaga juba kakssada aastat. Seda ka täna uurivad väga paljud teadlased. Sa võid küsida Irja Lutsarilt järgi, kas on tehtud sellist uuringut, kus on pandud ühte ruumi inimesed, kellel on viirus ja kellel ei ole viirus ja vaadatud, et kas nad nakatavad neid või mitte.

Tead, miks seda tehtud ei ole?

Sest see on ebaeetiline.

Jah.

Jah, ma tean seda vastust. Me hakkasime uurima, et kuidas seda teha saab, siis tegelikult on mul praegu ei tule selle komitee nimi meelde, aga Eestis on põhimõtteliselt olemas komitee, kelle saab küsida luba sellise uuringu tegemiseks ja vaikselt oleme uurinud erinevatelt teadlaselt, et võiks teha sellise uuringu. Sest et noh, kui me ütleme, et me kõik usume teadusesse, teeme kõiki väga teaduslikel alustel, siis kõigepealt tõestama sellise asja ära.

Kas vaktsineerimine peaks olema vabatahtlik või kohustuslik?

Ma osalesin Rootsi Terviseameti pressikonverentsil ja kui ma siis küsisin Rootsi Terviseameti töötajalt, et mida teie arvate selle kohta nagu kohustuslik vaktsineerimine, et kas mingitel ametikohtadel ikkagi peaks olema kohustuslik.

Nii?

Siis ta vaatas mind sellise näoga, et kas sa oled lollakas Ta ütles, et vaktsineerimine kindlasti ei tohi olla kohustuslik ja meie seda kindlasti kohustuslikuks ei tee. Arstidel ja õdedel me loomulikult soovitame seda, aga see ei saa olla kohustuslik ja see ei saa olla kellegi vallandamise aluseks. Rootsis on lihtsalt väga erinev seisukoht sellest, mis meil siin.

Aga aga kui me püüame korra ette kujutada, et mis oleks saanud siis, kui meil oleks kõik need vaktsiinid, mis meile tehakse sünnitusmajas juba vabatahtlikud, siis see suremus oleks ju meeletu.

No kui võtta seda aega enne vaktsiine, siis oma elasime hoopis teistes hügieenitingimustes. Meil ei olnud mingit keskkütet. Kuskil meil ei olnud nii, et sa lähed sinna sooja koju, tihtipeale läksid külma koju, mida sa hakkasid kütma ja nii edasi.

Sa arvad, et need inimesed surid külma kätte? Nad surid ju ikka haiguste kätte.

Ei, ma räägin lihtsalt sellest, et kui inimene külmetab, siis tal on ju lihtsam jääda haigeks kui see, kui ta läheb otse sooja tuppa. Lihtsalt räägin seda, et elutingimused sada aastat tagasi või sada viiskümmend aastat tagasi olid väga erinevad sellest, mis on praegu.

Aga me ju tänapäeval vaktsineerime lastehalvatuse vastu, teetanuse vastu. Oleks kohutav olukord, kui me ei teeks seda.

Jah, Sinu õigus on nii arvata.

Sa ei arva nii?

Ma arvan, et kõik vaktsiinid ei ole kindlasti vajalikud.

Esiteks enamus need haigused, mille vastu vaktsineeritakse, neid kõiki saab ravida. Kunagi tehti neid vaktsiine, sellepärast, et neid haigus ei saanud ravida. Nüüd neid saab ravida.