Milliste vaktsiinide saajad delta-tüvega haiglasse kukuvad?

Juba ligi 30% uutest haigestunutest on vaktsineeritud, kellest 15-17% on saanud kaks vaktsiini doosi, kuid uue delta-tüvega on selgelt eristatav, milliste vaktsiinide saajad ikkagi nakatuvad ja jõuavad ka omadega haiglasse.

Terviseameti COVID-19 nädala ülevaates võib näha uskumatuid numbreid, kus mõne vaktsiiniga on haigestumine olnud lausa 8 korda kõrgem, kui teisega. Kas delta-tüvi on nii kange, et murrab sõrmenipsuga meie vaktsineeritud maha ning kas eelnevad vaktsiinid selle tüve puhul ei aita või milles asi?

Millest on tingitud nii suur ja ebanormaalne vahe vaktsineeritute seas?

Tervisameti viimase nädala ülevaates on välja toodud täpselt, kui palju on olnud haigestumisi vaktsineeritute seas ja millega nad süstitud olid. Kõige rohkem haigestumisi ja haiglasse sattujaid olid ülekaalukalt vaktsineeritud Pfizeri toodetud Comirnatyga, mille haigestumise näit oli 0.17%. See tähendab, et hoolimata korralikust vaktsneerimisest jäi viiruse kätte 583 inimest.

20ndates noorte seas toimus plahvatuslik haigestunute tõus. Kas põhjuseks vähene vaktsineeritus või aktiivsem eluviis, võib jäädagi spekuleerima.

Teist kohta jagasid AstraZeneca toodetud Vaxzevria ja vaid ühte doosi nõudev Jannseni vaktsiin. Mõlemal oli haigestumiseprotsent 0.12%, kuid kuivõrd Jannseniga on tehtud Eestis äärmiselt vähe kaitsepookimisi, siis haigestumise arvudes on vahe neil kahel kolmekordne. Vastavalt 142 ja 41. Kõige vähem haigestumisi oli Moderna tehtud Spikevaxiga vaktsineeritute seas, kus numbrid olid olid 8 korda väiksemad – 11 inimest ehk 0.02% kõikidest Moderna vaktsiini saajatest.

Ka haiglasse sattujatega olid samad lood. Kõige rohkem hospitaliseeriti Pfizeri saajaid  – 53 inimest, näitajaga 0.015%. Moderna vaktsiinisaajate haiglasse sattumise protsent oli kõrgem (3 inimest, 0.006%), kui AstraZenecaga (4 inimest, 0.003%), kuid numbreid ei anna võrrelda Pfizeri omaga.

Vaadates numbreid, jääb paratamatult silma suur vahe Pfizeri ja teiste vaktsiinidega võrreldes. Pfizeri vaktsiini on saanud praeguseks üle 400 000 Eesti kodaniku ning paneb mõtlema, kas kõik need vaktsiini saajad peaksid tunduma ennast rohkem ohustatuna, kui teiste vaktsiinide saajad. Kas asi on kehvas vaktsiini koostises või ebasobilikkuses delta-tüve jaoks, kuid numbrid on tõesti suured võrreldes näiteks Modernaga.

Peale vaadates tundub, et kõik, keda ootab vaktsineerimine veel ees, peaks võimalusel eelistama Modernat teistele. Moderna/Spikevax vaktsiini on Eestis kaks doosi saanud üle 50 000 inimese ning võrreldes AstraZeneca/Vaxzevria või Pfizer/Comirnatyga on neid kordades vähem. Hetkeseisude põhjal on tõenäosus, et lastes süstida endale Modernat on haigestumise tõenäosus kaheksa korda väiksem ja toimib ka paremini delta-tüve vastu, kui teised vaktsiinid.

Terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudel selgitab sellist suurt erinevust sellega, et kuna enamik eesliinitöötajaid nagu arstid ja päästetöötajad said vaktsineeritud just Pfizeriga, siis seetõttu on neil ka suurem võimalus saada nakatunutega kokku ja saada ka ise nakatunuks.

“Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Eestis on praeguseks vaktsineeritud tervishoiutöötajate haigestumine juba langenud. Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%,” selgitab Pruudel ja lisab: “COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse. Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95% ja Moderna vaktsiin 94%. AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).”

Mis saaks kui inimesed nõuaks ainult Modernat?

Terviseameti tabelist on näha, et koroonaviiruse delta-tüvi on on alates selle aasta 26. nädalast Eesti järk-järgult vallutanud.

Praegu on aeg, kus näeb esimesi tõelisi lõpptulemusi, mida need vaktsiinid endast tegelikult kujutavad ja milline on nende mõju. Vaktsiinid on loodud erinevatel kujudel ja on näha, et mõnedel on rohkem kõrvaltoimed, teistel vähem ja need mis toimisid hästi esialgsete tüvedega, ei toimi enam uute ülinakkavatega nagu delta-tüvi.

Kui pidevalt tüved muutuvad ja vaktsiinid ei jõua nendega kaasas käia, siis teeb murelikuks see valik, millega end kaitsepookida. Ilma süstimata jääda oleks veel halvem variant, kuid nüüd avaneb meile tasapisi ülevaade, millised vaktsiinid on hetkel n-ö võimekamad ja millised mitte.

Kui kõik hakkaksid nüüd nõudma Moderna vaktsiine, siis selle saamise tõenäosus oleks väga väike. Nii nagu ülalt tabelist näha, on Modernat Eestisse tellitud vaid umbes 10% rahvastiku jaoks. Seetõttu jääksid paljud vaktsineerimata ning uute haigestumiste numbrid tõuseksid jälle selliste numbriteni, mida enam näha ei sooviks. Parem siis juba ükskõik milline vaktsiin, kui et vaktsineerimata jääda.