Mis värk selle teflonpanniga on?

Teflonpanni ohtlikkusest on räägitud aastaid ja aastaid. Samas poes peale nakkevabade teflonpannide miskit eriti ei müüdagi. Mis värk siis on? Kas võib kasutada või mitte?

Teflonpanni ohtlikkuse taga on tema hea omadus: toit ei hakka panni külge kinni. See mittenakkuvus ei tule aga niisama vaid selle taga on mitmed kemikaalid. Täpsemalt öeldes on kurja juureks perfluoroühendid.

Mis asjad need perfluoroühendid on?

Neid keerulise nimega kemikaale kasutatakse panni mittenakkuvaks tegemisel. Lisaks saab nende abil teha materjale mustust, vett ja rasva hülgavaks. Tuntuimad neist on perfluorooktaanhape (PFOA) ja perfluorooktaansulfoonhape (PFOS).

PFOA on Euroopa Liidus klassifitseeritud kui kantserogeen ehk siis tegemist on vähki tekitava ainega. Lisaks on PFOA ka reprotoksiline. Reproduktiivtervist kahjustavate reprotoksiliste ainete kohta pole teadlastel aga piisavalt teadmisi – seda peetakse naiste terviseprobleemiks ja seda pole eriti uuritud.

Euroopa Liit keelas ohtliku aine ju ära, milles probleem?

2019. aasta maikuus võtsid 180 riiki vastu otsuse, et PFOA on toiduga kokkupuutuvates toodetes keelatud. See on aga Balti Keskkonnafoorumi eksperdi Kai Kleini sõnul väike lohutus.

“Paljud tootjad märgivad tootele, et PFOA-vaba, aga uus nakkekindlaks tegev kemikaal tuleb samast kemikaalide grupist ja seega võib ka olla ohtlik,” selgitab Klein.

Kui pann on sedavõrd ära kraabitud, tuleks see kindlasti kohe prügikasti saata. Toidutegemiseks see enam hea ei ole.

Kleini sõnul on tootja kohustatud teada andma, kas ja kui palju ohtlikku materjali toode sisaldab.

“Tootjal on kohustus 45 päeva jooksul vastata, kui nad on ohtlikku materjali kasutanud,” sõnab Klein.

Seega võib igaüks pannifirmale julgelt meili saata: kas kasutate tervisele ohtlikke aineid või mitte?

Kui kirjale 45 päeva jooksul vastust ei saa, siis on kõik korras või..

“.. ei tahtnud tootja lihtsalt kirjale vastata,” muigab Klein.

Mis pann siis valida?

Kleini sõnul on palju panne, mis ei sisalda perfloroühendid ühendid ja söögitegemiseks tuleks valida pigem keraamiline või roostevabast terasest pann.

“Keraamiline pann on tirtsukene parem kui teflon, kuid ka seal on mingi kiht, mis annab selle mittenakkuva kihi. Ma sada protsenti ei julge öelda, et seal midagi sees pole,” sõnab Klein.

Terviseblogijate sõnul on tervislikust aspektist lähtudes kõige parem puhtast malmist pann, mille valmistamisel pole kasutatud kemikaale. Biohäkkerid on meie saates aga soovitanud hoopis titaanpanne. Titaan ei ole mürgine ja talub hästi ka kõrgeid temperatuure.

Laseri saadet kus keskkonnaekspert Kai Klein ja restorani “Riis” peakokk Kadri Tran häid panne soovitavad, saab uuesti vaadata siit.