Toidulisanditega on üks igavene jama: keegi ei kontrolli, millest need koosnevad ja põhiliselt on nad kasulikud müüjatele

Ilukapslid, närvikapslid, mälukapslid, vitamiinid ja mineraalaineid. Tervendavaid ja tugevdavaid kapsleid, millega oma tervist parandada, on poes ja apteegis müügil tuhandeid. Pikemalt riiuli ees seistes ja pakendeid uurides võite kindel olla, et leiate endalt kümneid ja kümneid terviseprobleeme, mida nüüd ja kohe “ravima” peab asuma. Asjatundjate sõnul pole sellest kapslite kokkuostmisest aga mingit kasu.

Eesti turule on lubatud lausa üle 12 000 toidulisandi. Igal aastal lisandub neid Põllumajandus- ja Toiduameti registrisse 800-900 juurde. Mis te arvate, paljusid neid nad kontrollivad? Ülemöödunud aastal näiteks 67 neist. Aasta varem tehti analüüs vaid 45 kapslile. Ülejäänute puhul peame usaldama, et seal päriselt ka midagi sellist sees on nagu pakend lubab.

“Maailmas on neid uuringuid tehtud, üle poolte toidulisanditest väga selgelt ei vasta sellele, mis seal peal kirjas on,” on toidulisandite maaletooja Priit Rebane tänases “Laseris” skeptiline.

“Ükski uuring ei näita, et näiteks D-vitamiini võtmine aitab olla tervem,” sõnab perearst Marta Velgan. Ometi inimesed seda usuvad ja kalli raha eest ka ostavad.

Käsi haarab D-vitamiini purgi järele.

Ära tulista puusalt! Enne vitamiini lisaks võtmist kontrolli end, kas sul seda päriselt ka vaja on.

Velgani sõnul aitab D-vitamiini lisaks võtmise müüdile kaasa ka see, et Eestis on selle analüüsi normväärtus liiga kõrgele.

“Mujal maailmas on piir 50 (D-vitamiini sisaldus veres, nmol/l – toim.), puudus hakkab alles siis kui on alla 30, aga meil on see piir pandud 75 peale ja seda on üpris keeruline saavutada ka toidulisandit võttes,” selgitab Velgan.

Üheks põhjuseks, miks see nii võib olla, on muidugi raha. Möödunud aastal oli Euroopa toidulisandi turu suuruseks üle 10 miljardi euro. Aastaks 2027 ennustatakse turu suuruseks aga juba üle 22 miljardi euro. Ega ilmaasjata pole Austraalia meditsiini assotsiatsiooni president Michael Gannon öelnud, et multivitamiine võttes saab inimene endale väga kalli uriini.

Seda seetõttu, et enamik vitamiinidest ja mineraalidest, mida me sisse võtame, tulevad niisama targalt meist ka välja.

“Tihti keha ei omasta neid,” selgitab Velgan. Nimelt sõltub paljude lisandite puhul imendumine väga suuresti sellest, mis kujul see aine kapslis esineb.

Kuid see, et paljudest toidulisanditest mingit kasu pole, pole sugugi ainus probleem. Suur probleem on hoopis selles, et iga turule tulija saab neid imelihtsalt registreerida ja selleks, et apteeki müüki pääseda, ei tee keegi uudsest tootest laborianalüüsi, et näha, mida toode tegelikult sisaldab.

“Me ei tea, mida  toidulisandid, mida patsiendid võtavad, sisaldavad. On ju leitud toidulisandeid, mis on tervisele ohtlikud, sest nad ei läbi sellist tõsisemat kontrolli,” on doktor Velgan inimeste tervise pärast mures ning lisab: “Kui keegi ei kontrolli, on sinna lihtne midagi sisse libistada.”

“Testimise või analüüsimise kohtustust meil ei ole,” sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Airika Salumets.

Sellest, kuidas Eestis müügile tulevaid toidulisandeid kontrollitakse või ei kontrollita ja kui palju neist kasu või kahju on, räägime 23. veebruaril Laseris juba pikemalt.

[wpdiscuz-feedback id=”h5gk1zvx3l” question=”Kas kasutad ise või näiteks vanemad?” opened=”0″]Aga millised kokkupuuted teil nendega on? Vajuta rohelist nuppu ja anna teada![/wpdiscuz-feedback]

 

Selleteemaline Laser jäi vaatamata? Siit saad seda TVPlay lehelt järele vaadata.