Teadlased kindlad: just selline on e-sigarettide tõeline mõju tervisele

Maasikas, mango, pirn, sünnipäevakook, energiajook ja nii edasi. Erinevaid maitseid e-sigarettide hulgas on tohutult palju. Ole ainult hakkaja ning vali endale sobiv välja. Ei mingit haisu. Ei mingisugust vastikut tubakamaitset. Ainult puhas lahedus. Vähemalt nii lubatakse reklaamides.

“Suht enamus tuttavaid ikka tõmbavad midagi,” sõnab 17-aastane Cathy Kertu. Tema alustas e-suitsuga viis aastat tagasi.

Multifilmilik turundus, reklaamides ja filmides veipivad noored ning e-sigarettide tootjate lubadus justkui teeks veipimine sind õnnelikumaks on viinud selleni, et tänavatel lokkab metsik illegaalne äri ning kooli koridorid on magusat lõhna täis. Lisaks sellele näeb veip välja lapselikult värviline ning paljud vanemad ilmselt ei oskagi aimata, millega on tegu.

Eelmise nädala Laser käis uurimas, kui lihtne on alaealistel illegaalselt e-sigarette osta ning milline teadaolev mõju on sellel noorte tervisele.

Mis siis ikkagi on veipimine?

E-sigaretid on patareitoitel nikotiini vabastavad seadmed. Nikotiini inhaleeritakse aurustunud aerosoolina koos väheses hulgas vedelikukandja aerosooliga. E-sigarettide täitevedelikuna on enamasti kasutusel propüleenglükool või glütseriin. Kuna nikotiin vabaneb auruna, nimetatakse e-sigarettide kasutamist kõnekeeles ka veipimiseks. See sõna tuleneb inglise keele sõnast „vaping“ (ld „vapour“ – aur). E-sigaretid on maailmas kasutusel 2005. aastast ja neid on senini peetud oluliselt ohutumaks nikotiiniallikaks kui tubaka põlemisel saadava nikotiiniga sigarette. Siin tuleb nüüd rõhutada “senini”. Uuemad teadusartiklid räägivad juba midagi muud. Kui kopsuvähki ei saagi kohe, siis mao limaskest saab ikka rikutud ja maoseina kahjustus võib olla taastuv, kui e-sigaretid jäetakse ära, aga kroonilise põletiku mõju südamele ja ajule, võib olla taastumatu.

Maitsetega e-sigaretid on Eestis keelatud. Mustal turul liiguvad inglise, leedu ja prantsuskeelsete hoiatustega pulgad.

Kui mõni aeg tagasi olid e-sigaretid suured, kallid ja neid said endale lubade vaid keskmiselt jõukamad. Nüüd on aga turule jõudnud ühekordsed e-sigaretid, mis on odavad, kerged ja väikesed. Ostad, tõmbad, peidad, tõmbad jälle ning viskad ära.

Enda meelest pahvivad noored mangomaitselist lõdvestavat auru, kuid tegelikult lihtsalt mürgitavad end. Nikotiin teadupoolest on meelemürk ning eriti lapse organismile ääretult ohtlik, ka väikeses koguses. Lisaks pole nikotiin ainus halb asi, mida sisse imetakse.

Diilerina alaealiste arvelt ratsa rikkaks?

Politsei-ja piirivalveameti Kesklinna piirkonnavanem Marlen Miilaste sõnul on see alaealistele väga meelis kaup, kuna tavapoodidest nad seda nii lihtsalt kätte ei saa. Samuti nendib ta, et kõige noorem veipija, kellega politseil tegemist on tulnud teha, on olnud vaid 9aastane.

Mis te arvate, kuskohast saab üks üheksa-aastane e-sigareti? Vastus lihtne: ostab sõpradelt. Paljud noored tegelevad e-sigarettide müügiga kui omamoodi äriga. Toome näite – tanklast ostetud e-sigarett, mis maksab 6,50€, müüakse alaealistele edasi hinnaga 15€ tükk. Vanema venna või sõbra, kes poest kauba kätte saab, leiab noorte sõnul ülilihtsalt.

“Ma nägin reklaami ja olin kohe: oh, ma tahan! Leidsin inimesed, kes müüvad ja ostsin neilt,” kirjeldab Cathy Kertu oma esimest kogemust.

Nüüdseks on neiul juba mitte ainult üks, vaid lausa kolm diilerit, kellelt keelatud kauba kiirelt kätte saab.

“Telegramis on üks grupp, kust saab tellida ja siis Messengeris on mul 2-3 inimest,” kirjeldab Cathy Kertu.

Selliseid diilereid on noorte inimeste kontaktide hulgas mitmeid. Kui üks konto kaob, leitakse kiirelt teine. Suhtlus käib Snapchatis, Instagrammis ja Facebook Messengeris. Lisaks on veel ka salajast suhtlust pakkuvas Telegrami äpis konkreetsed keelatud kaubale spetsialiseerunud grupid. Politsei andmetel on diileri kontot ka üsna lihtne ära tunda. Neil pole enamasti ühtegi pilti, see eest on neil aga suur hulk jälgijaid.

Kas see kõik toimub meil siin nüüd päriselt?

E-tobi teemat uurides veedame paar reedeõhtut noortega. Ühelgi peole, kus laste sõnul “pulgad” suust- suhu ringi käivad, meid ei kutsuta, kuid Instasse tekib ühel hektkel diileri reklaam: Olen 16:30 – 19 Keskturul. Tulge ja ostke.

Seame sammud Keskturu poole. Pargime auto eemale ja jälgime autoakendest. Kõik tunduvad kahtlased tüübid ümberringi. Paranoia lööb sisse. Ühel hetkel märkame igal nurgal seisvaid noortekampasid. Alkopoe ees hängib 3 teismelist, hiinaka ees töllab viiene kamp. Trammipeatustes on veel noori. Trammid tulevad ja lähevad. Noored ootavad.

Õige pea saame aru, mida. Eemalt saabub heledate pükstega noormees, kes teeb juba mitmendat kvartaliringi. Aeg-ajalt imbuvad noored talle külje alla. Midagi antakse käest kätte ja minnakse oma teed.

Diiler ei paista midagi kartvat. Vahepeal käib hallide dressidega noormees lausa alkoholipoes raha lahti vahetamas, et noorele kundele täpne vahetusraha saada. Tehing tehtud, patseerib diiler kindlal sammul edasi. Õõvastavaks teeb asjaolu fakt, et kõik kliendid on silmnähtavalt alaealised.

Hei-Hei! Peachi on sul või?

Võtame endki sappa. Oleme noortelt kuulnud, et virsikumaitseline e-sigarett pidi olema totaalne lempar lastel. Peach nagu noored ise ütlevad.

Marii Karell: “Hei-Hei! On sul Peachi näiteks?”
Diiler: “Jaa.”
Marii: “Võid müüa? Mul on 15.”
Diiler: “Jaa.”

Pikka juttu siin ei tule. Diiler pistab käe välja. Anna raha. Marii kougib mantlitaskust 15 eurot ja läheb tehinguks.

On need nüüd diileri kamraadid või järgmised kunded, seda me ei tea, küll aga vaatab mõni neist vahepeal kahtlustavalt võttegrupi poole. Inimesed ümberingi vaatavad. Kaamerad filmivad. Tehing toimub sellegi poolest. Diiler ei paista midagi kartvat. Isegi Marii küsimused ei vii teda rivist välja.

Marii: “Ma vaatan, et sul on siin alaealised ka. Sa võid neile ka müüa?”
Diiler: “Ei või.”
Marii: “Aga kas sa ei karda vahele jääda?”
Diiler: “Ei karda.”
Marii: “Miks?”
Diiler: “Ma ei tea.”
Marii: “Aga sa ise oled täisealine?”
Diiler: “Peaaegu.”

Diiler moonutab rääkides häält. Nägu katab sall. Ei tea nüüd, kas külma pärast või ta siiski kardab midagi.

Hiljem PPA pressiesindajaga vesteldes selgub, et diileril pole midagi karta. Vähemalt seni kuni ta ise alaealine on. Täiskasvanul on e-sigarettide müük või edasiandmine alaealisele keelatud, kuid alaealised võivad omavahel teha, mis tahavad.

“Seaduses on lünk,” sõnab politsei vanempressiesindaja Annika Maksimov.

Oled 18? Ei, dokumenti pole vaja, me usume.

Proovisime ka omal käel järgi, kui lihtne on alaealisel internetipoest e-sigarette tellida. Selleks võtsime kampa 17-aastase Rometi, kes ise pole küll kunagi e-sigarette teinud, kuid oli nõus lahkesti meie eksperimendis kaasa lööma. Kiire guugeldamise tulemusel jõudsime koheselt sobiva leheküljeni, mis pilgeni täis erinevate maitsete ning värvidega veipidest. Vali, millist tahad!

Kuid esmalt pidime läbima vanusekontrolli. Selleks tuleb vaid teha üks nupuvajutus. Ei mingit dokumendikontrolli. mis ühe nupuvajutusega ka tehtud sai. Lisasime toote ostukorvi ning peale maksmist jäi üle vaid pakki oodata, mis peale paari päeva ka kenasti meie poolt valitud Omniva pakiautomaati kohale toimetati.

Ka meie kasutatud varjunimi “Olen Alaealine” ei heidutanud müüjaid sugugi.

Vahetunnil veipima?

Saue Gümnaasiumi direktori Triinu Luiga andmetel kasutab nende koolis gümnasistide hulgas e-sigarette lausa 60% poistest ja 30% tüdrukutest. Probleemi tõsidust näitab, et suvalisel kolmapäeval koolimaja vetsu astudes, lööb magus keemialõhn meid pahviks.

Olgugi, et direktori sõnul on nad hiljuti lisanud WC-desse uusi suitsuandureid, leiavad noored siiski lahendusi, kuidas neid “kahjutuks teha” ning vahetunni ajal endiselt rahumeeli veipida.

“Esimene asi, mis me avastasime oli see, et hakati kleeplinti peale panema. Ja nagu nüüd on näha, siis siit on see juba alla võetud,” sõnas direktor, näidates meile laes olevat tühja suitsuanduri pesa. Lisaks toob ta välja ka fakti, et järjest enam jääb koolis veipimisega vahele 5. ja 6. klassi õpilasi.

Kuid e-sigaretid ei ole probleemiks ainult Saue Gümnaasiumis.

Suhtlesime lugu ette valmistades kooliõpilastega üle Eesti ja nad kõik kinnitasid justkui ühest suust – e-suits on väga levinud, lihtsalt vanemad ega koolidirektorid ei tea asjast midagi. Seda viimast kinnitas ka meie koolijuhtide seas tehtud küsitlus. 8 koolidirektorit 10-st väidavad, et nende kooli õpilased küll e-sigarette ei tee.

Tobi asemel tervislikum e-suits?

Elektrooniliste sigarettide tootjad on aastaid väitnud, et tegemist on ohutu hobiga, sest erinevalt tavalisest suitsust, ei erita elektroonlised seadmed NII PALJU mürki. Nad väidavad lausa, et see on 95% ohutum kui tavaline sigaret. See ei vasta muidugi tõele. E-sigaretid ei ole kindlasti nii ohutud kui nende müüjad väidavad. Vastavad uuringud leiab siit ning siit. Eestikeelse kokkuvõtte ohtudest on dr Väino Sinsalu kirja pannud ajakirjas Eesti Arst siin.

Huvilistel tasub lugeda ka Tartu Ülikooli kopsukliiniku juhataja, pulmonoloogia professor dr Alan Altraja artiklit “Kuidas põhjustavad elektroonilised sigaretid molekulaarbioloogilisi muutusi kopsudes?”. Peale lugemist kaob ilmselt igasugune isu midagi tõmmata.

Lapsed jäävad lolliks? Jah!

Tervisearengu Instituudi tubakavaldkonna juht Anneli Sammel ütleb, et mürgiste ainete konsentratsioon on e-sigaretis küll väiksem kui tavasigaretis, kuid siiski piisav selleks, et esile kutsuda erinevaid haigusi. Nikotiiniga pärsivad lapsed oma aju arengut ning see mõjutab tugevalt nende väljaarenemata eesajukoort.

“Meil on nii lastel probleeme keskendumisega tänu nutiseadmetele ja see veel aitab kaasa, et lastel on raskem keskenduda,” muretseb Luiga.

Nukker on teada, et need lapsed ei saa kunagi teada, mis on nende päris potentsiaal elus, sest nad on nikotiiniga oma aju pärssinud,” lisab Sammel ning toob tabava võrdluse e-sigareti ja tavalise tubakasuitsu “ohutuse” kohta: “Kas on vahet selles, kas inimene kukub surnuks kolmandalt korruselt või hoopis kuuendalt? Tulemus on ikkagi sama!”