Eesti esimese mahekaerajoogi autor Jane Kaljulaid: lihasööjad sõbrad on väga pahased, et ma midagi sellist teha tahan!

Ajal, mil poodides võtab taimsete piimade riiul silmad kirjuks ja tundub, et turg on täiesti üleküllastunud, on Eesti naine Jane Kaljulaid võtnud nõuks tulla välja täiesti omanimelise tootega – Jane Kaerajook. See pole tema sõnul mingi niisama järjekordne toode pikas rivis, vaid Jane sõnul on ta viimased kolm aastat tegelenud sellega, et saada valmis maailma parim kaerajook.

Kuidas käib üldse kaerapiima tegemine?

“Tööstusliku kaerapiima puhul on igal firmal oma salajane retsept, aga põhiliselt tegeletakse ensüümilise töötlusega. On olemas spetsiaalsed ensüümid, mis lõhuvad kaeras olevat tärklist. Igal tootjal on saladus, kui palju ja milliseid ensüüme ta paneb ja kaua ta neid seal hoiab.”

Kui palju kulub kaera ühe liitri joogi saamiseks?

“Meie piimas on 10 protsenti kaera. Tootmisprotsessi tõttu on vaja natuke rokem panna alguses, seega ühe liitri joogi tootmiseks läheb vaja 120g kaerajahu. Mõtlesime alguses, et paneme hästi palju kaera ja teeme hästi kasuliku joogi. Tegelikult see 10% on mõistlik kogus, et ta ei läheks liiga kaeraseks.”

Mahekaera kasvatatakse Eestis 25 000 hektaril. Igalt hektarilt saab hilissuvel keskmiselt 4,65 tonni kaera.

Poes on müügil kümneid kaerapiimasid. Kuidas teie oma erineb teistest?

“Kui tulla uue tootega, siis peab see olema ikka väga hea. Kogu oma aja ja raha oleme sellesse pannud viimase kolme aasta jooksul ja nüüd oleme kompromissitult väga hea toote valmis saanud.  See on päriselt ka toode, mis maitseb hästi. Ka väga kriitilised Tallinna baristad on maitsnud ja kiitnud.”

Te tahate oma toodet tootma hakata Rootsis. Miks mitte Eestis?

“Esimese partii tegime Eesti teadlastega. Teise partii aga juba Rootsi teadlastega. Meie praegune rootslasest teadlane on 20 aastat tegelenud taimsete piimaga. Ja et tootel oleks hea hind, peab tootma suures mahus.”

Mis on hea hind?

“Kui teekonda alustasime, siis meie idee oli lihtne: mahe, puhas, Eesti oma kaerpiim klaaspudelis. Tegime siis testköögis esimese partii klaaspudelisse. Selle hind tuli 5 eurot liiter. See on liiga kallis! Taimsed tooted on kõrgema hinnaga praegu küll, aga ta ei peaks olema kullahinnaga.  Saime aru, et peab leidma suure tehase ja nüüd kui tootmine käima läheb, siis tuleb poes jaehinnaks 2,70 liiter. “

Kaerajoogi valmistamise tehnoloogia töötas 1990ndate alguses välja Rootsi teadlane Rickard Oste. Just rootslaste suur kogemus on põhjus, miks Jane pildil olevast testköögist tootmise hoopis Rootsi plaanib viia.

“Tere” kaerajook maksab alla kahe euro. Tavapiim on veel odavam. Kas meil on nii palju veganeid, kellele kaerapiima müüa?

“Jaa, praegu on piimatootjad võtnud üsna küüniliselt raha veganitelt ära, aga minu jaoks on lootus see, et inimesed valivad taimseid tooteid üha rohkem. Tarbijad on teadlikumad ja nad nõuavad taimset piima. Kas siis tervise, keskkonna või loomade heaolu pärast.”

Kes need fleksitaarlased veel on?

Üheks sihtrümaks on Kaljulaidi sõnul fleksitaarlased ehk paindlikud sööjad. Need on inimesed, kes püüavad süüa enamasti taimetoitu, ent on oma söömisharjumustes paindlikud (inglise keeles flexible). Nii ostab fleksitaarlane poest küll endiselt natuke liha, aga kohvikus tellib latte kaerapiimaga.

“Uuringufirma Nielsen andmetel müüdi 2019. aastal Eesti jaekettides 1,69 miljonit liitrit taimset piima 4,26 miljoni euro eest. Praegu moodustab Eesti turul taimsete piimade müük 2,5% lehmapiima müügimahust (67 miljonit liitrit). Euroopa keskmine taimsete piimade maht kogupiimaturust on praegu 10%. See tähendab, et Eesti taimsete piimade turul on potentsiaal tõusuks vähemalt 7,5%. Liitrites tähendab see 5 miljonit liitrit taimset piima aastas,” kirjeldab Kaljulaid.

Möödunud aastal tõusis kaerahelbepiim maailmas teiseks kõige populaarsemaks taimseks piimaks, jäädes alla kõigest mandlipiimale, kuid jõudes ette sojapiimast.

Esialgu, mil tootmine toimub Rootsis, kasutatakse sealset mahekaera. Viie aasta pärast on aga plaan saada Eesti tehas valmis ning juba siinset mahekaera kasutama hakata.

“Gramm kulukam tuleb, aga see on põhimõtte asi,” põhjendab Kaljulaid.

Kuivõrd Eestis kasvatakse juba praegu aastas keskmiselt 120 000 tonni mahekaera, siis tooraine puudust kartma ei pea. Nii on firmal plaanis lisaks baristatüüpi kaerajoogile veel kaks teist toodetki turule tuua.

“Kaerakoort tahame teha ja ühe hästi lihtsa kaerapiima, kus on ainult vesi, kaer ja sool,” sõnab Kaljulaid.

Kas taimne peaks olema tervislik?

“Turg ootab puhta koostisega toodet. Peame väga vaatama, et me ei paneks lisaaineid sisse. “Tere” pakub küll head taimset pudingut, aga see on täis lisaaineid. Jah, see on taimne. Kas ka tervislik? Ei ole! Kas taimne peaks olema tervislik? Võiks ju olla. Ma usun, et taimne toode peaks olema võimalikult puhas,” sõnab Kaljulaid ja lisab:

“Me ei lisa paksendajaid, aga baristapiimades on alati fosfaadid sees, et see vahtu läheks. Siin on küsimus: kui vabalt ja kui palju sa neid fosfaate paned? Me paneme nii vähe kui võimalik, aga peab panema: muidu ei lähe kaerapiim vahtu.”

Lisaks fosfaatidele on tootesse plaan lisada ka vitamiine ja kaltsiumit. Jane Kaljulaidi sõnul teisiti ei saa, sest veganid ootavad, et kaerajoogis oleks need juba sees.

Miks keegi veganeid ei talu?

Jane on taimeseid piimasid tarbinud juba üheksa aastat ja nüüd on ta saanud joogi, millele enda nimi külge panna.

“Toit on väga emotsionaalselt laetud teema. Tead, miks inimesed ei talu veganeid? Kui sa räägid toidust, siis sa räägid ajaloost, kultuurist. Kui sa ründad toitu, siis ründad kogu seda kultuuri, mis seal taga on. Mu lihasööjad sõbrad said väga pahaseks, et ma üldse midagi sellist teha tahan. Mulle tundub, et pigem peaksin tegema kiirlaenufirma. See ei tekita ka nii palju tundeid kui kaerapiim,” naerab Kaljulaid.

Osta Jane Kaerajooki kahjuks veel poest ei saa, küll aga on hetkel käimas Fundwise’i investeerimiskampaania, kus igaüks firmasse oma raha saab paigutada. Mõne nädalaga on vajalik 100 000 eurot juba koos ja kui kõik hästi läheb, on Jane Kaerajook augustis juba poodides juba müügil.

PS. Meie toimetaja Siim kirjutas hiljuti, kuidas talle üldse ei meeldi sõna kaerapiim ja tegelikult võiks selle asemel olla midagi paremat. Loe siit, miks ta nii arvab ja aita tal uus sõna ka välja mõelda.