Just need on kaks kõige suuremat probleemi hommikuhelveste söömisel

Kõik inimesed, ja kindlasti eriti lapsed, peavad sööma hommikusööki. Hommikusöök peab olema toitev, andma pikaks ajaks energiat ja sisaldama toitaineid, mis panevad käima energiaainevahetuse (eeskätt B rühma vitamiinid).

Viimase Tervise Arengu Insituudi „Eesti kooliõpilaste käitumisuuringu“ (2018) alusel sõid koolilastest hommikusööki vaid 60 % õpilastest. Kui koolis pakutakse enne tunde putru, siis on ka see hea lahendus. Kui puder ei maitse, võib süüa ka hommikuhelbeid, -krõbinaid või müslisid. Aga hommikuhelveste valimine ei ole nii lihtne kui võiks arvata.

Üheks põhiprobleemiks on suur suhkrusisaldus, mis mõnedes toodetes võib olla sarnane vähem magusate kommidega (küündides pea 40 %-ni). Seega võib mõni hommikusöök olla nagu kausitäie kommide söömine, mis suhkru mõttes on kindlasti liiga palju. Kui suhkur või siirup on esimeste koostiskomponentide hulgas, siis selline toode tuleks ostmata jätta.

Teine suur probleem on väike kiudainete sisaldus. Teraviljapõhistel toodetel võiks see olla vähemalt 8 g/100 g toote kohta. Kui sellise toote suhkru sisaldus ei ületa 10 g/100 g kohta, siis võib antud hommikukrõbinaid pidada heaks hommikusöögivalikuks.

Vähem suhkurt ei ole ka hea?

Vähendatud suhkrusisaldusega toodete puhul tuleb vaadata, et magusus ei tuleks kunstlike maguainete arvelt. Üha sagedamini kasutatakse hommikuhelveste tootmisel ka puhastatud kiudaineid (nt inuliini, oligofruktoosi, nisu- või muude taimede kiudusid).

Need ei ole ohtlikud ained (pigem kasulikud), aga kui samal ajal on tootes rafineeritud teraviljad (nisu-, riisi- vm jahud), siis pole see parim valik, sest rafineerimisel lähevad kaduma ka vajalikud mikrokomponendid nagu vitamiinid, mineraalained, antioksüdandid jm bioaktiivsed ühendid.

Kaks korda suhkrut, üks kord glükoosi-fruktoosisiirupit annab tulemuseks, et veerand sellest tootest on suhkur. Suhkrusisaldus 23g/100g. See on kaks ja pool korda rohkem, kui võiks.

Osaliselt kompenseeritakse seda vitamiinide ja mineraalainete lisamisega, kuid need on vaid kümmekond vajalikku ainet, mida praegu asendada osatakse.

Vitamiinide ja mineraalainete lisamise asemel võiks kasutada tooraineid, kus on need veel alles: nagu täisteravilju või kuivatatud puuvilju (eeskätt külmkuivatatud vilju). Puhtal kujul vitamiinidega ei maksa üle pingutada, kuna vitamiinid aktiveerivad kõikide rakkude ainevahetust, sh kasvajarakkude arengut.

Appi! Värvilised helbed?!

Mõned hommikuhelbed on tehtud ahvatlevalt värviliseks, nt oranžiks, mida on hea saavutada karoteenide lisamisega. Eelistada tuleks taimepulbrite või hästi puhastatud ekstraktidega värvituid tooteid.

Sünteetilised karoteenid ja üldisemalt ka teised sünteetilised toidulisandid sisaldavad loodusidentset ühendit, aga sõltuvalt puhastusastmest võivad sisaldada ka keemilise sünteesi kõrvalprodukte, millel võivad olla tervist kahjustavad mõjud.

Karoteenidest sobiksid toiduvärvina taimede- või vetikate ekstraktid E160a(i), paprikaekstrakt (E160c) või lükopeen tomatist (E160d).

Seega võiks eelistada tuntud toidutaimede pulbreid (paprikapulber) või ekstrakte (nt paprikaekstrakt E160c). Analoogselt tuleb jälgida ka teiste toiduvärvide kasutamist. On väga oluline, kas need on sünteetilised või tavaliste toidutaimede ekstraktid.

Sünteetilistest lisanditest veel niipalju, et lastele mõeldud tooted võiksid olla ka lõhna- ja maitseainete vabad. Samuti võiks hommikuhelbeid teha ilma emulgaatoriteta. Miks nii? Loe siit, millist saia ei tohiks poest osta ja siit, millised jäätised tervisele põntsu panevad.

Paekivi hommikueineks? Vabalt.

Mõne paki pealt võib leida ka mahuaineid, nt kaltsiumkarbonaati (E170), mis on meile rohkem tuntud paekivina. Kui enam millegi muuga massi suurendada ei saa, siis kivijahu aitab ikka hädast välja. Aga tõenäoliselt on koostise tõlkijad eksinud ja asendanud mineraalaine mahuainega. Kaltsiumkarbonaati võib lisada kaltsiumiallikana, kuigi selle omastatavus on suhteliselt madal (vähem kui 20% sissesöödud kaltsiumkarbonaadist omastub).

Mis asjad on E306 ja E500?

Paar lisaainet, mida veel hommikuhelveste pakenditelt võib leida on E306 ja E500. Esimene neist on tokoferoolikontsentraat ehk sisuliselt vitamiin E, mis hommikuhelvestes omab antioksüdandi rolli, et hapnik ei pääseks rasvu oksüdeerima. E500 on naatriumvesinikkarbonaat ehk rahvakeeli söögisooda, mis aitab kaasa küpsetatavate helveste õhulise struktuuri saavutamisele.

Mida siis süüa hommikuks?

Kui kama ei taha, tee ise müslit. Retsepti leiad siit.

Lõpetuseks võiks soovitada hommikukrõbinate asemel süüa kama, mis sisaldab nii teravilju kui ka herneid. Herneste ja teravilja kombinatsioon on hea valguallikas ja kui otsida lihavalgu asendajaid, siis kama näol on see meile kättesaadav olnud juba sajandeid. Et rohepöördega kaasa minna, ei pea sööma ainult kotlette (olgu need siis lihast või hernestest).