Kas te olete hulluks läinud? 35 eurot ühe arbuusi eest?!

“Jaa, väga hea valik, väga magus arbuus on meil. Väga maitsev! See teeb 35 eurot, palun!”

Ma pidin pikali kukkuma. See ei saa olla võimalik. Aga sai. Just sellised laused mulle arbuusimüüja turul lausus.

Mõistus tõrkus seda uskumast. Veidi üle 500 krooni ühe arbuusi kohta tundub ikka pisut palju. Jah, mina olen see hull,  kes kõik asjad ikka kroonideks arvutab, aga andke mulle andeks. Või olgu, ärme siis mõtle kroonides: sel aastal on miinimumpalk 3,48 eurot tunnis. See tähendab, et isegi kui 10 tundi miinimumpalga eest rabada, siis ikkagi ei saa endale seda ühte arbuusi lubada. 20 senti jääb puudu.

Miks ta nii kuradima kallis on?

“Meil tuleb arbuus otse Marokost. Me ise ostame otse kasvataja käest,” põhjendab müüja mulle arbuusi 2,50 maksvat kilohinda. Jah, tõepoolest! Üks kilo arbuusi maksab 2,50 ja müüja oli valinud mulle korraliku 14-kilose juraka.

Mina lasen samal ajal mõttes silme eest läbi poodides nähtud hinnasildid. Selveris kilo arbuusi 59 senti, Maximas 55 senti ja Prismas vaid 45 senti. See on viis ja pool korda odavam kui praegu minult küsitakse.

Kiire ringkäik turgudel näitab, et 2,50 ongi sel aastal tavapärane arbuusikilo hind.

Kas see on ka siis vähemalt viis korda maitsvam? Enamjaolt maitseb arbuus nagu ikka üks arbuus maitsema peab. Mõnikord mitte nii magus, aga erilist meeletut maitsenaudingut ma sellest kunagi otsinud ei olegi.

“Meie arbuusid ei seisa mitu nädalat Poola vahelaos, sellepärast nad on palju värskemad ja palju paremad,” toob müüja uue väite mängu.

Andke andeks, ma tõesti tahaksin väiketootjaid toetada, aga minu käsi lihtsalt ei tõuse sellist hinda maksma. Kuidas ma tean, et päriselt ka müüja õiget juttu ajab?

“Rimi kauplustes müüdav arbuus jõuab põllult poelettidele maksimaalselt 9 päevaga. Tooteid vaheladudes ei hoita, kuid aega võtavad transport ja õigete koguste komplekteerimine vastava kaupluse jaoks,” kommenteerib Rimi ostudirekor Maris Rannus.

Äkki peaks küsima: miks poes arbuus nii odav on?

Kui suvel valitseb eestlaste toidulauda arbuus, siis muul ajal valitseb ostukorve banaan. See on ka üks põhjus, miks poed banaani tihtipeale alla omahinna müüvad. Sellega lihtsalt on võimalik klient kiirelt poodi meelitada ja talle siis muuseas muud kallimat kaupa ka müüa.

Kas arbuusiga on sama lugu?

“Banaan ja arbuus on kaks väga erinevat toodet ja paralleele nende vahel ei tõmbaks. Banaan on stabiilne toode, mille hind on pikemalt fikseeritud. Arbuus vastukaaluks on väga  hooajaline toode, mille hind muutub nädalate lõikes,” selgitab Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

Hinnaerinevuses ei ole Niitaru sõnul aga süüdi mitte kuidagi arbuusi suhkrutase või Poola vahelaod.

See Selverist ostetud arbuus maitses täpselt nagu üks arbuus maitsema peab. Kas turult ostetud on ka viis korda parem, jääb kahjuks minu poolt selgusetuks.

“Põhjus, miks hind turgudel ja kauplustes nii palju erineb, tuleb suure tõenäosusega mahtude pealt. Ainuüksi jaanipäeva eel müüdi Prisma kauplustes kokku üle 54 tonni arbuusi,” põhjendab Niitaru.

Kas keegi üldse kontrollib turukaupa?

Ühtegi paberit mulle turumüüja oma jutu tõestuseks näha ei pakkunud. Saan alles kodus aru, et oleksin pidanud küsima saatelehte näha. Kui tegemist oli tõesti nii värske kaubaga, mis otse Marokost pärit, siis oleks pidanud selle kohta ka müüjal mingi paber olema.

Põllumajandus- ja Toiduameti sõnul teevad nad regulaarseid kontrolle kõikidel turgudel.

„Värske puu- ja köögivilja müüja peab olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti  peadirektori asetäitja Katrin Reili.