Vegan tulgu Hiiumaale neljapäeviti ja mahetoidu otsija jääb nälga

Hiiumaal on sel suvel üle 30 söögikoha, millest 12 pakub vähesel määral vegantoitu. Enamus neist peab siiski toitvaks toidukorraks ainult salatit, kuhu uhke nimi külge pandud.

Väga paljudel toitudel puuduvad valgulised osad, mida vegan just sooviks näha oma toidu juures. Ainult salat võiks jääda garneeringuks või jänestele, aga toiduteadlik vegan sooviks samamoodi saada taldrikutäit, mis täidaks kõhtu ja oleks maitsev. Mõnest kohast saab lisaks ka pastat, pitsat, kebabi ning magustoitu. Hiiumaal on ainult üks kohvik, mis keskendub just vegantoidu valmistamisele, kuid kurvastuseks on see jällegi avatud ainult üks päev nädalas – neljapäeval ning piirkonnas, kuhu enamus inimesi tihti ei satu! Kui oled vegan ja turist, siis ära nädalavahetusele saarele tulekut säti.

Kolmest kohast mahedalt

Uskumatu, aga rohelisel paradiisisaarel on ainult 3 toidukohta, kus leiab vähemalt poole taldriku jagu mahetoitu. Isegi terve taldrikutäis pole mahe, vaid ainult mõned koostisosad. Mürgivabaks õhtusöögiks peaks tuuseldama omal käel mööda talusid ja poode ning asuma ise kokkama.

Uurisin mõnedest toidukohtadest, miks nad ei paku vegan alternatiive ja üleni mahetoitu ning vastuseks sain peamiselt, et need on liiga “peened” ja kulukad toidud, et Hiiumaal pakkuda. Lihtne ja konkreetne vastus!

Ungru

Küsisin UNGRU Resto omanikult Andrus Talvarilt, miks neil ei ole menüüs üleni mahetoorainest valmistatud toitu: “Mahetooraine saadavus pole tihti piisav meie võimsuse ja menüü suhtes (eriti Hiiumaa tooraine). Teiseks ka oluliselt kõrgem hind. Lisaks ka kauba transport ja logistika ning eelistame alati kodumaist toorainet, kuid see ei pea olema alati sertifitseeritud mahedana. Pigem otsime kvaliteeti ja uurime ise kasvatusmeetodeid ning siis teeme oma valiku.

Lisaks märkis Talvari, et vegan ja mahetoitu küsitakse nendelt pigem harva, kuid siiski on nad iga aasta vegan toitude osakaalu suurendanud. “Hetkel on 9 toidust 3 vegan. Ehk siis meie lühikese menüü puhul on vegan toidu soovijale kõik kolm käiku olemas. Maheda toorainega toidu järgi samuti ei küsita, sest meil on menüüs kirjas, mis on mahe ja mis mitte. Päriselt maheda tooraine osakaal on alati suurem, kuid menüüs ei tohi kirjutada sõna “mahe”, kui pole ette näidata sertifikaadiga saatelehte. Pigem kommunikeerime oma klientidele ise läbi sotsiaalmeedia oma kuvandit, kus teinekord toome välja ka tooraine päritolu – a’la kala otse kaluri kalapaadist, rabarber naabrinaise lauda tagant, kanamunad ämma käest jms”, ütles Talvari.

20% teadmata päritoluga kartulit

Saarel leidub kohvikuid ja restorane, kus tavatoidu vahele on poetatud kohalike mahesaadusi nagu veiseliha, kala, juust ja suvised aiasaadused külatädilt. Toiduaineid ja võimalusi menüüga mängimiseks peaks jaguma, kuid kahjuks ei ole ühtegi kohta, kus täiesti mürgivabalt oma vatsakest täita saaks.

Kõige edukam toidukoht, mida tabasin, oli Kärdlas Näkimadala Resto, kus mõnes roas pidi olema 70-80% mahetoiduained. Resto pidaja Kristin Koppel ütles, et 100% mahedat on raske teha ja see tõstab hinna kõrgeks. Vegantoitu küsitakse neil ainult 1-3 korda kuus. Mahetoitu ei küsita üldse, kuid kohaliku tooraine järele see eest palju.

Kujutan ette, kui ma istuksin praegu restoranis laua taga ja sooviksin pearoaks midagi kohalikust toorainest, eeldaksin, et see juba on mahe või väga lähedal sellele. Pole väga eriline gurmee kohaliku toidu nautlemine, kui kartul on sirgunud Hiiumaal, kuid kasvatatud Roundupiga mürgitatud põllul, mis hirmsate väetistega üle valatud.

Koppel arvab, et nende kliendid nii ei eelda, nagu mina ja lisab: “Nad küsivad spetsiaalselt Hiiumaalt püütud kala. Küsivad, kust kartul pärineb, küsivad Hiiumaa mett jne”

Nagu nõuka ajal. Käima peab mitmes poes ja õigel hetkel, et saada mis vaja

Kohalikud elanikud ei ole agarad väljas sööjad, vaid teevad seda küllaltki harva. Suvised söögikohad on täidetud turistide vooga, seega peaks arvestama nende maitsemeelte ja nõudlustega, kuid samas kuulama ka kohalikke kliente. Need vähesed Hiiumaa veganid, kes saarel on, külastavad toidukohti harva ja söövad enamjaolt kodus, kuid siiski tahaks vahel seinte vahelt välja pääseda ja proovida midagi põnevat peale koduse kikerhernekotleti. Mandrilt turistidena saabuvaid veganeid ja maheda austajaid jagub, kuid kui ei leidu sobivat söögikohta, läheb vegan poodi. Maheda ihaleja lepib enam-vähem maheda soustiga, või peab kõmpima otse talumehe aeda ja püüdma ostu tehinguid teha. Jube tüütu!

Kohalikud veganid toovad tihti paremat kraami suuremates kogustes ise mandrilt endale külmkappi. Mahedast lugupidavad hiidlased saavad ajaga omad talutoodangu diilerid, aga linnamees küsib Hiiumaa Heaks Facebooki grupist.

Hiiumaal ilmuvad poodidesse tasapisi väikesed riiuliosad, kuhu on järjest enam pandud veganitele mõeldud alternatiive, kuid kohalikku mahedat ei leia peale veiseliha ja juustu väga midagi. Leiab üle Eesti tuntud suuri mahedaid brände, mis ajaks ka häda pärast asja ära. Ka kalapood on siin vägev, kus saab pidevalt värsket värki.

Mõni aasta tagasi sai loodud Hiiumaa Veganite Facebooki grupp, kus samamoodi arutatakse, kus ja mida parasjagu saab. Grupis on ligi 200 liiget, seega päris veganivaene Hiiumaa ka ei ole. Et ostukorv vajalikest toiduainetest täis saada, pole midagi imelikku, et on vaja käia 4-5 erinevas poes. Igal pool on valik niivõrd väike ja palju asju müügil veel väiksemates kogustes. Mandri veganid, kes soovivad Hiiumaad külastama tulla, võiksid selle grupiga kindlasti liituda, et kuulda aegajalt kõlakaid, mis kusagil parasjagu menüüsse on pandud ja kus poes hea kraam kaua sind ei oota. Sealt saab kindlasti nõu ja nälga ei jää.

Vegan Kadri Taperson, kes on kohalik elanik, ütleb: “Tegelikult saab vegan Hiiumaal ka söönuks, aga millegipärast ma ikkagi aegajalt toon mandrilt ka asju. Õnneks käin seal harva. Näiteks praegu mõtlen, et ma tahaks suuri Oatly jogurteid, mida on ainult Prismas. Me oleme selle veganid Hiiumaal grupiga paar korda saatnud Hiiumaa poodidele nimekirja asjadest, millest puudust tunneme ja neid on nagu arvesse võetud. Näiteks seal uues Coopis on Bon Soya asju – kuivkotlette, mida varem ei olnud üheski poes.”

Ka Kadri kuulub nende hulka, kes käib harva väljas söömas, peamiselt kuna elab nii kaugel nendest kohtadest, kus seda vegan teha saaks. Küll on ka tal omad lemmikud: “Tean, et Pritsumaja Restos on vegan valikuid. Aga mu lemmik on Hõng. Hõng on lahti ainult neljapäeviti, enamus vegan ja väga head. Mulle meeldib see, et ma saan väga palju süüa ka metsast ja aiast kätte. Ka sõprade aedadest.”

Kohad, kus Hiiumaal saab vegantoitu:

Kärdla: 

Mamma Mia, pitsa

Rannapaargu, pasta

Gahwa, läätsesupp

Linnumäe Resto, kikerherne kotlet salatiga ja Beyond Meat hamburger

Riksi kohvik, köögivilja tempura maapähklikastmega salatipadjal

Pritsumaja Resto, “suitsulõhe” salat, Beyond Meat burger, sidruni-kookose kook

Suursadam:

Ungru, pasta ja hernehalvaa

Kassari:

Hõng, vegankohvik

Resto Lest & Lammas, rebitud kaer salatiassortii toortatra ja ürdiõliga

Käina:

Ruudi, paradiisisaare salat toortatra krõpsudega, bataadi friikad, herne-mädarõika orsoto

Nasva:

Padriku Pood & Grill, kebab baklažaaniga

Orjaku:

iiU MEKK, grillitud värske kapsas trühvlijuustu ja chimichurri kastmega, salatid

 

Kohad, kus saab maitsta ka veidi mahetoitu:

Kärdla:

Näkimadala Resto

Linnumäe Resto

Suursadam:

Ungru