Uneapnoe all kannataja võib iga 30 sekundi tagant ärgata: mis juhtub kehaga uneapnoe korral?

Uneapnoe all kannatajal võib öö jooksul esineda mitukümmend hingamise seiskumise episoodi. Miks uneapnoe tekib, kuidas see avaldub ja milliseid terviseprobleeme võib ravimata jäetud uneapnoe põhjustada, selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Marlit Veldi.

Hea uni on parim kingitus, mida teha endale ja oma lähedastele!

Kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi, kes on spetsialiseerunud unehäiretele, tõdeb, et uneapnoe kujuneb välja aastate jooksul ja see on krooniline haigus, mis tekitab tõsiseid unehäireid.

“Uneapnoe on kõige enam päevast väsimust tekitav somaatiline ehk kehaline haigus. Hea enesetunde saavutamiseks on oluline järjest magatud uneaeg, mille jooksul inimene üles ei ärka. Uneapnoe haige ärkab aga terve öö vältel korduvalt üles, teinekord koguni iga 30 sekundi tagant,” selgitab unehäirete spetsialist.

“Hingamisseiskuse tekkimise aluseks on ülemiste hingamisteede anatoomia – see on kas luulise karkassi tõttu liiga kitsas või teeb hingamistee kitsaks madal suulae toonus,” ütleb arst. Ta selgitab, et anatoomiline põhjus võib olla näiteks “väike lõug”, mille korral alumine lõualuu on ülemisest pisut tagapool. Sel juhul jääb keelepära tahapoole neelu, mistõttu neel on kitsam. Sellele viitab ka valehambumus.

“Nüüd kui une ajal ülemise hingamistee neelu osa vajub kokku, tekibki hingamisseiskus. Organism seda ei taha, mispeale adrenaliin tõuseb ja ajab aju lühiajaliselt üles, et hingamistee vabastada. Aga sellega on uni rikutud,” kirjeldab dr Veldi. Sellega on seotud ka närvisüsteemi aktiveerumine, mis inimesi öösiti näiteks tualetti ajab või veeklaasi järele haarama paneb.

Unehäirete spetsialist selgitab, et anatoomiline põhjus on uneapnoe kujunemise alus, kuid aja jooksul võib sinna lisanduda ridamisi probleeme, näiteks allergia, tolmune töökeskkond, ülekaal, mis uneapnoe raskuasastet süvendavad.

“Uneapnoega käib kaasas ka reflukshaigus, kõrgvererõhutõbi, diabeet, refluks, ülekaal, astma, allergia ja hambumuse probleemid,” loetleb arst ja nendib, et ravimata jäetud uneapnoe arendab välja teisi kaasuvaid haigusi. “See ei ole üks terviseprobleem – see on päris korralik lumepall, mis siit veerema läheb.”

Kuidas uneapnoed ravitakse?

Dr Veldi sõnab, et uneapnoe ravi sõltub konkreetsest juhtumist – rolli mängivad nii vanus, uneapnoe raskusaste, kaasuvad haigused, kehakaal, allergiad kui ka töökoht. Üle vaadatakse ka patsiendi elustiil ja unehügieen.

“Esmalt teeme selgeks, kui palju uneaegseid hingamishäireid patsiendil öö jooksul esineb. Hea oleks, kui saaksime noortel inimestel hingamisteede kuju ja suurust nii muuta, et neil ei areneks välja seda rasket uneapnoed,” sõnab arst ja selgitab, et sel juhul võib tulemusi anda kirurgiline ravi, teinekord ka ortodontiline ravi.

Keskmise- ja raskekujulise uneapnoe korral on üldiselt alati ravimeetodiks spetsiaalse maskiga magamine. See tähendab, et magamise ajaks tuleb näole asetada mask (CPAP-aparaat), mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehaaniliselt hingamisteed lahti.

“Kui inimese enesetunne pärast maskiga magamist on hea, siis ei suhtu ta sellesse ka nii dramaatiliselt, et seda öösiti kanda tuleb – niisamuti nagu mõni kannab kogu elu prille, magab teine maskiga. Patsiendid ütlevad meile tihti, et mask on olnud nende elupäästja,” sõnab unehäirete spetsialist.

Dr Veldi patsient Riina, kes on uneapnoe tõttu maskiga juba üle nelja aasta maganud, kinnitab samuti, et tänu abivahendile magab tema nüüd lõpuks korralikult ja on selle lahendusega väga rahul. “Kohe esimesest ööst peale sain hommikuni välja magada. Selles ei ole midagi ebamugavat ja magamist see mask üldse ei sega – kiiresti harjub ära, mismoodi öösel ennast pöörata ja mismoodi patja sättida,” kinnitab Riina rahulolevalt ja nendib, et elukvaliteet on nüüd märgatavalt parem.

Hea uni on parim kingitus, mida teha endale ja oma lähedastele!

Päisefoto autor Nicole Mays, dr Veldi foto kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumile ning magava perekonna foto autor on Rachel.